1-16-1056/123

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-16-1056 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2020 määrus Reimo Laasi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Reimo Laas (ik 39206200210), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega tunnistati Reimo Laas süüdi KarS § 118 lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 3 ning § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks 12 aastat vangistust, mida vähendati lühimenetluse sätteid kohaldades 8 aastani. Mõistetud karistust suurendati omakorda Harju Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega mõistetud kandmata 8 kuu ja 15 päeva pikkuse vangistuse võrra ja R. Laasile mõisteti liitkaristuseks 8 aastat 8 kuud ja 15 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti R. Laasile 8 aastat 8 kuud ja 13 päeva vangistust. R. Laasi karistusaeg algas
9. juunil
10. a ja lõppeb 5 märtsil
11. a.
12. Viru Vangla esitas
13. oktoobril
14. a Viru Maakohtule materjalid R. Laasi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
15. Viru Maakohtu
16. detsembri
17. a määrusega jäeti R. Laas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
18. Maakohus tõi positiivsena R. Laasi iseloomustamiseks välja tema vabanemisjärgsed elutingimused, milleks on kindel elu- ja töökoht, kinnipidamise ajal hariduse omandamise ja sotsiaalprogrammide läbimise ning majandustöödel osalemise. Samas on R. Laasil kolm kehtivat kriminaalkaristust, mis näitab, et tema varasemad karistused ei ole talle soovitud mõju avaldanud. Vangistuses viibib ta juba teistkordselt, mistõttu ei olnud varasem vangistus piisavalt tõhus, hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist. R. Laasi kuriteod on muutunud raskemaks ja vägivalla kasutamisega seotud risk on jätkuvalt olemas. R. Laas on varasemalt viibinud elektroonilise järelevalve all, kuid eemaldas jala ümbert valveseadme ja lahkus kodust. Seega ei pruugi R. Laasi käitumiskontrollile allutamine maandada piisavalt temast lähtuvat retsidiivsusriski. Kuritegusid on R. Laas toime pannud grupi mõjul ja alkoholijoobes. Vanglas on R. Laasil diagnoositud ka narkosõltuvus. R. Laas soovib edaspidiselt küll narkootikumidest loobuda, kuid selle täitmine võib osutuda keeruliseks. Ka on R. Laasil kinnipidamiskohas kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. MÄÄRUSKAEBUS
19. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Laas, kes taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
20. R. Laas on vanglas läbinud kõik ette nähtud rehabiliteerivad tegevused ja vangla hinnangul on temast lähtuvat riskid maandatud. Tema individuaalne täitmiskava on läbitud ja kuni karistusajani lõpuni edasisi sekkumisi tema suhtes läbi ei viida. Kuritegusid toime pannes oli ta noor ja rumal. Ta on vanglas viibinud alates
21. augustist
22. a ja saab varsti 30-aastaseks. Tal on perekond, mistõttu ta ei saa endale edasisi eksimusi lubada. R. Laasil oleks võimalik edasistes rehabiliteerivates tegevustes osaleda käitumiskontrolli ajal. Distsiplinaarkaristuste kohta märgib R. Laas, et tegemist on noomitustega, mis on saadud keelatud esemete omamise eest. Vangla on suur, keelatud esemete nimekirjad pidevalt muutuvad ja valvurid vahetuvad tihti, mistõttu keegi ei tea täpselt, mis on keelatud ja mis mitte. Temalt võeti ära esemed, mille omamine oli varasemalt lubatud. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
23. Ka ringkonnakohus ei vabasta R. Laasi vangistusest tingimisi enne tähtaega.
24. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole R. Laasi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
25. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Maakohus on õigustatult viidanud R. Laasi kehtivatele 2 distsiplinaarkaristusele, millest saab järeldada, et R. Laas käitub jätkuvalt reegleid eiravalt ja seda isegi range järelevalve tingimustes. Nimelt saab süüdimõistetu edasist õiguskuulekust hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (vt RKKKm nr 3-1-1-1217, p 20). R. Laas omab määruskaebemenetluse hetkeks kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. Tegemist ei ole vaid keelatud esemete omamisega seotud rikkumistega nagu R. Laas selgitab. Ühel korral karistati teda lausa 6 ööpäevase kartserikaristusega ametnikuga seotud ebaviisaka suhtlemise eest. Kui R. Laasil on isegi range järelevalve tingimustes probleeme kehtivale korrale allumisega, ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et R. Laas oleks ennetähtaegse vabastamise korral suuteline kriminaalhooldusametniku korraldustele alluma ja täitma käitumiskontrolli tingimusi. Seda eriti olukorras, kus R. Laas on varasemalt rikkunud kriminaalhooldustingimusi ja tema tingimisi vangistus on ka täitmisele pööratud
26. R. Laasil on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja praegust karistust kannab ta raskete eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest nagu mitme kannatanu kehaline väärkohtlemine, ähvardamine ja kannatanule raskete tervisekahjustuste tekitamine. R. Laasi kuriteod on valdavalt vägivaldsed. Raske tervisekahjustuse tekitamise pani R. Laas näiteks toime põhjusel, et kannatanu tegi tema elukaaslasele komplimendi. Seega võtab R. Laas tema jaoks konfliktsetes olukordades otsuseid vastu impulsiivselt, tegutseb hetketuju ajendil ja kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda. R. Laasi vägivaldsust võimendab omakorda alkohol, s.o ta on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles, mil ta kaotas enda käitumise üle igasuguse kontrolli. Ei ole välistatud, et vabaduses tekkida võivates konfliktsituatsioonides asub R. Laas taaskord probleeme lahendama vägivalla kaudu. Narkootikumide mõju all ei ole R. Laas küll kuritegusid toime pannud, kuid kuna tegemist on pikaajalise tarvitajaga, kellel on diagnoositud sõltuvus, ei ole välistatud, et vabaduses võivad sellekohased probleemid R. Laasil siiski tekkida. Seda eriti juhul, kui R. Laas ei loobu suhtlemisest enda kriminaalkorras karistatud tuttavatega, kellega koos võib jätkuda nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamine ning selle mõjul kuritegude toimepanemine.
27. Seega oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et R. Laas hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus ning seda ka hoolimata teda positiivselt iseloomustavatest aspektidest nagu individuaalse täitmiskava läbimine ja soov elada edaspidiselt seaduskuulekalt. Tema paljulubavatele lubadustele vabaduses seaduskuulekalt käituda ei saa omistada suuremat kaalu, kui tema varasemast elukäigust tulenevatele ohuteguritele. Seda eriti olukorras, kus tema reegleid ignoreeriv suhtumine ei näita, arvestades tema distsiplinaarkaristusi, vaibumise märke ka vanglas.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
29. detsembri
30. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Ingeri Tamm /allkiri/ Tiit Lõhmus 3