Obsah (8)

§ 179§ 1771§ 173§ 174§ 116§ 170§ 171§ 154

2-19-18491 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Mare Laanoja Määruse tegemise aeg ja koht 06.07.2020, Tallinn Tsiviilasja number

) § 173 lg 1 alusel osanike koosolekut pidamata. – 30.08.2019 edastas hageja seisukoha otsuste eelnõude kohta, taotluse kostja osanike koosoleku kokkukutsumiseks, nõude vandeaudiitori osalemiseks kostja osanike koosolekul ja avalduse kostja osanike koosoleku päevakorra osas otsuse eelnõu esitamiseks. Hageja juhtis oma seisukohas tähelepanu sellele, et: (i) majandusaasta korraldamine; aruande kinnitamiseks on vajalik osanike koosoleku (ii) hageja esitas nõude vandeaudiitori osalemiseks osanike koosolekul

§-s 179 lg 3 nimetatud tähtaja jooksul ja seega on hageja nõue kostjale täitmiseks kohustuslik. – Kostja ei vastanud hageja eeltoodud avaldusele enne, kui edastas hagejale OÜ osanike 04.09.2019 otsused, millega kinnitati OÜ 2018 majandusaasta aruanne ja otsustati kasum jaotamata jätta ning 11.09.2019 hääletusprotokolli, millele oli lisatud mh kostja juhatuse seisukoht hageja 30.08.2019 avalduste ja nõuete osas, kus leiti need olevat alusetud. 13. Hageja leiab, et 11.09.2019 hääletusprotokollis kajastatud OÜ osanike 04.09.2019 otsused on tühised, kuna rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda. 14. Hageja on esitanud

§ 179

lg 3 reegleid järgides kostjale taotluse, et koosolekul, mille päevakorraks on majandusaasta aruande kinnitamine, osaleks vandeaudiitor.

§-st 179 lg 3 tuleneva osaniku õiguse realiseerimist ei saa välistada seeläbi, et otsused võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata. 15. Hageja soovis kasutada

§ 179lg-st 3 tulenevat õigust selleks, et vastu võtta informeeritud otsus.

Selle õiguse kasutamine toob möödapääsmatult kaasa vajaduse koosolek 3 2-19-18491 kokku kutsuda. Puudub mõjuv põhjendus võtta osanikult

§-s 179 lg 3 sätestatud õigus siis, kui otsused võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata. 16. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-76-14 rõhutanud, et kirjaliku hääletamise korral on rikkumiseks, mis toob kaasa otsuse tühisuse, selline, mis takistab osanikul vastu võtta kaalutletud otsus. Samuti on vandeaudiitori puudumine koosolekult osaniku vastava nõude esitamisel korral, otsuse tegemise korra oluline rikkumine ja toob

§ 1771

lg 1 järgi kaasa majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisuse (kuna on oluliselt rikutud otsuse tegemise korda).

1. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt seaduses sätestatud määras (t lk 140-141, lk 171jj). Hageja menetluskulud kokku on 2 967 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 2 667 eurot lepingulise esindaja tasu 19,2 tunni eest a 130 eurot ning alates 01.01.2020 tunnihinnaga 140 eurot (summad esitatud käibemaksuta). Lisaks on hageja osalenud kohtuistungil 10.06.2020 kokku 1h ja 16 min, s.o 177,3 eurot. Kostja vastus
2. Kostja vaidleb oma 17.12.2019 vastuses hagile vastu, palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja taotleb, et kohus mõistaks menetluskuludelt välja ka viivise, seaduses sätestatud määras (t lk 20 jj).
3. Kostja, tunnistades hageja tuvastushuvi olemasolu, leiab, et hageja käitub hagi esitades pahatahtlikult ja vastuolus hea usu põhimõttega - hagi eesmärgiks on kahju tekitamine kostjale.
4. Kostja nõustub hageja poolt esile toodud asjaoludega: et OÜ-l on kaks osanikku – enamusosanik xxx ja vähemusosanik hageja; et OÜ juhatus esitas 29.08.2019 osanikele osanike otsuse eelnõu seoses 2018 majandusaasta aruande kinnitamisega (kinnitada) ja kasumi jaotamisega (jätta kasum jaotamata) ning et osanikel tuli avaldada oma seisukoht otsuste osas hiljemalt 04.09.2019; et hageja esitas 30.08.2019 oma taotluse, nõuded ja avalduse; et xxx hääletas 04.09.2019 OÜ juhatuse esitatud otsuse eelnõu poolt; et 11.09.2019 edastas OÜ juhatus osanikele 11.09.2019 hääletusprotokolli koos lisadega, mh osanike 04.09.2019 otsused ja OÜ juhatuse seisukohad hageja 30.08.2019 dokumendile.
5. Kostja tugineb järgmistele vastuväidetele: - Osanike 04.09.2019 otsused on kehtivad, sest ei esine ühtegi

