2-20-5451 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-5451 Tsiviilasi Kxxxxxxx Kxxxxxxx hagi Txxxx Kxxxxxxx vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: Kxxxxxxx Kxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxxx elukoht: esindajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx maakond); Hageja seaduslik esindaja: MxxxxxRxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx e-post:; Kostja: Txxxx Kxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post: Kohtuistungi toimumise aeg 30.11.2020. a. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Kxxxxxxx Kxxxxxxx hagi TxxxxxKxxxxxxx vastu elatise suurendamise nõudes. 2. Suurendada Tartu Maakohtu 10.09.2007. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-22749 TxxxxxKxxxxxxxxx hageja Kxxxxxxx Kxxxxxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ning mõista TxxxxxKxxxxxxxxx Kxxxxxxx Kxxxxxxx kasuks välja elatis 100 (ükssada) eurot kuus alates 19.08.2020. a kuni Kxxxxxxx Kxxxxxxx täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxx a. 3. TxxxxxKxxxxxxxx tuleb punktis 2 temalt välja mõistetud elatis maksa hageja Kxxxxxxx Kxxxxxxx arveldusarvele nr EE721010011671786224 SEB Pank AS-is. Menetluskulude jaotus 1 1. Jätta menetluskulud kostja kanda. 2. Jätta menetluskulude suurus rahaliselt kindlaks määramata, sest hagejal puuduvad menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 19.08.2020. a esitas hageja seadusliku esindaja vahendusel kohtule hagiavalduse (tl 10-11) kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Esitatud asjaoludest nähtub, et elukalliduse tõusu tõttu on hageja kulutused suurenenud. Kostja maksis viimati elatist 2020. a juulis ning 200 eurot hageja enda arveldusarvele. Enne 2020. a juulit maksis kostja elatist vähestel kordadel väikestes summades. Hageja seadusliku esindaja igakuine sisstulek on tema palk suuruses 700 kuni 1000 eurot. Muu vara puudub. Hageja on märkinud oma igakuiste kulutuste suuruseks 1145 eurot ning soovib elatise väljamõistmist miinimumsummas, s.o 292 eurot. Elatise väljamõistmist soovitakse alates 10.04.2020. a. Igakuine elatis maksta hageja arveldusarvele SEB Pank AS-is. Hageja on nõus tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2. Tartu Maakohtu 21.08.2020. a määrusega (tl 1-2) võttis kohus Kxxxxxxx Kxxxxxxx hagi menetlusse ja määras kostjale vastamistähtaja, s.o 21 päeva arvates menetlusdokumentide kättesaamisest. 3. 01.09.2020. a saabus kohtusse kostja vastus hagiavaldusele (tl 23). Kostja ei ole nõus tema vastu esitatud elatise suurendamise nõudega. Kostja hinnangul elatisraha hagejani ei jõua, kuna hageja seadusliku esindaja näol on tegemist alkoholi liigtarvitajaga. Kostja soovib, et hageja seaduslik esindaja esitaks kuludokumendid, mis tõendaks hagejale tehtavaid igakuiseid kulutusi. Kostja ülalpidamisel on lisaks veel kolm alaealist last ning ta tasub kahele lapsele elatist. Igakuine elatis summas 292 eurot on ilmselge liialdus ning kostja hinnangul hageja seaduslik esindaja igakuiselt sellist väljaminekut hagejale ei tee. Kostja kinnitusel on ta elatist maksnud. Kostja igakuine sissetulek on 650 eurot. 4. 08.10.2020.a kirjaga (tl 25) täitis kohus selgitamiskohustust ning määras pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. 5. Kohus küsis 08.10 ja 12.10.2020. a vastavalt Maksu- ja Tolliametilt (tl 28) ning Sotsiaalkindlustusametilt (tl 34) andmeid kostja ning hageja seadusliku esindaja sissetulekute, sh sotsiaaltoetuste ja pensionide või nende puudumise kohta viimase 12 kuu jooksul. Andmed esitati kohtule (tl 39-40; 52). 6. 19.10.2020.a esitas kostja kohtule koondpalgateatise ning kahe lapse sünnitunnistused (kolmanda lapse sünnitunnistus on kaduma läinud) (tl 47-50). 7. 23.10.2020.a kirjaga (tl 54) täitis kohus selgitamiskohustust TsMS § 351 korras ning määras kohtuistungi. 8. 