Obsah (12)

§ 2561§ 238§ 130§ 180§ 318§ 10§ 2564§ 306§ 179§ 2565§ 313§ 126

1-20-6255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 07.09.2020 Ta

§ 2561

, § 2564 lg-st 4, § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, § 233 lg 1, 3; § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 306, § 309 lg 3, § 311, § 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Vitali Katšarmin KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes Vitali Katšarminile karistuseks 4 kuud vangistust.

1. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Vitali Katšarminile mõistetavat karistust Harju Maakohtu 12.12.2019 otsusega nr 1-19-9416 mõistetud karistuse ärakandmata 2 aasta 1 kuu vangistuse võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning mõistetud 2 aasta 5 kuu pikkuse vangistuse alguseks lugeda 06.09.
3. 5.

§ 130

lg 41 alusel, s.o mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks valida tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni mõistetud vangistuse ärakandmiseni ja Vitali Katšarmin võtta vahi alla kohtusaalist. 1-20-6255 6.

§ 180

lg 1, § 256 lg 2, § 175 lg 1 p 9 alusel mõista Vitali Katšarminilt välja riigieelarve tuludesse menetluskuluna ½ süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast, s.o 438 eurot.

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb Vitali Katšarminil ühes kuus tasuda vähemalt 36,50 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 5
2. Mootorsõiduk xxx (registreerimismärgiga xxx), mis asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn – tagastada kohtuotsuse jõustumisel sõiduauto seaduslikule omanikule või tema poolt volitatud isikule.
3. Otsuse koopia anda süüdistatavale, prokurörile, Politsei- ja Piirivalveametile ning otsus saata täitmiseks Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Käesolevas kriminaalasjas on

§ 318

lg-st 1 ja lg 3 p-st 1 tulenevalt apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovi korral tuleb sellest kirjalikult teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 29.09.2020 alates kella 12.00. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kui süüdistatavale on kohtuotsus

