KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- jaanuar 2021 Kohtuasja number 1-18-5427 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Sergei Luisti (isikukood 37610302214) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- novembri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Luist, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Tiina Viru Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- novembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- septembri 2018 otsusega tunnistati Sergei Luist süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1, § 424 (alates
- novembrist 2017 KarS § 424 lg 1) ja § 424 lg 2 järgi. Kogumis Viru Maakohtu
- veebruari 2017 otsusega mõisteti S. Luisti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust. Tema karistusaeg algas
- oktoobril 2018 ja lõpeb
- juulil
- septembril 2020 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid S. Luisti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Vangla ega prokuratuur S. Luisti vabastamist ei toetanud. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- novembri 2020 määrusega S. Luisti vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis kokkuvõtlikult järgmist.
- S. Luist on vabanemiseks vajaliku karistusaja ära kandnud. Positiivne on tema puhul, et ta omandas vanglas põhihariduse ning läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“. S. Luistil on vabanemisel kindlad elu- ja töökoht.
- Vanglast teda vabastada aga ei saa. S. Luistil on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning ka vangistuses on ta juba mitmendat korda. Seega seni ei ole varasemad karistused teda uutelt kuritegudelt eemale hoidnud. Suurem osa kuritegudest on olnud vägivaldsed. Ka S. Luisti käitumine vanglas pole olnud läbinisti õiguskuulekas. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Samuti on ta keeldunud koristajana tööle asumast. Enda sõnul tegi ta seda tervise tõttu, kuid vangla meditsiiniosakond on hinnanud süüdimõistetu töövõimeliseks. Ka vanglaametnikega suhtlemisel on S. Luistil olnud probleeme, sest ta ei taha aru saada ametnike selgitustest ja koostööd teeb ta vaid siis, kui see on temale kasulik. Lisaks on S. Luist sattunud füüsilisse konflikti kaaskinnipeetavatega. Eeltoodu viitab sellele, et S. Luist pole suutnud ka range järelevalve all käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses.
- Alkoholi tarvitamine on S. Luisti puhul uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks. Tal on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja ta on pannud kuritegusid (sh viimase kuriteo) toime joobeseisundis. Iseloomustusest nähtuvalt S. Luist seoseid alkoholi tarvitamise ja kuriteo toimepanemise vahel ei näe ning püüab oma kuritegusid õigustada. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on S. Luist mõningal määral motiveeritud alkoholi tarvitamisest hoiduma, kuid tema senine käitumine seda ei kinnita. Ta rikkus katseajal alkoholi tarvitamise keeldu. Seetõttu on tegemist pigem suusõnaliste lubadustega, mida S. Luist siiani ei ole suutnud täide viia. Seega puudub kindlus selles, et ta seda ka seekord suudaks.
- S. Luisti varasemast elukäigust ja käitumisest vangistuses lähtub ka ohuprognoos, mis annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kindel ei saa olla, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine oleksid piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uut kuritegu. S. Luist on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid ta hoidis kontrollnõuete täitmisest kõrvale ning sooritas uued rikkumised. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Luist, paludes määruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada.
- S. Luist leidis, et väär on maakohtu hinnang, nagu ta võiks uuesti toime panna kuriteo. Ta tahab elada seaduskuulekat elu. Tal on naine ja kolm alaealist last, kes vajavad tema abi. Tal on elu- ja töökoht. Vanglas läbis ta sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, lõpetas üheksanda klassi ning sai põhihariduse.
