Obsah (6)

§ 79§ 106§ 75§ 77§ 34§ 71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2021, Tartu Kohtuasja number 3-21-6 Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla 23. detsembri 2020. a vaide tag

) § 79 lg 1 p 3 alusel, sest vaiete esitamise tähtaeg oli mööda lastud ja puudus mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks.

1. X esitas seejärel uue vaide (registreeritud 01.12.2020 nr-ga 1-11/634-1), milles vaidlustas teistes kambrites viibimise keeldu ehk Tartu Vangla direktori
2. detsembri
3. a käskkirja nr 1-1/191 (punktid 1 ja 2). Vaide kohaselt tutvustati Xile vaidlusalust käskkirja
4. novembril
5. X kirjeldab vaides, et teistes kambrites viibimise keeld mõjub halvasti just nõrgematele ja tundlikumatele kinnipeetavatele, kes ei saa käia teiste omasugustega suhtlemas ühisruumides, kus käratsetakse ja räägitakse valjuhäälselt. Tartu Vangla
6. detsembri
7. a vaide tagastamise otsusega nr 1-11/634-2 tagastati Xi vaie

§ 79

lg 1 p 3 alusel, sest vaide esitamise tähtaeg oli mööda lastud ja puudus mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Lisaks viidati otsuses, et kuigi vaie tagastatakse

§ 79

lg 1 p 3 alusel, siis vaide põhjendusi arvestades oleks alusta tagastada see ka

§ 79

lg 1 p 1 alusel vaide esitamise õiguse puudumise tõttu, sest vaiet ei saa esitada teiste isikute õiguste kaitseks.

1. X esitas
2. jaanuaril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale. Kaebuses palub ta kohtul tühistada Tartu Vangla vaide tagastamise otsus nr 1-11/634-2 ja kohustada vanglat vaiet sisuliselt lahendama koos teiste antud teemat puudutavate vaietega. Kaebaja toob välja argumendid, mida ta soovib esitada teiste Tartu Vangla käskkirja nr 1-1/191 puudutavate vaiete kohta. Ta ei mõista, miks pidi vangla talle käskkirja nr 1-1/191 veel allkirja vastu tutvustama, kui oli veendunud, et kinnipeetav on sellega juba eelnevalt tuttav. Vangla on otsinud alternatiivseid põhjendusi vaide tagastamiseks (vaide tagastamise otsuse p 8). Kaebaja väidab, et on empaatiavõimeline ja tunneb kaasa nõrgematele. Ta töötab vabatahtliku nõustajana ja seetõttu puudutab teistes kambrites viibimise keeld kaebajat ka isiklikult. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule riigilõivust vabastamise taotluse.
3. Vastuseks kohtunõuetele edastas Tartu Vangla
4. jaanuaril 2021 kohtule Xi vaide nr 1-11/6341 ja vaide tagastamise otsuse nr 1-11/634-
5. Lisaks edastati
6. jaanuaril 2021 kohtule vaide tagastamise otsus nr 1-11/569-2; 1-11/570-
7. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus märgib esmalt, et mõistab Xi kaebust sellisena, et kaebaja on esitanud kohtule Tartu Vangla
9. detsembri
10. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/634-2 tühistamise nõude ja nõude Tartu Vangla kohustamiseks vaadata läbi kaebaja vaie (registreeritud vanglas 01.12.2020 nr-ga 111/634-1) sisuliselt läbi. Kaebaja viitab küll ka teistele sama teemat puudutavatele vaietele, kuid asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud antud teemal (teiste kinnipeetavate kambrisse sisenemise keeld) veel lisaks ühe vaide nr 1-11/569-1, millega seonduva kaebuse on kaebaja juba kohtuinfosüsteemi andmetel kohtule haldusasjas nr 3-20-2486 esitanud.
11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
12. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist sellise olukorraga.
13. Kohus märgib, et vaide tagastamise otsuse puhul ei ole tegemist haldusaktiga, mille osas saaks esitada tühistamisnõuet. Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga (

§ 106lg 1), mida saaks 2 3-21-6 vaidlustada tuvastamisnõude esitamise teel.

Praegusel juhul on kaebaja aga esitanud kohtule ka kohustamisnõude vaide sisuliseks lahendamiseks, mistõttu on selline tuvastamisnõue hõlmatud kohustamisnõudega.

1. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Praegusel juhul tuleb muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsusena mõista Tartu Vangla
2. detsembri
3. a vaide tagastamise otsust nr 1-11/634-
4. Kaebaja võib seda otsust eraldiseisvalt vaidlustada vaid juhul, kui see rikub tema õigusi sõltumata vaide esemest. Praegusel juhul ei ole eeltoodu kohtule äratuntav ja ka kaebaja ise ei viita sellele, et vaide tagastamine rikuks tema õigusi sõltumata vaide esemest, milleks oli Tartu Vangla direktori
5. detsembri
6. a käskkiri nr 1-1/191 (punktid 1 ja 2). Seega on kaebajal õigus vaidlustada vaide tagastamist vaid juhul, kui ta vaidlustab kohtus ka vaide esemeks olevat haldusakti ehk Tartu Vangla direktori
7. detsembri
8. a käskkirja nr 1-1/
9. Sarnaselt on vaideotsuse iseseisva vaidlustamise õiguse puudumist käsitlenud ka varasem kohtupraktika
11. Kohtu hinnangul ei ole aga praegusel juhul otstarbekas suunata kaebajat Tartu Vangla direktori
12. detsembri
13. a käskkirja nr 1-1/191 osalise tühistamise nõuet esitama, sest kohtueelse menetluse dokumentidest nähtuvalt ei saaks kaebajat lugeda selles nõudes kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinuks. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse. Vaide tagastamise korral loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt.2
14. Praegusel juhul on vangla tagastanud kaebaja vaide põhjusel, et see oli esitatud tähtaega ületades (

§ 79lg 1 p 3) ja tähtaja ennistamine ei ole põhjendatud.

