Obsah (7)

§ 1132§ 16§ 20§ 9§ 158§ 115§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-124564 Tsiviilasi AS Ühisteenused hagi

§ 1132lg 2 p 1 alusel.

Võlgade sissenõudmisega tegeles vahepeal inkassoettevõte. Hageja tasus maanteeametile riigilõivu 1 euro leppetrahvi kohta (kokku 9 eurot), et saada sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmeid leppetrahvi vormistamise aja seisuga. KOSTJATE VASTUVÄITED

1. O. S. vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi aluseks olevad asjaolud puuduvad ja/või on tõendamata. Kostja omab korteriomandit XXX Tartu asuvas majas ning järelikult omab ta õigust parkida nimetatud maja ees - parkimisala on kõigi kaasomanike kaasomand. Leping hageja ja XXX korteriühistu vahel on ebaseaduslik ning pole kõigi korteriomanike poolt heaks kiidetud. Lisaks on tõendamata, et just kostja rikkus parkimiskorda, kostja ei ole seda autot parkinud. Hagi on kergekäeline ja ennatlik, liigne ja pahatahtlik, esitatud vastuolus heade kommetega ja avaliku korraga. Kostja leidis kohtuistungil, et lepinguline suhe on hageja ja korteriühistu vahel ning selle lepingu alusel ei saa tekkida suhet hageja ja kostja vahel. Kostja ei ole kohtusse pöördunud, et vaidlustada korteriühistu otsust hagejaga lepingu sõlmimiseks. Kostjal oli olemas parkimiskaart ja see oli ka autos, aga parkimiskaarti ei ole näha piltidelt.
2. Kohus loeb G. I. tunnistajana antud ütlused tema kui kostja vande all antud ütlusteks. G. I. kinnitas vande all, et sõiduk XXX oli tema auto ja tema parkis seda XXX maja parklas. XXX O. S. sõitis vaid 1-2 korda, ülejäänud aja sõitis kostja ja maja ette parkis ainult tema. Parkimispilet oli alati autos, aga kostja unustas selle mõnikord tuuleklaasile panna. Ta on saanud AS-ilt Ühisteenused parkimistrahve. 2/5 Kostja vaidles vastuses hagile vastu. Kostja leidis, et kuna ta omab korteriomandit XXX Tartu asuvas majas ning parkimisala on kõigi kaasomanike kaasomand, on tal õigus maja ees parkida. Leping hageja ja XXX korteriühistu vahel on ebaseaduslik tulenevalt AÕS § 72 lg-st 1 ning pole kõigi korteriomanike poolt heaks kiidetud. 72 korterist pidi olema vähemalt 36 häält, aga kostja ei ole oma allkirja andnud. Elamu juures parkimise korraldamise eesmärk on takistada mitte majaelanike autode parkimist ning trahv, mis on tehtud maja elanikule, tuleb tühistada. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 
4. aastal kuulus kostja O. S. ile sõiduauto XXX ;  sõidukit parkis XXX kinnistul kostja G. I. ;  G. I. parkis sõidukit kõigil leppetrahvi nõude aluseks olevatel aegadel, s.t 26.01.2017, 02.02.2017, 13.08.2017, 30.03.2017, 06.02.2017, 09.03.2017, 31.01.2017, 22.03.2017 ja 13.12.2017 (dtl 51);  hageja on saatnud kostjatele leppetrahvi arved kogusummas 360 eurot (40 x 9, dtl 18 jj);  kostjad ei ole hagejale arvete alusel leppetrahvi tasunud.
5. Hageja esitatud fotodega on tõendatud, et XXX hoone ees olevas parklas on hageja pandud parkimislepingu tingimused (dtl 30, 32). Sissesõidul on selgelt nähtavalt parkimisleping ja selle tingimused. Tingimused sisaldavad lepingu tingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas märgitud selgesõnaliselt, et hageja teeb pakkumuse lepingu sõlmimiseks

§ 16lg 1 järgi.

