2-19-17433/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-17433 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1728 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuni 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva RESOLUTSIOON
3. Muuta Viru Maakohtu
4. juuni 2020 otsusega kindlaksmääratud menetluskulude suurust (resolutsiooni punkt 3) ja välja mõista A.A.lt B.B. kasuks menetluskulud maakohtus 800 eurot.
5. Muus osas jätta Viru Maakohtu
6. juuni 2020 otsus muutmata.
7. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
8. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.A. kanda.
9. Välja mõista A.A.lt B.B. kasuks menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 1200 eurot (sh menetluskulud maakohtus 800 eurot ja menetluskulud ringkonnakohtus 400 eurot).
10. Võtta tsiviilasja materjalide juurde A.A. poolt ringkonnakohtule esitatud Eesti Töötukassa
11. mai 2020 otsus, maksekäsu kiirmenetluse avaldus elatise nõudes ja vastuväide lapse elatisnõudele maksekäsu kiirmenetluses,
12. septembril 2020 esitatud maksekäsk nr X ja vastus makseettepanekule,
13. oktoobril 2020 esitatud töötamise registriväljavõte.
14. Võtta tsiviilasja materjalide juurde B.B. poolt ringkonnakohtule esitatud juhatuse koosoleku protokoll ja arve vastavalt lepingule nr X,
15. oktoobril 2020 esitatud X arve nr X, arve nr X, arve summas 1810 eurot 80 senti ja X septembrikuu kulu arvestus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
16. A.A. (hageja) esitas
17. novembril 2019 hagi B.B. (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Viru Maakohtu
18. märtsi 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-46943 hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis alates
19. detsembrist 2012 kuni
20. detsembrini 2012 summas 145 eurot ja alates
21. jaanuarist 2013 160 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejal esineb PKS § 101 lg-s 1 sätestatud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, kuivõrd hagejal sündisid pärast eelviidatud lahendi tegemist kaks last D.D. (X) ja E.E. (X), kes on hageja ülalpidamisel. Hageja ainsaks sissetulekuks on töötasu X eurot X senti. Kuni 2019 oktoobrini oli hageja suuteline tasuma otsusega väljamõistetud elatist, kuna ta sai lisaks töötasule vanemahüvitist X eurot X senti kuus. Hageja igakuised kulutused on kokku 398 eurot 62 senti (toidukulud 130 eurot, eluasemekulud 90 eurot, sidekulud 15 eurot, tervishoiukulud 15 eurot, vältimatud püsikulud 30 eurot, Swedbank AS-i laenulepingu alusel tasutav osamakse 118 eurot 62 senti). Hageja annab kostjale ka vahetult ülalpidamist (hageja ja kostja suhtlemiskord on kinnitatud Viru Maakohtu
22. septembri 2019 kohtumäärusega) aasta lõikes 129 päeva ja juba seetõttu tuleb elatist vähendada 1/3, s.o 90 euro, ulatuses. Hageja märkis, et ta on võimeline tasuma elatist 100 eurot kuus.
23. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu, taotles selle rahuldamata jätmist. 2 Kostja ema töötab X-is ja tema sissetulekuks on 6 kuu keskmine töötasu X eurot X senti, igakuine peretoetus on 510 eurot (kostja emal on kolm alaealist last). Kostja ema liisib sõidukit Volkswagen Jetta (reg nr X), muu vara puudub. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale seaduses sätestatud määras elatise maksmisel jääksid tema teised lapsed vähemkindlustatuks. Vanemahüvitise maksmise lõppemine ei ole aluseks elatise vähendamisele. Hageja on X ja X juhatuse liige, ettevõtted töötavad edukalt. 2016 ehitas hageja elamu, ta omab kinnisvara X-is ja X-is ning tal on kolm sõidukit. Alates suvest 2019 ei viibi kostja hageja juures ja suhtlemiskorda ei täideta. MAAKOHTU LAHEND
24. Viru Maakohus jättis
25. juuni 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1300 eurot. Maakohus märkis, et vanemahüvitis on mõeldud lapse ülalpidamiseks ja tegemist ei ole hageja täiendava sissetulekuga. Vanemahüvitise saamine on ajutine riiklik meede ja selle maksmise lõpetamisest oli hageja teadlik. Vanemahüvitise maksmise lõpetamisele ja seeläbi majandusliku seisundi halvenemisele tuginemine ei anna alust elatise vähendamisele. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et tema töökoht ei ole muutunud, samuti ei ole oluliselt muutunud töötasu (dtl 224). Hageja pangakonto väljavõttest (dtl 300-310) nähtub, et hageja sissetulek on perioodil
26. november 2019 kuni
27. aprill 2020 olnud vahemikus X eurot X senti kuni X eurot X senti, seega on hageja töötasu tõusnud. Hageja sissetulek ei ole vähenenud vaid pigem suurenenud. Kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 216) kohaselt oli
28. märtsi 2020 seisuga kostja ühisomandis kinnistud registriosa nr X (X), registriosa nr X (X), registriosa nr X (X) ja ainuomandis oli kinnistu registriosa nr X (X). Kohtulahendi tegemise seisuga on hageja omandis üksnes kinnistu registriosa nr X. Kohus tuvastas, et
29. märtsi 2020 ühisvara jagamise lepingu (dtl 257-259) punktide 3.2.1 kuni 3.2.6 kohaselt on eelviidatud kinnistud, v.a viimane, hageja endise abikaasa F.F. lahusvaraks ja hageja on lepingus nõustunud sellega, et ühisvara arvel enamsaadu eest talle hüvitist ei maksta. Kohus leidis, et hageja on menetluse ajal eeltoodud tehinguga teadvalt halvendanud oma majanduslikku seisu ja seda eeldatavalt elatise maksmise ulatuse vähendamise eesmärgil. Lisaks eeltoodule on hageja saanud
30. märtsil 2020 tulumaksu tagastusena 693 eurot 63 senti (dtl 306) ja täiendavat tulu 400 eurot kolme sõiduki (VV Passat reg nr X, Mercedes Benz, reg nr X, Rover 75 reg nr X) võõrandamisest (dtl 137-138, 146-148). Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et ka pärast vanemahüvitise saamise lõppemist on tema tulud võimaldanud kostjale maksta elatise võlgnevust ja samal ajal täita kostja ees ülalpidamiskohustust miinimummääras. Maakohus asus seisukohale, et hageja majanduslik olukord ei ole pärast Viru Maakohtu
31. märtsi 2013 otsuse tegemist muutunud halvemaks ja hageja on võimeline tasuma väljamõistetud miinimumelatist. Kohus leidis, et hageja ei ole asjas esitanud ja tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks. Hageja on elatise vähendamise hagis muuhulgas tuginenud sellele, et hageja teostab kostja suhtes 129 päeval aastas vahetut ülalpidamist. Tsiviilasja nr 2-20-1504 (lepitusmenetlus) protokollist (dtl 436) nähtuvalt on hageja kohtule tunnistanud, et pärast
32. septembri 2019 kohtumääruse tegemist ei ole kostja hageja juures olnud. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et elatise suuruse vähendamine ei ole põhjendatud. Hageja on tuginenud oma nõudes ka asjaolule, et tema ülalpidamisel on lisaks kostjale veel kaks alaealist last. 3 Hageja on hagis märkinud, et tema igakuised püsikulutused on kokku 280 eurot (dtl 2), kuid vastavad tõendid puuduvad. Pangakonto väljavõtetest (dtl 49, 52, 303) nähtub, et hageja on ajaliselt enne ja pärast hagiavalduse esitamist ülemääraselt kulutanud raha väli- ja kiirsöögikohtades ning kasiinos (22.08.2019, 02.11.2019, 19.01.2020). Konto lõpptulemist on järeldatav, et perioodil