§ 10

lg 10 alusel tõlgitud, siis kohtuotsuse peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 29.09.2020 alates kella 12.
2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Vitali Katšarmin juhtis tahtlikult 06.09.2020 kella 05:24 ajal Tallinnas Mahtra tn 36 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (väljahingatavas õhus alkoholi 0,98 mg/l). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 2 1-20-6255 Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Vitali Katšarmin pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, hinnanud kohtuistungil uuritud süüdistusakti punktis 9 loetletud kriminaaltoimikus sisalduvaid tõendeid kogumis, asub seisukohale, et süüdistatava süü on temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
4. Süüdistuses näidatud sõiduki juhtimise aega, kohta, sõiduki andmeid, juhi isikut ning juhi alkoholijoobes oleku fakti tõendavad abipolitseinikuna tegutseva tunnistaja G Li (L) ütlused /tl 19-20/, millest nähtub, et liiklusjärelevalve teostamise käigus peatati Tallinnas, Mahtra tn 36 juures kontrolliks mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx. Sõiduki juhiks osutus Vitali Katšarmin, kelle suust tuli alkoholi lõhna. Tunnistaja teostas juhile indikaatorvahendiga joobekontrolli, mille tulemus oli positiivne. Seejärel kontrolliti juhti tõendusliku alkomeetriga, mille lõplik näit oli 0,98 mg/l. Tunnistaja G Li ütlustega harmoneeruvad muud tõendid. Nimelt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 17/, millest nähtub, et Vitali Katšarmin kõrvaldati 06.09.2020 kella 05.24 ajal Tallinnas Mahtra tn 36 juures xxx registreerimismärgiga xxx juhtimiselt muuhulgas põhjusel, et oli alust arvata juhil joobeseisundit. Niisamuti näitab isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 5-8/, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas peeti Vitali Katšarmin kinni kahtlustatuna KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.
5. Seda, et Vitali Katšarmin rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet ja oli joobeseisundis, tõendavad lisaks tunnistaja G Li ütlustele indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /10/, samuti tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrüki ja mõõtedokumentidega ning õiguste väljatrükiga /tl 11-16/. Neist ilmneb, et 06.09.2020 kell 05.24 paiku Vitali Katšarmini kontrollimisel oli indikaatorvahendi näit positiivne, isikul täheldati suust alkoholilõhna, punetavaid silmi, aeglast kõnet ning häireid aja-, isiku- ja kohatajus. Kohtu hinnangul need nähud kinnitavad, et Vitali Katšarmini kehalised ja psüühilisted funktsioonid ning reaktsioonid olid väliselt tajutavalt häiritud, mis vastab korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kirjeldatud ja § 36 lg 4 p 1, 2 esile toodud alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi (alkoholijoobe) esinemisele. Kuna 06.09.2020 kell 06.11 näitas taadeldud ja tüübikinnitusele vastav tõenduslik alkomeeter, mida käsitses vastava koolituse läbinud politseiametnik, Vitali Katšarmini hingeõhus alkoholi 0,98 mg/l, siis on tuvastatud, et mootorsõidukit juhtinud süüdistatav oli liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 tähenduses alkoholijoobes. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end talle etteheidetud süüdistuses süüdi ega taotlenud enese kohtus üle kuulamist. Kahtlustatavana antud ütlustes /tl 24-26/ Vitali Katšarmin juhtumi kohta ütlusi anda ei soovinud, kuid tunnistas end samuti süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult juhtunut.
6. Kohus leiab, et Vitali Katšarmin pani süüdistuses näidatud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seda põhjusel, et temal tuvastatud alkoholijoobe määr 0,98 mg/l ületab märgatavalt, s.o 0,23 mg/l võrra, KarS § 424 lg 1 koosseisuks nõutavat liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 näidatud 0,75 mg/l alkoholi määra ning 0,88 mg/l võrra 0,10 mg/l alkoholi määra, milline ei ole Eesti õiguskorras (liiklusseaduse § 69 lg 3) mootorsõiduki väljahingatavas õhus lubatud. Sellise suurusega alkoholijoobe määra olemasolu süüdistatava hingeõhus tähendab, et sõiduki 3 1-20-6255 juhtimisele eelnevalt oli Vitali Katšarmin tarvitatud alkoholi talle märgatavas koguses ja järelikult teadlikult. Kuna kohus tuvastas eelnevalt indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollile tuginedes Vitali Katšarminil psüühiliste funktsioonide ning reaktsioonide väliselt tajutava häirituse, siis kohus leiab, et süüdistatav pidas enne sõiduki juhtima asumist võimalikuks, et eelnevalt tarbitud alkohol ei ole tema organismist veel lahtunud ja ta ei tohi mootorsõidukit juhtida. Kuna süüdistatav tabati sõiduki juhtimiselt, siis see näitab, et ta ka möönas sõiduki juhtimist alkoholijoobe seisundis.
7. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Vitali Katšarmin pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KARISTUSE MÕISTMINE
8. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest. KarS § 424 lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.
9. Kohus kujundab enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Praegusel juhul ei pea kohus rahalist karistust võimalikuks põhjusel, et süüdistataval tuvastatud alkoholijoobe määr oli 0,98 mg/l ning see ületab märgatavalt, s.o 0,23 mg/l võrra, KarS § 424 lg 1 koosseisuks nõutavat liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 näidatud 0,75 mg/l alkoholi määra. Kohus on seisukohal, et sellise alkoholimääraga organismis sõiduki juhtimine ohustab üldist liiklusturvalisust märgatavalt. Lisaks viibis süüdistatav karistusregistrist /tl 27-29/ ja Harju Maakohtu otsusest nr 1-19-9416 /tl 30-35/ nähtuvalt käesoleva kuriteo toimepanemise ajal katseajal eelmise kuriteo toimepanemise eest. Vabastamisõiendi nr 429 /tl 4/ järgi vabanes Vitali Katšarmin vanglast 21.08.
10. Kohus leiab, et katseaeg on sõna otseses mõttes aeg, kus isik peab näitama, et suudab elada õiguskuulekalt. Praegusel juhul Vitali Katšarmin seda ei suutnud. Kuivõrd ajavahemik vanglast vabanemise ja uue kuriteo toimepanemise vahel oli väike, kõigest pool kuud ning arvestades ka süüdistataval tuvastatud alkoholi määra suurust, leiab kohus, et kergemaliigiline karistus ei ole õigustatud.
11. Hinnates Vitali Katšarmin süü suurust leiab kohus, et see on keskmisest allapoole jääv. Seda põhjusel, et temal tuvastatud joove on selline, mis jääb tavaarusaama järgi keskmisesse suurusesse. Samuti heidetakse ette talle ühte kuriteoepisoodi. Lisaks arvestab kohus karistusmäära valikul ka seda, et Vitali Katšarmin puhtsüdamlikult kahetses kohtuistungil tehtut. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus arvestab ka seda, et karistusregister ei näita Vitali Katšarmini puhul varasemaid liikluskuritegusid ning eelnevalt esile toodud süü suurust ning ühe karistust kergendava asjaolu esinemist arvestades võib esmakordse liiklusalase kuriteo eest mõistetav karistus jääda sanktsiooni alumisse kolmandikku.
12. Kuna tegemist on kiirmenetluse korras lühimenetluses arutatud kriminaalasjaga, siis