§ 1771

lg-s 1 sätestatud otsuse tühisuse alust, mh ei ole rikutud otsuse tegemise korda. - Seadusest ei tulene, et osaühingu majandusaasta aruande kinnitamiseks tuleks kokku kutsuda osanike koosolek. Osaühingu majandusaasta aruande võib kinnitada ja kasumi jaotamise otsustada ka

§ 173lg-tes 1 ja 2 sätestatud korras (koosolekut kokku kustumata).

- Puudub sisuline erinevust selles, kas majandusaasta aruanne koos audiitori aruandega ja kasumi jaotamise või jaotamata jätmise otsus hääletatakse koosolekul või koosolekuta. Otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata on osanikud paremini kaitstud, kui koosoleku kokkukutsumisel, sest kui koosolekul hääletades on osanike otsus vastu võetud koosolekul esindatud poolthäältega (

§ 174

lg 1 lihthäälteenamus), siis koosolekut kokku kutsumata otsuste vastuvõtmise puhul kehtivad kõrgemad nõuded (

§ 174lg 2 kvalifitseeritud häälteenamus).

Lisaks kaitseb osaniku, kes ei saa või ei soovi majandusaasta aruande poolt hääletada mistahes põhjusel, õigusi regulatsioon, mille kohaselt ta hääl loetakse alati vastuhääleks. – Hoolimata otsuste vastuvõtmise korrast, on otsustav OÜ enamusosaniku xxx hääl. Kuna enamusosanik toetab OÜ juhatuse eelnõud, ei saa hageja niikuinii mõjutada vastuvõetud 4 2-19-18491 otsuseid - vähemusosanikul ei õnnetus ei koosolekul ega koosolekuta saavutada vastupidiseid otsuseid (otsust, millega jaotamiskõlbulik kasum dividendideks jaotatakse). – Osaühingu osanikud saavad kinnitada majandusaasta aruande ja otsustada kasumi jaotamise üle ka kirjaliku hääletamise teel. Kui majandusaasta aruanne ja audiitori aruanne võetakse vastu

§-s 173 korras koosolekut kokku kutsumata, siis

§ 179lg 3 teine ja kolmas lause ei kohaldu.

Need sätted kohalduvad vaid juhul, kui koosolek toimub (vt ka kostja 17.12.2019 vastuse p 22, t lk 23). – Kostja viited Riigikohtu lahenditele (lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14 ja nr 3-2-1-15512) ei ole asjakohased, kuna Riigikohtus arutusel olnud kohtuasjade tehiolud erinevad oluliselt käesoleva vaidluse asjaoludest. – Audiitor saab osaleda

§ 179

lg 3 teise lause mõttes otsuse tegemise juures ja anda enda koostatud aruande kohta selgitusi kirjalikult. – Hageja 30.08.2019 taotlus audiitori osalemiseks jõudis osaühinguni 02.09.2019, seega ei järginud hageja

§ 179lg-s 3 nimetatud tähtaega.

