← Eesti

2-20-137156/5

Obsah (5)§ 407§ 163§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-137156 Tsiviilasi Tar

) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 4.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 5. Hagiavalduses esitatud ja kostja omaksvõetud asjaoludel (

§ 407

lg 1 kolmas lause) on hageja nõuded põhivõla ja sissenõudmiskulude osas õiguslikult põhjendatud.

  1. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ja põhinõude täitmisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  2. jaanuari ja
  3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil
  4. aprill 2020 –
  5. november 2020 on 0,00%.
  6. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 1200 eurot viivisemääras 0,065% päevas perioodilt
  7. aprill 2020 kuni
  8. november 2020 suurusega 178 eurot 62 senti.
  9. Hagiavalduses märgitu kohaselt lähtub hageja viivise arvestamisel kolmekordsest seadusjärgsest viivisemäärast tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-25-16, s.o. 0,065% päevas arve esitamisele järgnevast päevast. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu ning hageja ka ei tugine sellele, et hageja ja kostja oleks kokku leppinud mingis muus viivise määras kui seadusjärgne viivisemäär. Kohtu hinnangul ei ole Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-16 selliseks aluseks mille järgi saaks hageja nõuda kostjalt viivist kolmekordses viivisemääras, s.o. 0,065% päevas. Riigikohus leidis eelnimetatud lahendis, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohus tõi ka välja varasemalt selgitatu, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu
  10. juuni
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil 3

(4)2-20-137156 põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu
  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-45-15, p 14). Eelnev ei anna hagejale alust nõuda viivist kolmekordses seadusjärgses määras vaid tähendab, et juhul kui hageja ja kostja on tüüptingimusega kokku leppinud viivisemääras, mis ületab kolmekordse seadusjärgse määra, on tüüptingimus eelduslikult tühine ja võimalus on viivist nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Arvestades, et hageja ei ole välja toonud ühtegi alust, millest tulenevalt oleks tal õigus nõuda suuremat viivist kui seadusjärgne viivis, tuleb kostjalt mõista viivis välja seadusjärgses ulatuses. Seega moodustub viivise suuruseks 60 eurot 24 senti (põhivõlg 1200 eurot x viivise määr päevas 0,0219% x 229 päeva). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. Kohus jätab menetluskulud

§ 163lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 200 euro väljamõistmiseks ja hagimenetluse õigusabikulude 400 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Kohtu hinnangul on 400 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 200 eurot.
  2. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 400 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 200 eurot. 12.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. 14. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.