§ 2564

lg 4 ja 238 lg 2 alusel tuleb Vitali Katšarminile mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra.

1. Seoses sellega, et Vitali Katšarmin pani käesoleva kuriteo toime katseajal viibides ja kohus karistab teda vangistusega, siis tuleb temale KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus. Kohus suurendab uue kuriteo eest mõistetavat vangistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 12.12.2019 otsusega nr 1-19-9416 mõistetud karistuse ärakandmata osa, milleks on vangistus 2 aastat 1 kuu, võrra. 4 1-20-6255
2. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli järgi peeti Vitali Katšarmin kinni 06.09.
3. Kohus loeb mõistetud liitkaristuse alguseks kahtlustatavana kinnipidamise päeva 06.09.2020, lugedes KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses oldud aja karistusaja hulka. 10.

§ 306

lg 1 p 9 peab kohus lahendama isiku süüdimõistmise korral küsimuse, kas valida isikule tõkend. Karistusregistri järgi on Vitali Katšarmin varasemalt kandnud reaalselt lühemaajalisi (kuudes mõõdetavaid) vangistusi. Praegusel juhul ulatub kohtu mõistetud liitkaristus aastatesse. Viimases kõnes süüdistatav ei soovinud vangistust. Kohus leiab, et mõistetud vangistuse pikkust ja süüdistatava suhtumist arvestades esineb oht, et Vitali Katšarmin võib pärast süüdimõistvast otsusest teadasaamist karistuse kandmisest kõrvale hoiduda. Seetõttu valib kohus mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks

§ 130

lg 41 alusel Vitali Katšarmini suhtes tõkendiks vahistamise ja võtab Vitali Katšarmini vahi alla kohtusaalist. Tõkend kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni mõistetud vangistuse ärakandmiseni, sõltuvalt sellest, milline tähtaeg saabub varem. 11.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.

§ 179

lg 1 p 2 järgi on teise astme kuriteos süüdimõistmisel sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 584 eurot x 1,5 = 876 eurot.

§ 2565

lg 2 järgi vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuna kohus mõistis Vitali Katšarmini kiirmenetluse korras süüdi teise astme kuriteos, siis vähendab kohus sundraha poole võrra ja mõistab süüdistatavalt Vitali Katšarminilt sundrahana riigieelarve tuludesse välja 438 eurot. Kohus arvestab asjaoluga, et keskmise päevasissetuleku teatise kohaselt oli süüdistatava 2019. aasta netosissetulek oli 4301 eurot (st ühes kuus ca 358 eurot) ning vangistuse kandmisel ei pruugi süüdistatav olla igapäevaselt tööga hõivatud. Seetõttu võimaldab kohus süüdistataval tasuda sundraha jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

12. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti järgi paigutati Vitali Katšarmini juhitud mootorsõiduk xxx (reg.märk xxx) hoiule Politsei- ja Piirivalveameti parklasse Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Nimetatud sõiduk kuulub riiklikest andmebaasidest tehtud väljatrüki alusel A A. Kohus leiab, et sõiduki saab omanikule või tema poolt volitatud isikule tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 5