– Olemuslikult on

§ 179

lg 3 teine ja kolmas lause teabenõude realiseerimine, kuid erinevalt teistest ühinguvormidest, saavad osaühingu osanikud teha seda oluliselt intensiivsemalt ning ka koosoleku väliselt. Seega ei tasu vandeaudiitori rolli ületähtsustada, eriti olukorras, kus audiitor on kinnitanud, et kostja 2018 raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti kostja finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning majandusaasta finantstulemus on kooskõlas standardiga. Vandeaudiitori osalemine ei suulises ega kirjalikus vormis ei taga, et osaniku küsimused saavad ammendava vastuse ja kahtlused on hajutatud. – Kostja juhatus saatis 29.08.2019 välja otsuse eelnõud, vastamise tähtaeg oli määratud (04.09.2019.a kell 23.59) ning ka otsuse tegemiseks vajalikud poolthääled saabusid tähtaegselt (xxx teatas, et hääletab kostja juhatuse otsuse eelnõude poolt), seega on osanike otsus vastu võetud ning selliselt ei ole protseduurireegleid rikutud. – Hagiavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejale on edastatud kostja 2018 majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruandega. Kostja juhatus on andnud hagejale võimaluse esitada oma küsimused kirjalikult, kuid hageja ei ole seda teinud. Samuti ei vasta tõele väited infosulu kohta, sest hageja lepinguline esindaja on realiseerinud

§-s 166 sätestatud õigust ning käinud 20.03.2019 tutvumas kostja 2018 raamatupidamisdokumentidega.

1. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja menetluskulud kokku on 3 525 eurot 23,5 töötunni eest, a 150 eurot (summa esitatud käibemaksuta), t lk 114 ja
2. Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu (t lk 48 pöördel p 2.9.1 ja t lk 163 pöördel p 3.1). Hageja täiendav seisukoht
3. Hageja märgib 03.02.2010 vastuses kostja vastuväidetele, et Eesti õigusruumis kehtib

§-st 154 tulenev osanike võrdse kohtlemise põhimõte ning äriühingu juhtorganid peavad kohtlema osanikke võrdselt. Vähemusosaniku õiguste kaitseks esitatud nõue ei ole suunatud kahju tekitamisele.

1. Hageja kaitseb enda kui vähemusosaniku õigusi, mida soovitakse M K orkestreerimisel eirata: ettevõttest viiakse raha välja, audiitoriks valitakse ebausaldusväärne isik (majandusaasta aruannet kontrollinud audiitor R R on tänaseks kaotanud õiguse vandeaudiitorina tegutseda). 5 2-19-18491
2. Kui osanik on esitanud

§ 179lg-st 3 tuleneva nõude, siis on kohustuslik koosoleku kokkukutsumine.

26.

§ 173

lg 2 ei määra selget tähtaega, mille jooksul peab osanik saama avaldada seisukohta juhatuse pakutud osanike otsuse eelnõu kohta, kuid kohtupraktikast tulenevalt peab see aeg olema mõistlik. Käesoleval juhul esitati majandusaasta aruanne hagejale tutvumiseks 29.08.2019 ning seisukohta oodati kolme tööpäeva jooksul. Hageja hinnangul ei olnud tegemist mõistliku ajaga informeeritud otsuse tegemiseks.

1. Hageja ei nõustu, et kuna tema kui vähemusosaniku hääled ei saanud otsust mõjutada, siis oli põhjendatud tema kõrvalejätmine. Osanikuõiguste hulka kuulub ka osalemisõigus. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14 on väljendatud seisukohta, et vähemusosanike õiguste rikkumine pole õigustatud sõltumata sellest, kas nende hääled vastuvõetud otsuse sisu mõjutaksid või mitte.
2. Hageja esitab tõendeid illustreerimaks seda, et varasemal on erikontrolliga leidnud tuvastamist see, et juhatus on oma kohustusi rikkunud ja ettevõtjale kahju tekitanud. 29.

§ 179

lg 3 sätestatud osanikuõiguse eiramist ei saa põhjendada asjaoluga, et kostja juhatus ei tea, millal audiitor saab koosolekul osaleda. 30. Kostja oli kohustatud majandusaasta aruande kinnitamise otsustamiseks koosoleku kokku kutsuma nii kostja põhikirja p-dest 7.4 ja 7.12 kui ka

§ 179lg 3 tulenevalt.