Parkides sõiduki parklasse aktsepteerib sõidukijuht hageja poolt esitatud tingimusi ja leping loetakse sõlmituks

§ 20lg 1 järgi/alusel.

Tingimustele lisaks on parkla sissesõidu juurde paigaldatud ka liiklus- ja teavitusmärke, mis teavitavad eraparklasse sissesõidust ning keelavad parkimise (v.a XXX KÜ liikmed) eraparkla mõjualas. Seega on hageja teinud võimalikele autojuhtidele

§ 16lg 1 kohaselt pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks.

Kostja G. I. kinnitas kohtuistungil vande all, et tema parkis sõiduki XXX parklasse (dtl 167) ja andis seega sõiduki parkimisega

§ 20lg 1 järgi nõustumuse lepingu sõlmimiseks.

Kohus leiab, et kuna kostja G. I. parkis sõiduki XXX parklasse, tuleb

§ 9

lg-st 1 lähtuvalt lugeda, et poolte vahel olid sõlmitud parkimislepingud hageja paigaldatud infotahvlil toodud tingimustel. Kostja ei väljendanud ühegi teoga, et ta ei soovinud lepingut hageja nimetatud tingimustel sõlmida.

1. Kostjate hinnangul on XXX KÜ territooriumil kehtestatud parkimiskord õigustühine, kuna pole kõikide korteriomanike poolt heaks kiidetud. Kostja G. I. on seejuures viidanud AÕS §-le 72 lg
2. Hageja selgituste kohaselt korraldas ta parkimist KÜ-ga XXX sõlmitud lepingu alusel (dtl 123 jj). Hageja esitatud lepingu p 1.1 kohaselt on lepingu objektiks liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontroll XXX , Tartu asuval kinnistul. P 1.3 kohaselt tagab hageja kinnistul kehtestatud parkimiskorra täitmise kontrolli. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid korteriühistu ja hageja vahel sõlmitud lepingut puudutava üldkoosoleku läbiviimist või koosolekul vastu võetud otsuseid vaidlustanud.
3. aastal kehtinud korteriühistuseaduse § 13 lg 3 kohaselt oli korteriühistu 3/5 liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kostja O. S. kinnitas 22.07.2020 kohtuistungil, et ta ei ole sellise otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördunud (dtl 148). Seega on 2016-2017 aastal vastu võetud korteriühistu otsuste vaidlustamistähtajad ammu möödunud. Hageja ja korteriühistu XXX vahel sõlmitud leping ning selle aluseks olev üldkoosoleku otsus on kehtiv ja kuulub täitmisele.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et igale korteriomanikule, s.h kostjatele oli väljastatud 1 parkimiskaart (dtl 112-114). Seega on õige kostja väide, et temal XXX elanikuna on õigus korteriühistu parkimisalal ka parkida. Samas ei anna asjaolu, et kostjad on XXX korteriomanikud, neile õigust sellel kinnistul oma voli järgi parkida. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Korteriomandite puhul tuleb arvestada
5. aastal kehtinud korteriomandiseaduse ja korteriühistuseadusega, mille kohaselt kaasomandiosa kasutamine toimus vastavalt kõigi korteriomanike kokkuleppele. Kui korteriomanikud on andnud korteriühistu juhatuse liikmele volituse sõlmida parkimise korraldamiseks leping, tuli kõigil korteriomanikel (s.h kostjatel) sellest lepingust üldkoosoleku otsuse kehtivuse korral juhinduda.
6. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja G. I. parkimise nõudeid, s.o sõiduki nähtavasse kohta ei olnud paigutatud parkimisluba (parkimislepingu punkt 7). Kostja O. S. i ütluste kohaselt oli parkimisluba autos nähtaval kohal. Kostja O. S. ei ole oma ütluseid millegagi tõendanud. Kostja G. I. vande all antud ütluste kohaselt läks tal vahepeal meelest parkimisluba välja panna. Hageja esitatud fotodelt (dtl 18 jj) parkimisloa olemasolu auto esiklaasi all ei paista. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja G. I. rikkus parkimislepingu punkti 7 – sõiduki esiklaasil või armatuurlaual ei olnud nähtaval kohal parkimisõigust tõendavat dokumenti.
7. Parkimistingimuste punkt 8 kohaselt on sõidukijuht kohustud lepingu rikkumise korral tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot.

