← Eesti

2-12-13042/54

Obsah (7)§ 430§ 64§ 150§ 428§ 661§ 173§ 168

2-12-13042 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-13042 Tsiviilasi

§ 430lg-le 1 ja 2.

Tulenevalt

§ 64lg-st 2 soovivad pooled lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise peale edasikaebamise tähtaega kolmele

(3)päevale alates määruse kättetoimetamisest. 2.5. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-12-13042 riigilõivu 3,515.14 eurot. Seoses kompromissi sõlmimisega palub Hageja

§ 150lg 2 p 1 alusel 1

(3)2-12-13042
  1. tagastada arveldusarvele nr xxx pool riigilõivust ehk 1,757.57 eurot selgitusega „212-13042, riigilõivu osaline tagastamine“. 2.
  2. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-12-13042 menetlus. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.t. 1757,57 eurot ning kanda see hageja AS SEB Pank arvelduskontole nr xxx selgitusega „2-12-13042, riigilõivu osaline tagastamine“. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Saata määrus pärast jõustumist punkti 5 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme
(3)päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Asjaolud
  1. AS SEB Pank esitas 29.03.2012 Harju Maakohtule hagi M Hi, Ü T ja Ü Li vastu solidaarselt põhivõlgnevuse 29 694,63 euro, intressi võlgnevuse 296,66 euro ja viivise 4970,54 euro väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 28.03.2013 määruse alusel on menetlus peatatud.
  2. 08.01.2021 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, milles taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtumääruse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuivõrd pooled on esitanud kohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks, uuendab kohus esmalt tsiviilasja menetluse. 4.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 5.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. 2

(3)2-12-13042
  1. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
  2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt

§-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab

§ 430

lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab

§ 430

lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 8.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on edasikaebeõigust lühendanud kolme päevani alates määruse kättesaamisest. 9.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppel nende endi kanda. 10.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud 29.03.2012 Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu summas 3515,14 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, so 1757,57 eurot. Riigilõiv tuleb kanda hageja AS SEB Pank arvelduskontole nr xxx selgitusega „2-12-13042, riigilõivu osaline tagastamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.