Kostja täiendavad vastuväited

1. Kotja kordab oma 15.05.2020 vastuväidetes varasemaid selgitusi, kuid lisab järgmist: - Hageja taotletava tulemuse on võimalik saavutada ka kirjalikult audiitorile küsimusi esitades; - Hagejal on efektiivsed võimalused saada juhatuselt teavet osaühingu majandustegevuse kohta ka koosoleku väliselt. See, et hageja pole subjektiivselt rahul juhatuselt saadud vastustega pole aluseks üldkoosoleku kokkukutsumiseks; - Hageja tõlgendab OÜ põhikirja p 7.4 ja 7.12 meelevaldselt – need sätted ei anna alust järeldada, et OÜ-l on kohustus majandusaasta aruande kinnitamiseks kokku kutsuda koosolek. Selleks, et kõiki otsuseid saaks vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, muudeti 23.11.2005 toonase OÜ ainuosaniku M K poolt OÜ põhikirja.
2. Järgnevalt esitasid pooled veel vastastikku vastuväiteid, milles laiendati ja täiendati juba esitatud ja eelnevalt kajastatud seisukohti. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastuse ja hinnanud igakülgselt poolte esitatud täiendavaid kirjalikke seisukohti ja tõendeid nende kogumis, kuulanud pooled ära kohtuistungil leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
4. Kohus selgitab esmalt, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu 06.03.2019 lahend kohtuasjas nr 2-17-15317). 6 2-19-18491
5. Kohtu ette toodud asjaolude alusel seisneb vaidlus selles, kas osaühingu puhul tuleb majandusaasta aruande kinnitamiseks kokku kutsuda üldkoosolek või saab aruande kinnitada ka koosolekut pidamata. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas osanike otsus on tühine seetõttu, et otsuse vastuvõtmisel pole järgitud osaniku

§-st 179 lg 3 tulenevat õigust nõuda audiitori osalemist majandusaasta aruande kinnitamise juures, et anda järeldusotsuse kohta selgitusi. Ning kuigi kostja on esialgses vastuväites leidnud, et osanikul põhimõtteliselt on tuvastushuvi sellise hagi esitamiseks, välistab kostja praegusel juhul tuvastushuvi sellega, et hagejal pole võimalik oma nõudega olemasolevast erinevat tulemust saavutada. 36. Sisuliselt soovivad pooled kohtu otsustust selle kohta, kuidas tõlgendada

§ 179

lg 3 ehk kas osaühingu majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamise üle otsustamiseks, tuleb kokku kutsuda osanike koosolek või võib need otsused vastu võtta ka koosolekut kokku kustumata. 37. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - Hagejale kuulub kostja osa nimiväärtusega 22 752 eurot, s.o 40% osakapitalis osadega määratud häältest, 60% kuulub xxx. Seeläbi on hageja kostja vähemusosanik (t lk 133135) - 11.09.2019 koostas OÜ juhatus hääletusprotokolli, mille kohaselt on xxx poolthäältega vastu võetud alljärgnevad otsused (t lk 5-14): (