§ 158

lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja G. I. poolse lepingu rikkumise tõttu esitas hageja kostjatele 9 korral leppetrahvi teated parkimiskorralduse nõuete eiramise eest. Hageja on leppetrahvi suuruseks märkinud igakordselt 40 eurot.

1. Hageja on esitanud hagiavalduse nii O. S. i kui G. I. vastu. Kohus on kostjate ütlustega tuvastanud, et sõidukit XXX parkis G. I. . Parkimislepingu punkti 3 kohaselt vastutab lepingu tingimuste täitmise eest sõiduki omanik sõidukijuhiga solidaarselt. Samas on kohus eelpool analüüsinud, et leping tekib parkinud isiku, s.t sõidukijuhi ja hageja vahel. Seadus ei näe ette, et tsiviilõiguslik leping laieneks automaatselt kolmandale isikule, kes ei tea lepingu sõlmimisest midagi ega saa selle sõlmimist ka kontrollida ning selle üle otsustada. Asjaolu, et sõiduk oli maanteeameti andmete kohaselt O. S. i omandis, ei muuda teda automaatselt lepingu pooleks. Lisaks ei vastuta O. S. PKS § 33 kohaselt G. I. kohustuste eest. Parkimisest tuleneva leppetrahvi puhul ei saa eeldada, et tegemist on perekonna vajaduste rahuldamiseks võetud kohustusega. Kohus leiab, et tulenevalt PKS § 33 lg-st 3 vastutab G. I. parkimislepingust tulenevate nõuete eest oma lahusvaraga ning poole ühisvaraga. 4/5
2. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja nõue O. S. i vastu tuleb jätta rahuldamata. Hageja leppetrahvi nõue G. I. vastu kokku summas 360 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3. Hageja nõuab kostjatelt ka 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 9 eurot hüvitist Maanteeametile tasutud riigilõivu eest. Kohus leiab, et hageja nõue Maanteeametile tasutud riigilõivu hüvitamiseks on põhjendatud. Tulenevalt

§ 115

lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd G. I. rikkus parkimise tingimusi, on hageja poolt Maanteeametile sõiduki omaniku/vastutava kasutaja teadasaamiseks tehtud päringu eest tasutud riigilõiv kostja rikkumisega põhjuslikus seoses. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et hageja on vastava kulu kandnud. Seega on hageja nõue tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 9 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada. O. S. ei ole lepingut rikkunud ning tema vastu esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata. 13. Kohus loeb põhjendatuks ka hageja nõude kostja vastu võla sissenõudmiskulude nõudes. Võla sissenõudmiskulude nõude puhul on tegemist samuti kohustuste rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõudega

§ 115lg 1 mõttes.

Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks on, et hageja on kandnud kulutusi seoses kostjalt võla sissenõudmisega.

§ 1132

lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Kumbki kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et võla sissenõudmiskuludega tegeles vahepeal inkassofirma. Kostjad ei ole nimetatud kulutusele vastu vaielnud. Kuna võlgnikuks oli G. I. , rahuldab kohus hageja nõude tema vastu ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 30 eurot. Nõue O. S. i vastu tuleb jätta rahuldamata.

1. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hagi O. S. i vastu. Hagiavaldus G. I. vastu tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 399 eurot.
2. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus O. S. i menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud G. I. kanda. O. S. ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mistõttu jätab kohus need kindlaks määramata. Toimiku materjalide põhjal tasus AS Ühisteenused hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot, mis tuleb G. I. lt põhjendatud menetluskuluna hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5/5