33. november 2019 kuni
34. aprill 2020 oli hageja konto käibeks X eurot X senti (dtl 310), mis teeb vastavalt kuude arvule jagatuna ühe kuu kulutatavaks tuluks X eurot X senti. Arvestades eeltoodut oli maakohus seisukohal, et hageja sissetulek, erinevalt hagis märgitust, on piisav ja sellest saab hageja teha kulutusi hasartmängule, välisöögikohtades, kui ka enda ja oma pere ning kostja ülalpidamiseks. Võrreldes kostja ema (X eurot X senti) ja hageja (X eurot X senti) töötasusid, siis on hageja sissetulek mõnevõrra parem. Samas arvestades ainuüksi hageja ja tema leibkonna varalist seisu, siis on ilmne, et hageja teised lapsed ei jää nõutavas määras elatise maksmisel vähemkindlustatuks kui kostja. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
35. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Hageja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda ning võtta tsiviilasja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendid. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et vanemahüvitis ei olnud hageja täiendav sissetulek. Maakohus ei ole oma järeldust põhjendanud. Hageja üldine sissetulek on oluliselt vähenenud. Maakohtu järeldus, mis puudutab hageja majanduslikku olukorda aastatel 2015-2016, ei ole asjakohane. Kohtuotsuses puudub põhjendus selle kohta, mille alusel kohus eeldas, et ühisvara jagamise lepingu sõlmimisega on hageja teadvalt halvendanud oma majanduslikku seisu elatise vähendamise eesmärgil. PKS § 27 lg 1 kohaselt ei kuulu ühisvara hulka kummagi abikaasa lahusvara. Maakohtu viidatud tulumaksu tagastused olid ühekordsed ega olnud niivõrd suured, et tagada kolme lapse ülalpidamine. Hageja kulutas küll raha väli- ja kiirsöögikohtades, kuid koos oma lastega. Hageja ei ole külastanud ega külasta kasiinot. Maakohus ei ole analüüsinud kostja seadusliku esindaja majanduslikku seisu. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus ei selgitanud hagejale, et ta peab tõendama iga lapse vajadused ja kulutused ning laste ema majanduslikku ja varalist seisu, sh sissetulekud ning kulud. Alates veebruarist 2020 ei ela hageja enam koos oma perega. Sel põhjusel ei ole talle teada, millised on laste konkreetsed kulutused. Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
36. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
37. Hageja esitas ringkonnakohtule maksekäsu väljavõtte, mille kohaselt on ta kohustatud tasuma kahele teisele lapsele elatist 146 eurot kuus lapse kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
38. Ringkonnakohus leiab, et muuta tuleb Viru Maakohtu
39. juuni 2020 otsusega kindlaksmääratud menetluskulude suurust (resolutsiooni punkt 3) ja välja mõista A.A.lt B.B. kasuks menetluskulud maakohtus 800 eurot. Muus osas jääb Viru Maakohtu
40. juuni 2020 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus on asja sisulisel lahendamisel seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu sisuliste põhjendustega ning ei pea kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
41. Hageja esitas
42. juulil 2020 koos apellatsioonkaebusega järgmised uued tõendid: Eesti Töötukassa
43. mai 2020 otsuse, maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise nõudes ja vastuväite lapse elatisnõudele maksekäsu kiirmenetluses,
44. septembril 2020 esitas hageja maksekäsu nr X ja vastuse makseettepanekule,
45. oktoobril 2020 esitas hageja töötamise registriväljavõtte. Kostja esitas
46. augustil 2020 vastuses apellatsioonkaebusele järgmised tõendid: juhatuse koosoleku protokolli ja arve vastavalt lepingule nr X,
47. oktoobril 2020 esitas kostja X arve nr X, arve nr X ja arve summas 1810 eurot 80 senti ning X septembrikuu kulu arvestuse. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde hageja ja kostja poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid. Ringkonnakohus märgib, et hageja ega kostja ei ole vaielnud vastu vastaspoole esitatud uute tõendite vastuvõtmisele. Samuti on tegemist ülalpidamisasjaga, mis õigustab ringkonnakohtule esitatud tõendite asja materjalide juurde võtmist.