1. i)kinnitada OÜ 2018 majandusaasta aruanne; (
2. ii)osanikele dividende mitte maksta ja mitte teha eraldisi reservkapitali ega muudesse reservidesse. Hääletusprotokollile on lisatud :
3. b)OÜ juhatuse 29.08.2019 koostatud osanike otsuse eelnõu;
4. c)Kostja 30.08.2019 taotlus koosoleku kokkukutsumiseks, vandeaudiitori ja juhatuse liikme R Se osalemiseks koosolekul ja ettepanek päevakorra p 2 osas võtta vastu otsus jaotada dividende summas 650 000 eurot;
5. d)OÜ juhatuse 11.09.2019 seisukohad JH avalduse osas;
6. e)xxx juhataja J N 04.09.2019 kirjalik hääletamine OÜ juhatuse koostatud osanike eelnõude poolt. - Vandeaudiitor on koostanud aruande OÜ 2018 majandusaasta koha (t lk 36). 38. Veel on kohtule poolte poolt esitatud järgmised tõendid: - xxx juhatuse liige J N on kinnitanud OÜ-le, et sõltumata sellest, kas otsuste tegemiseks oleks kokku kutsutud koosolek või mitte ja kas audiitor oleks osalenud või mitte, siis oleks xxx igal juhul hääletanud majandusaasta aruande kinnitamise ja kasumi jaotamata jätmise poolt (t l 39). - JH kinnitus kostja 2018 raamatupidamise algdokumentidega ja lepingutega tutvumise kohta (t lk 41). Selle tõendi osas on hageja 10.06.2020 kohtuistungil selgitanud, et talle esitati see dokument allkirjastamiseks enne, kui talle anti õigus dokumentidega tutvuda ja seega ei saanud ta kinnitada, mida talle tutvumiseks esitati ja millises komplektsuses need esitatud dokumendid olid. 7 2-19-18491 - Harju Maakohtu 11.11.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2243, millega jäeti JH hagi OÜ osanike 20.04.2018 otsuste nr 4 ja 5 tühistuse tuvastamiseks ja tühistamiseks rahuldamata. Sama otsusega jäeti OÜ juhatuse liikme tagasikutsumise avaldus läbi vaatamata (t lk 51 jj). Otsus on apellatsiooni korra vaidlustatud, kehtivat ringkonnakohtu otsust käesoleva otsuse tegemise ajal ei ole. - xxx vandeaudiitor O A 15.05.2017 erikontrolli aruanne OÜ osanikele (t lk 66 jj), millega hageja soovib tõendada, et ka varasemalt on kostja raamatupidamist ebaõigesti peetud. - OÜ osanike 09.11.2018 koosoleku protokoll 2017 majandusaasta aruande kinnitamise ja kasumi jaotamise kohta (t lk 90 jj). - Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on xxx apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 13.01.2020 kohtuotsuse peale, millega rahuldati OÜ Jägala Hüdro hagiavaldus Jägala Energy OÜ juhatuse liikmele M K ülemäärase juhatuse liikme tasuga maksmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise ja viivisintressi nõudes. (vt ka t lk 117jj). Kehtivat ringkonnakohtu otsust käesoleva otsuse tegemise ajal ei ole. Eeltoodud tõendite eesmärk on illustreerida kostja ja tema enamusosaniku varasemat käitumist, mis viitavad osaühingule ja tema vähemusosanikule kahju tekitamisele. - JH 03.09.2018 teabenõue OÜ juhatusele

§ 116lg 1 alusel (t lk 98-100).

- JH ja OÜ e-kirjavahetus seoses 09.11.2018 üldkoosolekuga (t lk 101-106). - JH esindaja 10.12.2018 e-kiri OÜ juhatuse liikmele R Sele (t lk 116). Eeltoodud tõendid kinnitavad kostja hinnangul seda, et kostja juhatus on hagejale teavet andnud.

1. Kohtule on esitatud ka kostja 21.08.2003 põhikiri (t lk 128jj) ning 22.11.2005 põhikiri (t lk 130). Samuti OÜ ainuosaniku (M K) 21.11.2005 otsus (t lk 136) ja ainuosaniku kirjalik selgitus 14.05.2020 (t lk 137).
2. Illustreerivad tõendid ei oma tegelikult asja sisulisel lahendamisel vaidluse eset arvestades otsest tähendust, kuid nad kinnitavad seda, et osanikud ei ole saavutanud kokkulepet selles, kuidas osalusest tulenevaid õigusi õiglaselt realiseerida nii, et ka väikeosaniku huve arvestatakse ning see on kaasa toonud mitmeid kohtuvaidlusi, muuhulgas ka kahju põhjustamisest tulenevaid nõudeid.
3. Hageja nõude aluseks on

§ 1771lg 1 ja ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 38 lg 2 ehk otsuse vastuvõtmisel on oluliselt rikutud selle tegemiseks ettenähtud korda ja sellised otsused on tühised. 42. Hageja väidabki, et majandusaasta aruande kinnitamiseks oleks tulnud kokku kutsuda koosolek, seda enam, et hageja kasutas

§-st 179 lg 3 tulenevat õigust ja taotles, et majandusaasta aruande kinnitamise juures viibiks järeldusotsuse teinud audiitor. 43. Kostja leiab, et osaühing võib kõiki otsuseid vastu võtta koosolekut pidamata ja sellisel juhul

§ 179lg 3 ei rakendu.

Osanik saab esitada audiitorile küsimusi kirjalikult.