Kohus nõustub selle seisukohaga ja leiab, et kaebaja vaie tagastati õiguspäraselt. 12.1.

§ 75

sätestab, et vaie haldusaktile tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

§ 77

kohaselt võib vaide esitamise tähtaja ennistada

§-s 34 sätestatud tingimustel.

§ 34

lg 1 näeb ette, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. 12.

1. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla direktori
2. detsembri
3. a käskkirja nr 1-1/191 tutvustati talle
4. novembril 2020, millest võib järeldada, et kaebaja hinnangul oli tema vaie nr 1-11/634-1 tähtaegselt esitatud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Tartu Vangla
5. detsembri
6. a vaide tagastamise otsuses nr 1-11/634-2 on viidatud varasemale vaiete tagastamise otsusele nr 1-11/569-2; nr 1-11/570-2 ning seal sisalduvatele põhjendustele. Eelnimetatud dokumentidest nähtub, et kaebaja oli juba pikemat aega teadlik teiste kinnipeetavate kambrisse sisenemise keelust ja Tartu Vangla direktori
7. detsembri
8. a käskkirjast nr 1-1/
9. Tartu Vangla
10. novembri
11. a vaide tagastamise otsusest nr 1-11/569-2; nr 1-11/570-2 nähtub, et vanglaametnik I. Tatarini selgituste kohaselt pandi Tartu Vangla direktori
12. detsembri
13. a käskkiri nr 1-1/191 kaebaja eluosakonna stendile tutvumiseks välja
14. detsembril 2019 ja kaebaja nt Tartu Halduskohtu
15. jaanuari
16. a määrus asjas nr 3-20-73 (p 6), Tartu Ringkonnakohtu
17. juuni
18. a määrus asjas nr 3-18-659 (p 6-7); Riigikohtu
19. mai
20. a otsus asjas nr 3-3-1-16-13 (p 35). 2 Vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
21. mai
22. a määrus asjas nr 3-3-1-17-16, p 12 ja
23. septembri
24. a määrus asjas nr 3-18-32, p
25. 1 3 3-21-6 on palunud
26. detsembril 2019 vanglale esitatud taotluses nimetatud käskkirja kohta selgitusi. Lisaks on kaebajale
27. oktoobril 2020 määratud distsiplinaarkaristus selle eest, et ta viibis
28. septembril 2020 võõras kambris. Eelnevast järeldub veenvalt, et kaebaja oli Tartu Vangla direktori
29. detsembri
30. a käskkirjast nr 1-1/191 teadlik juba oluliselt varem kui 30 päeva enne vaide esitamist. Kohtupraktikast3 tuleneb, et vangla kodukorra (ja ka selle muudatusi sätestava käskkirja) kui üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist. Praegusel juhul nõustub kohus esitatud tõendite ja selgituste põhjal vastustaja seisukohaga, et vaidlusaluste kodukorra muudatuste mõju oli kaebajale arusaadav juba oluliselt varem kui
31. novembril 2020 käskkirja tutvustamise tõttu. Kohus nõustub Tartu Vangla
32. detsembri
33. a vaide tagastamise otsuses nr 1-11/634-2 toodud vangla hinnanguga, et praeguses asjas vaide esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaid põhjuseid ei esinenud.
34. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vangla on
35. detsembri
36. a vaide tagastamise otsusese nr 1-11/634-2 punktis 8 otsinud alternatiivseid põhjendusi vaide tagastamiseks. Kaebaja vaidest nr 1-11/634-1 nähtub selgelt, et kaebaja soovib oma vaidega vähemasti osaliselt kaitsta teiste isikute (nõrgemad ja tundlikumad kinnipeetavad) õigusi. Seega on otsuse punktis 8 toodud viide

§ 79

lg 1 punktile 1 igati asjakohane.

§ 71

lg-st 1 tulenevalt saab vaide esitada isik enda rikutud õiguste või piiratud vabaduste kaitseks.

1. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajat ei ole otstarbekas käesolevas asjas suunata esitama kaebust Tartu Vangla direktori
2. detsembri
3. a käskkirja nr 1-1/191 peale selle osalise tühistamise nõudes, sest kaebajal ei oleks selle nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 5 läbitud. Tartu Vangla
4. detsembri
5. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/634-2 eraldiseisvaks vaidlustamiseks ja vaide läbivaatamiseks kohustamise nõude esitamiseks aga kaebajal kaebeõigus puudub.
6. Kohus tagastab seega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
7. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3 Riigikohtu halduskolleegiumi
8. septembri
9. a määrus haldusasjas nr 3-19-557(p 8 ja seal viidatud praktika). 4