28.10.2020. a menetlusdokumendis (tl 57) teavitas hageja seaduslik esindaja kohut, et sai valesti aru ning hagiavalduses toodud igakuiste kulutuste summa, s.o 1145 eurot näol on tegemist leibkonna igakuise kuluga. Kxxxxxxx Kxxxxxxxxx kuluv summa on seejuures 385 2 eurot. Hageja seaduslik esindaja, arvestades kostja igakuist sissetulekut, aga ka asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel kolm alaealist last, soovib hageja kostjalt igakuist elatist 125 euro ulatuses. 9. 30.11.2020. a pidas kohus tsiviilasjas kohtuistungi kostja osavõtul. Hageja seaduslik esindaja kohtuistungile ei ilmunud. 10. 18.12.2020. a kirjaga (tl 61) teavitas kohus pooli menetluse käigust ning määras kindlaks kohtulahendi tegemise aja, s.o 31.12.2020. a. 11. 22.12.2020. a e-kirjas teavitas hageja seaduslik esindaja kohut, et on nõus, kui kostja hakkab hagejale maksma igakuiselt elatist summas 100 eurot. Hageja on teadlik kostja olukorrast ning ei pea vajalikuks temalt välja nõuda elatise võlgnevust. KOHTU SEISUKOHT 12. Kohus leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. 13. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Kohus on tuvastanud, et hageja Kxxxxxxx Kxxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx.
- a)on kostja TxxxxxKxxxxxxx ja hageja seadusliku esindaja MxxxxxRxxxxx (end. Kxxxxxxxx ühine alaealine laps. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kohtule esitatud hageja sünnitunnistus (tl 13). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga, kes annab hagejale ülalpidamist. Elatis hageja ülalpidamiseks on kostjalt TxxxxxKxxxxxxxxx välja mõistetud Tartu Maakohtu 10.09.2007. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-22749 (tl 5; 12). Nimetatud määrusega kinnitas kohus poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled leppisid kokku, et Txxxx Kxxxxxxx tasub Kxxxxxxx Kxxxxxxe ülalpidamiseks elatist 800 Eesti krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni või kokkuleppe muutmiseni. Kostja TxxxxxKxxxxxxx tasub rahas 400 eesti krooni ja 400 eesti krooni eest ostab lapsele mitmesuguseid vajalikke riideesemeid, jalatseid ja muid tarbeesemeid. Kostja kohustus kokkuleppe kohaselt tasuma elatise iga kuu 15ndaks kuupäevaks. Pooled leppisid kokku, et lapse kooliea saabumisel asuvad pooled pidama läbirääkimisi kokkulepitud elatise suurendamiseks. 14. Vastavalt PKS § 97 p-dele 1 ja 2 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tuginedes välja toodud sätetele, on kostjal TxxxxxKxxxxxxxx seadusest tulenev kohustus anda oma alaealisele lapsele Kxxxxxxx Kxxxxxxxxx ülalpidamist. 15. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Käesolevalt on hagiavaldus elatise suurendamise nõudes esitatud põhjendusega, et hageja igakuised kulud on suurenenud elukalliduse tõusu tõttu. Alates 01.01.2020. a on miinimummääras elatis ühe hageja kohta 292 eurot kuus, kuid kostja on käesolevalt (Tartu 3 Maakohtu 10.09.2007. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-22749) kohustatud maksma igakuiselt hagejale üksnes 800 Eesti krooni, s.o 51,13 eurot, seejuures 25,56 eurot maksma elatist ning 25,56 euro ulatuses soetama hagejale vajalikke asju. Kohus nõustub, et poolte vahel varasemalt kokkulepitud elatisesumma, s.o ligikaudu 51 eurot ei vasta hageja vajadustele ega ka käesolevale elatustasemele. Kostja ei ole vaidlustanud hagejatele elatise maksmise kohustust. Kostja väljendas kohtuistungil valmidust sõlmida hagejaga kompromiss. Kostja soovib esmalt tasuda tekkinud elatise võlgnevuse ning seejärel asuda tasuma igakuist jooksvat elatist. Hageja taotleb elatise suurendamist ning kostjalt hageja kasuks elatise välja mõistmist alates 10.04.2020. a summas 100 eurot. Hageja ei pea vajalikuks kostjalt elatise võlgnevuse sissenõudmist. 