1. Põhimõtteliselt pole kostja hageja tuvastushuvi eitanud (kostja 17.12.2019 vastus hagile t lk 20 pöördel p 8), kuid hiljem on kostja sellele siiski tuginenud väite alusel, et otsuse tühisuse tuvastamine ei muuda midagi – kostja enamusosanik võtab sama otsuse uuesti vastu (vt 10.06.2020 kohtuistungi protokoll).
2. Kohtu hinnangul on laiemalt küsimus selles, kas lähtuda puhtformaalselt ja normitehniliselt sõltumata sellest, milline on lahendi sisuline väärtus võimalike tagajärgede osas või tuleks 8 2-19-18491 arvestada ka sisulise mõistlikkuse printsiibiga ehk sellega, kas otsuse tühisuse tuvastamine suudab tagada hagejale tema eesmärgi saavutamise.
3. Eesti kohtusüsteem on seni tunnustanud formaalsuse printsiipi pidades oluliseks neid väärtusi, mida norm peab tagama sõltumata sellest, kas reaalses õiguslikus olukorras kohtulahendi tõttu midagi muutub või mitte (vt nt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-10309 /jõustumise ootel/ või Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-102925 /jõustunud 30.07.2019/).
4. Kohus nõustub käesolevas vaidluses sellise formaalse lähenemise kui ainuvõimalikuga, sest õigusnormid kajastavad teatud õigusi, mida tuleb kaitsta sõltumata sellest, mida mistahes isik arvab selle võimalikest rakendusmõjudest, sest kaitsmist väärib ka õiguskord ise. Vastasel juhul lahendaks igaüks olukordi, mitte sellest lähtuvalt, mida seadus selles osas sätestab, vaid lähtudes enesekesksest mõistlikkuse definitsioonist. Juhul, kui mõni seadusesäte on õiguslikult tühi või kui reeglid on muutuva aja tõttu kohaldamatuks muutunud, siis tuleb lahendada küsimus õigusloome kaudu. Seni, kuni norm kehtib, tuleb sellest lähtuda.
5. Kohus leiab, et hageja tuvastushuvi ei saa eitada: hageja on 30.08.2019 esitanud nõude kutsuda kokku üldkoosolek ja kutsuda koosolekule OÜ 2018 majandusaruannet auditeerinud audiitor R R ning seda hageja avaldust on OÜ juhatus eiranud. Kohus leiab, et sellisel juhul on osanikul õigus vastuvõetud otsuseid vaidlustada. Selline õigus tuleneb otseselt ka seadusest (

§ 1771lg 5, § 178 lg 3).

Riigikohus on oma varasemates lahendites osaniku tuvastushuvi üldiselt alati jaatanud (vt nt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-76-14: „TsMS § 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada isik, kellel on tuvastamise vastu õiguslik huvi, st kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamisel on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise isiku liikme (osaniku, aktsionäri) liikmesussuhtest juriidilise isikuga. Otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead. Selliste rikkumiste puhul on kolleegiumi arvates õigustatud huvi tuvastada otsuse tühisus igal osanikul olenemata sellest, kas tema suhtes on protseduurireegleid rikutud või mitte.“) 49. Kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt ka Riigikohtu 15.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21). 50.

§ 170

lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või

§-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. Üheks selliseks juhuks on muuhulgas

§ 171lg 2 p 3.

Hageja 30.08.2019 avalduses on enamat kui 1/10 osalust omav osanik sellise taotluse sisuliselt esitanudki. Seadus ei sätesta võimalust sellest õigusest osanik ilma jätta. Kohtu hinnangul on tegemist olulise otsuse vastuvõtmise korra rikkumisega, mis toob

§ 1771lg 1 alusel kaasa vastuvõetud otsuste tühisuse.

51.

§ 179

lg 3 teise ja kolmanda lause kohaselt võib osanik osaühingult nõuda, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks vandeaudiitori aruande kohta selgitusi. Vastav kirjalik nõue peab olema esitatud vähemalt viis päeva enne osanike koosolekut. 52. Kohus leiab, et tegemist on imperatiivse normiga, mille sõnastus ei võimalda sellist normi laiendatud tõlgendust nagu kostja esitleb.