48. Maakohus jättis hagi rahuldamata, leides, et elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastava seisukohaga ning märgib täiendavalt järgmist. 9.
49. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et vanemahüvitise lõppemine ei ole aluseks elatise vähendamisele alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja väide, et maakohus ei ole oma järeldust põhjendanud, on ebaõige. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 15.1, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on õigesti märkinud, et vanemahüvitise saamine on ajutine riiklik meede ning selle maksmise lõpetamisest oli hageja teadlik. Vanemahüvitise seaduse (VHS) § 1 esimese lause järgi on selle seaduse eesmärgiks säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikutele, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitise seaduse eesmärgist tulenevalt makstakse vanemahüvitist eelkõige varasema sissetuleku säilitamise, mitte lisasissetuleku teenimise eesmärgil. 9.
50. Hageja nõude puhul on tegemist TsMS § 459 lg-test 1 ja 2 tuleneva nõudega, s.o jõustunud kohtuotsuse muutmise nõudega korduvate kohustuste osas. Pooled ei vaidle, et hageja peab tasuma kostjale elatist seadusega kehtestatud ulatuses Viru Maakohtu
51. märtsi 2013 otsuse alusel. Maakohus on õigesti leidnud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
52. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). 5 Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Maakohus tuvastas, et hageja sissetulek ei ole võrreldes elatise väljamõistmise ajaga oluliselt muutunud. Maakohtu tuvastatu põhjal on hageja sissetulek aastatega mõnevõrra suurenenud. Hageja väide, et tema sissetulek on oluliselt vähenenud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga, ei ole õige ning vastuolus tsiviilasjas esitatud tõenditega. 9.
53. Hageja leiab, et elatise vähendamiseks on mõjuv põhjus, sest hagejal on sündinud veel kaks last lisaks kostjale. Riigikohus on varem selgitanud, et teiste laste olemasolu annab alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, kas elatist maksma kohustatud isikul on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas ta on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (st analüüsida elatist maksma kohustatud isiku sissetulekuid ja laste vajadusi). Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada teise vanema panust laste ülalpidamisse (Riigikohtu
54. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 17;
55. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p-d 10-11). Hageja esitas ringkonnakohtule
56. septembril 2020 maksekäsu nr X, mille kohaselt ta kohustub hageja tasuma D.D.le ja E.E.le kummalegi 146 eurot kuus alates
57. juunist 2020 kuni laste täisealiseks saamiseni. Maksekäsu kohaselt esitas laste ema kohtule avalduse, mille kohaselt vähendas ta nõutavat elatist poole võrra ja nõustus, et isa maksab kummalegi lapsele pool miinimummäärast. Lähtudes asjaolust, et laste (D.D. ja E.E.) ema on ise nõustunud, et hageja laste isana maksab maksekäsu kohaselt elatist kokku 292 eurot kuus, siis saab asuda seisukohale, et laste (D.D. ja E.E.) vajadused on rahuldatud, kui hageja maksab neile 292 euro kuus ja ülejäänud osa panustab laste ema. Hageja väide, et tema teised ülalpeetavad jäävad kostjale elatise maksmisel seaduses sätestatud määras ebavõrdsesse olukorda, ei ole praegusel juhul põhjendatud. 9.
58. Hagejal kulub teiste laste ülalpidamisele 2 x 146 eurot, s.o 292 eurot kuus ehk hagejal ei kulu teiste laste ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummäär. Maakohus tuvastas, et hageja sissetulek perioodil
59. november 2019 kuni
60. aprill 2020 on jäänud X euro X sendi kuni X euro X sendi vahemikku. Hageja märkis hagiavalduses, et tema igakuised kulutused on ca 398 eurot 62 senti kuus (kulutused toidule 130 eurot, eluasemekulud 90 eurot, sidekulud 15 eurot, kulud tervishoiule 15 eurot ja muud vältimatud püsikulutused 30 eurot, laenulepingu osamakse 118 eurot 62 senti). Kui arvestada kokku hageja püsikulutused ca 398 eurot 62 senti, kostja kasuks välja mõistetud elatis 292 eurot ja kahe teise lapse kasuks makstav elatis kokku 292 eurot, moodustavad hageja kulutused kuus kokku 982 eurot 62 senti. Järelikult võimaldab hageja sissetulek maksta kostjale elatist seaduses sätestatud miinimummääras, s.o 292 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb üksnes aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu
61. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). See tähendab ringkonnakohtu hinnangul, et vanemal tuleb kasutada tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid selliselt, et tagada kõigile ülalpeetavatele ligilähedalt sarnane elatustase. 6 9.