- S. Luist märkis ka, et vangla on iseloomustanud teda ebatäpselt ja liialdustega. Maakohus aga tugines tema vabastamata jätmisel just sellele kirjalikule iseloomustusele. Vangla kirjeldas teda läbi tegude, mis toimusid eelmisel sajandil ja mis on ammu arhiveeritud. Ta on nüüd aga hoopis teine inimene. Ta vaatab elule optimismiga ning tahab ja püüab elada õigusrikkumisi toime panemata. Veel on vangla välja toonud, et ta keeldub töötamast. Ta tõesti keeldus, kuid ta tundiski end tõesti halvast ja teda karistati selle eest 14 ööpäeva pikkuse kartseriga. Karistus määrati
- veebruaril
- Distsiplinaarkaristus peaks kehtima ühe aasta. Vangla koostatud iseloomustuses tööst keeldumist distsiplinaarkaristuste all ka ei kajastatud. Maakohus märkis tema tööst keeldumise aga ikkagi ära. Distsiplinaarkaristustest on tal vaid väike noomitus seoses telefonikõnedega. Selle karistuse sepitses vangla talle selleks, et tal oleks kasvõi mingigi rikkumine. Lisaks on vangla märkinud valet ka selles, et ta on justkui väidetavalt astunud füüsilisse konflikti teiste kinnipeetavatega. Seda ei ole olnud. Väär on ka see vangla märge, et ta 2
(4)ei täida valvurite nõudmisi. Kui ta poleks nõudmisi täitnud, siis oleks ta saanud distsiplinaarkorras karistada. Selliseid karistusi aga pole. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski, ehk lõpetada saab ainult sellise isiku kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Maakohus leidis, et S. Luisti õiguskuulekalt jätkamine ei ole kuigivõrd tõenäoline ja seega peab ta jätkama vangistuses. S. Luist määruskaebuses kohtu niisuguse hinnanguga ei nõustu, sh on ta seisukohal, et kohut võis eksitada taolisele järeldusele vangla koostatud iseloomustus. Süüdimõistetu arvates sisaldab see iseloomustus aga asjakohatut ja isegi väära teavet.
- Kohtukolleegium peab maakohtu tehtud negatiivset retsidiivsusprognoosi õigeks. Seejuures ei tähelda ringkonnakohus, et esimese astme kohtu otsustust oleks oluliselt mõjutanud need aspektid vangla koostatud iseloomustuses, mille osutas S. Luist oma määruskaebuses.
- Esmalt on maakohus asjakohaselt leidnud, et kõrgendatud retsidiivsusriskist annab aluse rääkida juba S. Luisti kuritegelik minevik. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, ta on toime pannud kuritegusid varasema kohtuotsusega määratud katseajal ning ta on korduvalt olnud ka vanglas – praegusega kokku on süüdimõistetu vangistuses juba neljandat puhku. Olgu mainitud, et viidatud kolm kriminaalkaristust on kehtivad ja üksnes neid on retsidiivsusprognoosi tegemisel arvestanud ka esimese astme kohus. Karistusregistri arhiivi kantud ja kustunud karistusandmetele, mida kinnipeetava iseloomustuses kajastas vangistusasutus, maakohus tähelepanu pööranud ei ole.
- Edasi nägi maakohus põhjendatult ohumärke ka S. Luisti vangistusaegset käitumist hinnates. Kohus tõi kõigepealt õigesti välja selle, et süüdimõistetul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus: telefoninumbrite registreerimata jätmine tõi kaasa noomituse. Kohtukolleegium möönab, et see rikkumine ei ole tõsine. Samas näitab see siiski mõningal määral, et süüdimõistetu ei pruugi reegleid järgida. Veel märkis esimese astme kohus asjakohaselt ära, et süüdimõistetu on keeldunud vanglas töötamast. Tegemist ei ole sugugi mitte kahe aasta taguse keeldumisega, nagu S. Luist määruskaebuses väita püüab. Kinnipeetava kirjalikust iseloomustusest nähtuvalt oli S. Luist määratud tööle koristajaks
- augustil 2020, kuid tööle asuma ta ei nõustunud. Mis põhjusel süüdimõistetut seekord distsiplinaarkorras ei karistatud, on ringkonnakohtule teadmata. Küll pole aga alust arvata, et iseloomustuses kajastuv niisugune info oleks ebatõene. Põhjust ei ole uskuda sedagi, et S. Luisti takistas töötamast tema terviseseisund, s.o just selle väitega on ta oma keeldumist tööst õigustanud. Nimelt on vangistusasutus tema töövõimet hinnanud ning ta töövõimeliseks tunnistanud. Samuti ei saa märkimata jätta, et S. Luist töötas vangistuseelselt ehitustöölisena ning plaanib samal kohal jätkata ka vabanemisjärgselt. Jaatades tema võimekust teha ehitustöid, ei saa aga järeldada, et vangla majandustööd käivad talle üle jõu.
