S § 63 lg 1 alusel ja
S § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 15 (viisteist) tundi üldkasulikku tööd.
lg 2, § 88 lg 1, 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud kohustusi ja keeldusid ning pani toime
Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab ennast süüdi. Teab, et ei oleks tohtinud istuda auto rooli, aga tahtis vahetada suverehvid talverehvide vastu. Kodus kedagi ei olnud, kes see 500 meetrit sõita oleks saanud. Otsustas ise sõita. Dokumente ei olnud kaasas, sest rahakott oli kodus. Sissetulekut ei ole, otsib tööd. Ei tahaks karistusena aresti, sest elus on rasked ajad, arest teeks veel raskemaks. Vastulauses taotles üldkasulikku tööd. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et väärteod on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, menetlusalune isik on ka ise teo toimepanemist tunnistanud. Lisaks sellele on menetlusalune isik samal kuul juhtimiselt kõrvaldatud, saanud ka karistuse, ka 2018 on teda juhtimiselt kõrvaldatud. Selline käitumine näitab isiku suhtumist reeglitesse, karistustesse. Oli juba määratud karistus, seega oli teadlik, et teole järgneb karistus, kuid see ei mõjutanud sellistest tegudest hoiduma. Pannes toime veel ühe sellise teo, toob see kaasa kriminaalmenetluse. Seega peaks eriti hoolas olema ja vältima sõiduki juhtimist. Reaalsele kandmisele määratav arest võiks isikut mõjutada, tunnetada tagajärgi. Taotleb KarS § 63 lg 1 ja
Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem ei aresti ega üldkasuliku tööga karistatud, siis ei ole vastu kui kohus asendab aresti üldkasuliku tööga. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3). Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Janno Maistel juhtimisõigus 27.11.2020 puudus. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 03.11.2018 ja 15.11.2020 kui oli kinni peetud samasuguse väärteo toimepanemiselt. Mõlema süüteo eest karistati teda rahatrahviga. Viimasel korral juhtis ta ka sama sõidukit, s.t ta oli
15.11.2020 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest 2 ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv. Sellegi poolest asus menetlusalune isik, keda on samalaadse süüteo eest kohtuvälise menetleja 08.12.2020 otsusega karistatud rahatrahviga ja kes on üheselt teadlik teo keelatusest, taas mootorsõidukit juhtima. Menetlusalune isik oli eelnevatest kinnipidamistest, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamistest ja määratud karistustest tulenevalt üheselt teadlik sellest, et tal puudub sõiduki juhtimise õigus kui ka oma käitumise keelatusest. Sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja korduvast negatiivsest kogemusest asus ta taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse §-s 88 ja 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljaandnud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Väärteoprotokollist nähtuvalt peatati 27.11.2020 kell 17:41 Kordoni tee 4a Kaberneeme külas Jõelähtme vallas suunaga Küla tee poole kinni mootorsõiduk Audi A4 registreerimismärgiga x, mida juhtis Janno Maiste. Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt ei olnud menetlusalusel isikul liiklusjärelevalve teostajale esitada kehtivat vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendavat dokumenti ega muud juhtimisõigust tõendavat dokumenti.
lg 2 kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei olnud menetlusalusel isikul kaasas ka isikut tõendavat dokumenti ning menetlusalune isik tuli tuvastada politsei andmebaasi andmete alusel. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 nõudeid, millega pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda
lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isikuna ning selle eest on isikule määratud rahatrahv, milline on tasumata. Samuti on isik kaksteist päeva enne käesoleva väärteo toimepanemist pannud toime samasuguse teo, st juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta isikuna, kuid kohtuväline menetleja ei olnud selle väärteo eest uue väärteo toimepanemise ajaks veel karistusotsust teinud. Samas märkis menetlusalune isik, et 2018. aastal karistati teda samuti rahatrahviga, mis on tasutud. Seega varasem karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Samuti on viimaste rikkumiste vahel olnud väga lühike ajavahemik, kõigest kaksteist päeva. Kuivõrd menetlusalune isik jätkab samasugust käitumismustrit ega näita üles seadusekuulekust, siis on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Rahatrahvi kohaldamise võimatust kinnitab ka asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub töine sissetulek, mis üldse võimaldaks rahatrahvi tasuda. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks kahe väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem. Lisaks ilma juhtimisõiguseta sõitmisele on menetlusalune isik samaaegselt toime pannud veel ühe liiklusalase väärteo, mis näitab menetlusaluse isiku eesmärgipärast ja järjekindlat õigusvastast käitumist ja seetõttu ka suuremat süüd. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü
Taoline asjaolu tingib karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras. Menetlusalune isik on vastulauses kohtuvälisele menetlejale avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse tugeva kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on samalaadse väärteo, s.o
Seejuures pani ta täpselt samasuguse väärteo toime vaid loetud päevad enne käesoleva väärteo toimepanemist. Menetlusaluse isiku selgitused väärteo toimepanemise põhjuste kohta näitavad seda, et menetlusaluse isiku jaoks on iseenesestmõistetav, et kui vahemaa ei ole suur, siis võib sõidukit juhtida ka siis kui sõiduki juhtimisõigus puudub. Seega ei ole kahetsus siiras ja kohus seda kergendava asjaoluna arvesse võtta ei saa. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et juhtimisõiguseta ja ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt karistuse kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasem karistus ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka eelmise karistusega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 4 Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmise süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Menetlusalune isik taotles mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd aresti kandmine muudaks tema käesoleval ajal oleva raske olukorra veelgi raskemaks. Kohtuvälise menetleja esindaja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud ega ka aresti üldkasuliku tööga asendatud, peab kohus võimalikuks asendada menetlusalusele isikule mõistetava aresti üldkasuliku tööga, andes karistuse kandmiseks menetlusalusele isikule pikema ajavahemiku, et menetlusalusel isikul oleks samaaegselt võimalus ka endale püsivat töökohta otsida. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.