62. Maakohus on praeguses asjas kooskõlas Riigikohtu praktikaga leidnud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (Riigikohtu
63. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13;
64. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 18;
65. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu
66. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13;
67. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 10;
68. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). 9.
69. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et praegusel juhul on hageja halvendanud oma majanduslikku seisu käesoleva tsiviilasja menetluse kestel ning arvestades hageja enda käitumist, ei ole õigustatud kostjale makstava elatise vähendamine. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanem peab täitma lapse ülalpidamise kohustust piisava sissetuleku puudumisel ka muu olemasoleva vara arvelt. Maakohus tuvastas, et
70. märtsi 2020 seisuga oli kostja ühisomandis kolm kinnistut registriosa numbritega X, X, X ja ainuomandis kinnistu registriosa numbriga X.
71. märtsi 2020 ühisvara jagamise lepinguga andis kostja kõik kolm ühisomandis olevat kinnistut tasuta üle F.F.ile. Samuti on hageja andnud sama lepinguga F.F.Ile üle X ja X osad nimiväärtustega 2500 eurot. Hageja väide, et kõik eeltoodud vara on soetatud endise abikaasa lahusvara arvelt, sh et osaühingud on asutatud samuti endise abikaasa lahusvara arvelt, ei ole tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul pidi hageja, andes kogu vara üle endisele abikaasale, arvestama, et tal on ülalpidamiskohustus ka kostja suhtes. Äriregistri väljavõtetest nähtub, et X on asutatud hageja poolt juba
72. a ning kuni
73. märtsini 2020 (kuni ühisvara jagamise lepingu sõlmimiseni) oli hageja äriühingu ainuke osanik ning kuni
74. juulini 2020 ka ainuke juhatuse liige. X on asutatud hageja poolt
75. a ja kuni
76. märtsini 2020 oli hageja äriühingu ainuke osanik. Nimetatust tuleneb, et äriühingute asutajaks on olnud üksnes hageja ning ta on tegutsenud äriühingutes algusest peale. Osaühingute majandusaasta aruannetest nähtub, et mõlemad äriühingud on tegutsevad. Samuti on kostja esitanud tõendeid, millest nähtub, et hageja on otsinud töötajaid seoses äriühingute tegevusega ning äriühingute nimel on hageja poolt koostatud arveid, sh veel käesoleva aasta juunis. Isegi kui nimetatud äriühingute asutamisel kasutati hageja endise abikaasa lahusvara (mis on tõendamata), siis on tegemist endiste abikaasade ühisvaraga, mille väärtus on aastate jooksul oluliselt tõusnud. Kui hageja annab kogu ühisomandis oleva vara, mille väärtus on aastatega oluliselt tõusnud, ilma hüvitist saamata üle endisele abikaasale olukorras, kus tal on kolme lapse ülalpidamise kohustus, on hageja käitunud vastutustundetult ja halvendanud oluliselt oma majanduslikku seisu kohtumenetluse jooksul. 9.
77. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi tuvastada mõjuv põhjus. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (Riigikohtu
78. märtsi 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18;
79. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12;
80. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1-28.2;
81. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). 7 PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära üksnes kohustatud isiku taotlusel ja juhul, kui kohustatud isiku esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad (vt nt Riigikohtu
82. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Eelneva tõttu tuli hagejal praegusel juhul tuua esile ning tõendada, et kostja vajaduste rahuldamiseks kulub vähem kui kahekordne miinimumelatis. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa elatist praegusel juhul vähendada ka ülaltoodud alusel, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja vajadused on väiksemad kui kahekordne miinimumelatis. Kostja mängib jalgpalliklubis X alates
83. a. Jalgpalliklubi X tõendi (II kd, tl 196) kohaselt on lapsevanem kohustatud tasuma riiete ja muu inventari eest, sh turniiride eest (Läti turniir 80 eurot, Leedu 80 eurot, Saaremaa 110 eurot, Slovakkia 225 eurot). Kuna kostja on alles X-aastane, käib turniiridel kaasas kas kostja ema või vanem õde. Tõendi kohaselt oli sellel aastal klubi logoga ostetud jope hinnaks 90 eurot, T-särk 20 eurot. Eeltoodust tuleneb, et kostjal kulub märkimisväärne summa oma treeningutele ning ringkonnakohus ei pea usutavaks, et vaatamata kostja kulutustele seoses jalgpallitreeningutega jäävad kostja igakuised kulud alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ringkonnakohus peab kulutusi seoses treeninguga vajalikeks ja mõistlikeks ning sporditegevusega seotud kuludega tuleb arvestada lapsele elatise väljamõistmisel. 9.
84. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära ei ole alust. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud mõjuva põhjuse esinemist elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra või, et tema majanduslik seis on oluliselt muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga. Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda ka hageja poolt
85. oktoobril 2020 ringkonnakohtule esitatud töötamise registriväljavõte, mille kohaselt on hagejaga sõlmitud tööleping lõpetatud 18.10.2020 terviseseisundi tõttu. Asja materjalide kohaselt on hageja lisaks tööle X-is saanud sissetulekut ka seoses üldehitustöödega ning see on usutavalt tõendatud kostja ringkonnakohtule esitatud tõenditega - juhatuse koosoleku protokoll ja arve vastavalt lepingule nr X, X arve nr X, arve nr X ja arve summas 1810 eurot 80 senti ning X septembrikuu kulu arvestus. Töölepingu lõpetamine X-is ei anna alust asuda seisukohale, et hageja ei ole võimeline jätkama äritegevust. Lisaks arvestab ringkonnakohus siinkohal ka seda, et hageja on ise teadlikult menetluse kestel halvendanud oma majanduslikku seisundit (vt käesoleva otsuse p 9.6).
86. Hageja on vaidlustanud maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust, mille kohaselt jäeti menetluskulud maakohtus hageja kanda. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja õigusabikulud summas 1300 eurot on mõistlikud ja põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist ei olnud keskmisest töömahukama ja keerukama vaidlusega ning seetõttu tuleb vähendada õigustoimingutele kulunud aega 5 tunni võrra ja mõistlikuks ajakuluks saab lugeda 8 tundi. Ringkonnakohus leiab, et materjalidega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ning menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aega tuleb hinnata koos, sest toimingute väljundiks on menetlusdokument. Arvestades õigusabi tunnihinda 100 eurot on menetluskulu suuruseks maakohtus 800 eurot.
87. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. 8 Kostja esitas
88. oktoobril 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja esindaja õigusabikulud ringkonnakohtus kokku 700 eurot (sh kliendiga konsulteerimine 1 tund; apellatsioonkaebuse ja lisadega tutvumine 1,5 tundi; kostja seisukoha koostamine apellatsioonkaebusele 3 tundi; hageja seletusega tutvumine 15 minutit; lõpliku seisukoha koostamine 1 tund ja 15 minutit). Ringkonnakohus leiab, et kliendiga nõupidamisele ja materjalidega tutvumisele ning apellatsioonkaebuse vastuse ja lõpliku seisukoha koostamisele kulunud aega tuleb hinnata koos, sest tehtud toimingute väljundiks on kaks menetlusdokumenti. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud ja mõistlik määrata kindlaks kostja esindaja õigusabikulu ringkonnakohtus 4 tunni ulatuses summas 400 eurot. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 800 eurot + 400 eurot, s.o kokku 1200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 9