§ 179

lg 3 teine lause on osaniku absoluutne õigus ning puudub alus teha järeldusi, et teatud juhtudel see õigus ei kehti. Tekstikohane normitõlgendus sellele ei viita (vastupidisel korral peaks normi tekstis olema välistus, nt et „see 9 2-19-18491 osaniku õigus ei kehti juhul, kui otsus võetakse vastu (majandusaasta aruanne kinnitatakse) koosolekut kokku kutsumata.“) 53. Kohus toetab hageja arusaama, et

§ 179

lg 3 alusel esitatud osaniku taotlus on osaühingule kohustuslik ning puudub võimalus tõlgendada normi selliselt, et teatud juhtudel see ei kohaldu. Tegemist on ühe

§ 170

lg 1 viidatud juhtumiga, mil osanikud saavad otsuseid vastu võtta ainult koosolekul. 54. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et hageja pole seaduses sätestatud 5-päevase teatamise tähtaja jooksul esitanud avaldust audiitori koosolekule kutsumise kohta ja seetõttu on ta minetanud õiguse

§ 179lg 3 kasutamiseks.

Kosja väidab, et sai hageja 30.08.2019 taotluse kätte 02.09.

1. Kirjalikuks hääletamiseks antud tähtaeg möödus 04.09.
2. Seega esitas kostja avalduse audiitori osalemiseks 2 päeva enne otsuse kohta seisukoha andmiseks antud tähtaega. Kohus ei saa sellega nõustuda seetõttu, et kostja esitas juhatuse eelnõud osanike otsuse kohta hääletamistähtajaga 04.09.2019 alles 29.08.2019 ning kuna 04.09.2019 oli pühapäev, siis jäi eelnõu esitamise ja seisukoha andmise tähtaja vahele vähem kui 5 tööpäeva ning hagejale polnud jäetud reaalset võimalust

§-s 179 lg 3 sätestatud tähtaja järgimiseks. Hageja esitas oma taotluse viivitamatult pärast kostja juhatuselt otsuste eelnõu saamist (s.o järgmisel päeval) ja seega pole alust pidada hagejat viivitanuks – kostja juhatus pole hagejale taganud mõistlikult võimalikku aega, et üldse saaks

§-s 179 lg 3 nimetatud tähtaega järgida. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 119 lg 2 kohaselt vastutab võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Osundatud sättele viidates ei saa hagejat pidada oma taotluse esitamisega viivitanuks. 55. Kohus leiab, et juhul, kui osaühing saab osanikult

§-st 179 lg 3 tuleneva taotluse, siis tuleb osanike koosolek kokku kutsuda ja audiitor koosolekule kutsuda, mitte vastupidi (et kui juhatus otsustab esitada ostuste eelnõu nende vastuvõtmiseks koosolekut pidamata, siis ei saa osanik

§-st 179 lg 3 tulenevat taotlust üldse esitadagi). 56. Hageja kui kostja osaniku sellise õiguse rikkumine on oluline otsuse vastuvõtmise korra rikkumine

§ 1771lg 1 mõttes ja selliselt vastuvõetud otsused on tühised.

57. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust see, kas hageja saab oma häältega mõjutada osanike poolt vastuvõetavate otsuste sisu või mitte, sest selline loogika viiks kergesti tulemuseni, kus vähemusosanikuga pole otsuste tegemisel üleüldse mõtet arvestada ega talle mistahes õigusi tagada, kuna see otsuse vastuvõtmise seisukohast niikuinii ei muuda midagi. Osanike õigusi sätestavate normide mõte on nende järgimises, vastasel juhul ei saa osanike võrduse põhimõtet (

§ 154lg 1) tagada.

1. Lisaks väärib tähelepanu vandeaudiitor R R 21.08.2019 aruanne kostja osanikele (t lk 36), mille kokkuvõte on sõnastatud järgmiselt: „Ülevaatuse põhjal ei saanud me teadlikuks millestki sellisest, mis paneks meid uskuma, et raamatupidamise aastaaruanne ei esita kõigis olulistes osades õiglaselt kostja finantsseisundit /…/“. Kohtule tundub usutav, et sellises sõnastuses esitatud audiitori arvamus võib tekitada vajaduse esitada audiitorile täiendavaid küsimusi.
2. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Kuna kostja osanike 04.09.2019 vastuvõetud otsused on tühised

§ 171

lg 2 p 3 ja § 179 lg 3 rikkumise tõttu, ei oma muud poolte poolt esile toodud väited tsiviilasja lahendamisel määravat tähendust. 10 2-19-18491 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
2. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
3. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
4. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 11