16. Lapse ülalpidamise nõude ulatus on sätestatud PKS §-s 99. Viidatud paragrahvi lg-te 1, 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus märgib, et eeltoodud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“, on alates 01.01.2020. a kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot. Hageja nõuab kostjalt igakuise elatise maksmist summas 100 eurot, seega oluliselt vähem, kui PKS § 101 lg-s 1 ettenähtud miinimumsumma. Sellest omakorda tulenevalt kohus hageja vajadusi nõude alusena ei hinda. Elatise vajadust elatise alammäära ulatuses ei pea põhjendama ega tõendama. Eeltoodud seisukoht on kinnistunud kohtupraktikas (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-7-05 ja nr 3-2-1-33-11), mille järgi tuleb arvestada, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Esitatud asjaoludest nähtuvad on pooled ka varasemalt, s.o 2007. a sõlminud kompromissi elatise maksmiseks ning seejuures leppinud kokku miinimumist väiksemas elatisesummas. Maksu- ja Tolliameti andmetel (tl 41) on Txxxx Kxxxxxxx perioodil 2019. a oktoober kuni 2020. a september saanud palgatulu kokku 8925,15 eurot (brutotulu), seega keskmiselt 892,52 eurot kuus. Txxxx Kxxxxxxx on oma palgatulu tõendamiseks esitanud koondpalgateatise seisuga 12.10.2020. a (tl 50). Esitatud tõendi kohaselt on TxxxxxKxxxxxxx töötasu alates 2020.a juulist 650 eurot (brutotasu). Perioodil 2020. a juuli kuni 2020. a september on kostjale tehtud väljamakseid kokku summas 1769,28 eurot. TxxxxxKxxxxxxx on kinnitanu ka kohtuistungil, et ta töötab alates 2020. a juulist xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-is (töökoht Tartus) ning tema igakuine sissetulek on 650 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja sissetulekuks üksnes tema töötasu ning muid kostja sissetulekuid asja materjalidest ei nähtu. Küll aga on kostjal elatisevõlg oma kahe täiskasvanud lapse ees, mida ta igakuiselt tasub tööandja kaudu kohtutäiturile. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt on oluline seegi, et kostja TxxxxxKxxxxxxx ülalpidamisel on veel 3 alaealist last - Kxxxx Kxxxxxxe (sünd.xxxxxxxxxxx. a), Kxxxxxxx Kxxxxxxx (sünd. xxxxxxxxxxx
- a)ning KxxxxxKxxxxxxx (sünd. xxxxxxxxxx.
- a)(tl 47-49). 4 Üks lastest elab alaliselt kostjaga ning teised lapsed on kostja vahetul ülalpidamisel sõltuvalt laste ema töögraafikust. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb arvestada vanemate sissetulekut, millest nad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid. Ebapiisava sissetuleku korral saab arvestada ka vanemate muud vara, mille arvelt saaks lastele ülalpidamist anda. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud kostjal muu vara olemasolu. 17. Hagejal on lisaks ka teine vanem, kes saab talle samuti anda ülalpidamist. Riigikohtus on oma lahendites nr 3-2-1-160-12 ja nr 3-2-1-118-12 märkinud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Maksu- ja Tolliameti andmetel (tl 39) oli perioodil 2020. a aprill kuni 2020. a september Mxxxx Rxxxxx brutotulu kokku 3365,74 eurot, seega keskmiselt 560 eurot kuus. 18. Seega, kui kostja tasub hageja ülalpidamiseks igakuiselt 100 eurot ja samaväärse summa panustab rahaliselt hageja seaduslik esindaja, millele lisandub hagejale makstav riiklik toetus (tl 52), on hageja kulud kaetud. 19. Elatise suurendamise nõue tuleb rahuldada hagiavalduse esitamise seisuga, s.o alates 19.08.2020. a. Elatise suurendamine ei ole võimalik tagasiulatuvalt. Kohus märgib, et ehkki hageja seaduslik esindaja on kohtule 22.12.2020 saadetud kirjas märkinud, et ei pea vajalikuks välja nõuda varasemat elatisevõlga, ei käsitle kohus käesolevas asjas elatisevõla sissenõudmise teemat. Sellised nõuded lahendatakse täitemenetluses ja hageja seaduslikul esindajal tuleb soovi korral sellekohane avaldus esitada kohtutäiturile. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS §-st 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtule teadaolevalt pole hageja menetluskulusid kandnud, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5