- Veel on maakohus S. Luisti puhul välja toonud selle, et tal on probleeme vanglaametnikega suhtlemisel ja ka on ta sattunud füüsilisse konflikti kaaskinnipeetavatega. Mõlemad need väited baseeruvad vangla koostatud iseloomustuses märgitul ja mõlemaid neid nimetab vääraks süüdimõistetu ise. Kohtukolleegium ei näe midagi asjakohatut kohtu märkimises, et S. Luistil on probleeme suhtluses ametnikega. Niisuguselt on süüdimõistetut kirjeldatud iseloomustuses. Et tema selline käitumine ei kajastu distsiplinaarkaristuste loetelus, oluline ei ole. Kindlasti ei too mitte igasugune ebasobiv käitumisviis kaasa kinnipeetava karistamist distsiplinaarkorras. Maakohtu see märge, et S. Luist on olnud füüsilises konfliktis kaasvangidega, tulnuks jätta kohtumääruses aga tõesti kajastamata. Viidatud konflikti iseloomu ja selle toimumise aja kohta puudub igasugune lähem teave. 3
(4)- Järgnevalt mainis maakohus asjakohaselt ära, et S. Luisti retsidiivsusrisk suureneb, kui ta jätkab alkoholi kuritarvitamist. Taoline järeldus on põhjendatud, kuna S. Luist on korduvalt toime pannud kuritegusid, olles alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamine võib jätkuda ka edaspidi. Tõsi, S. Luist on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, kuid tema edasist kainet eluviisi sellest veel järeldada ei saa. Nimelt näib S. Luisti alkoholiprobleem liiga tõsine, et see mingi teoreetilise programmi läbimisega (täiel määral) taanduks. Muu hulgas tuleb silmas pidada, et S. Luist tarvitas alkoholi ja pani toime uued kuriteod ka käitumiskontrolli all. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et kõnealused programmid ei pannud S. Luisti nägema seost alkoholi tarvitamise ja tema kuritegeliku käitumise vahel. Seega on põhjendatud kahelda nii S. Luisti motivatsioonis püsida kainena kui ka tema vastavas suutlikkuses.
- Eeltoodut kogumis arvestades leiab ringkonnakohus nagu maakohuski, et süüdimõistetu varasem elukäik, tema isiku kohta käivad andmed ja ka käitumine vangistuse ajal ei võimalda hinnata tema retsidiivsusriski sedavõrd väikeseks, et esineks alus tema ennetähtaegseks vabastamiseks.
- Eelkirjeldatud viisil ja põhjustel tehtud negatiivset retsidiivsusprognoosi ei vähenda see, et S. Luist väljendab soovi jätkata seaduskuulekalt, ta on vanglas õppinud ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. Ka tuleb näiteks viimaste – vabanemisjärgsete elutingimuste – osas öelda, et need olid süüdimõistetul samasugused ka enne praegust vangistust. Tal oli pereliikmete tugi ning ta elas ja töötas täpselt samas kohas, kus ta hakkaks elama ja töötama praegu. Et niisugune elukorraldus ei hoidnud S. Luisti kuritegudelt siis, ei ole alust arvata, et see kindlustaks tema õiguskuulekuse nüüd.
- Veel ei õigusta S. Luisti ennetähtaegset vabastamist seegi, et teda saaks allutada käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Tema korduvad kriminaalkaristused, vanglakaristuste luhtumine, kuritegude sooritamine katseajal ja vabaduses pidev alkoholi kuritarvitamine ei võimalda oodata selliselt kontrollilt niisugust mõju, mis süüdimõistetu kuriteod ära hoiaks.
- Toodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- novembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Erkki Hirsnik /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Ingeri Tamm 4
(4)