Kohustada Emeli Schmidti täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati Emeli Schmidtile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.11.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7278 mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuu vangistuse võrra ning mõisteti Emeli Schmidtile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 10 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.09.2019 ja lõpeb 25.07.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Emeli Schmidt temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Emeli Schmidt kannab karistust oma 8-aastase lapse korduva kehalise väärkohtlemise eest. Viimane etteheidetav tegu on toime pandud ajal, kui kohus oli teda samalaadse teo eest karistanud ja määranud katseaja. Varasemalt on kohus jätnud Emeli Schmidti vangistusest vabastamata kuriteo toimepanemise asjaolude ja kinnipeetava suhtumise tõttu. Kohus võtab ka käesolevalt arvesse Emeli Schmidti toimepandud kuriteo raskeid asjaolusid. Ta väärkohtles kehaliselt oma 8-aastast last, kes on erivajadusega, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus ei saa nõustuda kaitsjaga, justkui vabandaks lapse erivajadus tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamist ja seega pehmendaks kuriteo toimepanemise asjaolusid. Pigem vastupidi – erikohtlemist vajavale lapsele võib taoline käitumine mõjuda eriti rängalt ja traumeerivalt. Lapsevanema oskamatus või suutmatus oma lapsega toime tulla ei ole vabandus asuda olukorra lahendamiseks last füüsiliselt väärkohtlema. Taolised väited Emeli Schmidti käitumise õigustamiseks jätab kohus tähelepanuta. Võttes arvesse praeguseks ära kantud vangistuse pikkust, tuleb käesolevalt ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel pöörata siiski enam tähelepanu Emeli Schmidti käitumisele karistuse kandmise ajal ja tema vabanemisjärgsetele elutingimustele. Emeli Schmidt kannab esimest vanglakaristust. Ta on vangistuses läbinud pere-ja paarisuhtevägivalla teemalise sotsiaalprogrammi, vangla poolne tagasiside programmis osalemisele on pigem positiivne. Kohtuistungil selgitas Emeli Schmidt, et programmi läbimisest on olnud talle palju kasu. Kinnipeetav on osalenud ka majandusabitöödel, kuid on hilisemalt töötamisest keeldunud, mille tõttu on talle määratud ka distsiplinaarkaristusi. Võttes arvesse süüdimõistetu ja kaitsja selgitusi distsiplinaarkaristuste määramise ja nende üle toimuva vaidluse kohta, ei ole kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel määrava tähtsusega. Emeli Schmidti käitumises esineb mitmeid positiivseid aspekte nagu sotsiaalprogrammi kohusetundlik läbimine ning viisakas suhtumine ametiisikutesse. 3
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Menetluskulud Emeli Schmidti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 11.01.2021 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Ahto Sirendi. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 325,44 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 325,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Kaitsja taotles kohtuistungil menetluskulude riigi kanda jätmist sõidukulude osas. Kaitsja käis süüdimõistetuga ka vanglas kohtumas, mistõttu on sõidukulud eriti suured. Sõiduga seotud kulude Emeli Schmidti kanda jätmine ei oleks õiglane, sest kinnipeetav ei vastuta selle eest, kui pikka maad peab kaitsja sõitma. Kohus nõustub, et süüdimõistetul puudub võimalus valida riigi poolt määratud kaitsjat ning seeläbi mõjutada potentsiaalsete sõidukulude suurust. Võttes lisaks arvesse Emeli Schmidti resotsialiseerumisväljavaateid vabanemise järgselt, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 195,84 eurot riigi kanda. Emeli Schmidtil tuleb tasuda riigituludesse menetluskulud summas 129,60 eurot. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.