Obsah (5)

§ 207§ 224§ 127§ 69§ 73

4-20-4199 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsembril 2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-20-4199 Kohtukoosseis Kohtunik Mart

§ 207

lg 1 ja

§ 224

lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Pavel Povetkin (isikukood: 37902170294) xxx kodakondsus; elukoht: xxx; e-post xxx; karistatus: karistusregistri kohaselt kehtivaid kriminaalkaristusi 1, väärteokaristusi 3 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa e-post: pohja@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 01.12.2020 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: Pavel Povetkin kohtuvälise menetleja esindaja: Veiko Kiik RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.09.2020 otsus väärteoasjas nr 2317,20,008685, millega Pavel Povetkin’it karistati

§ 207

lg 1 ja

§ 224lg 2 järgi Kar

S § 63 lg 1 kohaselt

§ 224

lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 (kaheksaks) kuuks osaliselt, s.o karistuse määra osas. 2. Teha uus otsus, millega karistada Pavel Povetkin’i

§ 207

lg 1 ja

§ 224lg 2 järgi toimepandud väärtegude eest Kar

S § 63 lg 1 kohaselt

§ 224lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 (viieks) kuuks.

1. Rahuldada menetlusaluse isiku kaebus osaliselt. 4-20-4199
2. Vastavalt

§ 127

sätetele, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1. 24.09.2020 koostatud otsusega karistati Pavel Povetkinit selle eest, et 29.08.2020 kella 15:43 ajal Tallinnas Paldiski mnt suunaga Ehitajate tee poole juhtis ta mootorsõidukit xxx reg märgiga xxx juhile keelatud seisundis – tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,47 mg/l, samuti oli sõidukil tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sellise käitumisega rikkus ta

§ 69

lg 3 ja 73 lg 2 nõudeid ja pani toime

§ 207

lg 1 ja

§ 224lg 2 kirjeldatud väärteod.

Teda karistati mõlema väärteo eest kokku 8 kuu pikkuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega.

1. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, milles palub kohtuvälise menetleja tehtud otsus tühistada. Kaebuses leitakse, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on liiga karm ja ei vasta menetlusaluse isiku süü suurusele. Tema viimasest rikkumisest on möödunud juba peaaegu 3 aastat, samuti ei võimalda tema tervislik seisund jalgsi pikalt liikuda ja seetõttu on ilma juhtimisõiguseta raskendatud töökoha leidmine. Menetlusalusele isikule on pakutud töökohta, kus juhtimisõigus on töölevõtmise eelduseks, aga käesoleval hetkel sõltub see antud väärteoasja lahendusest. Samuti on menetlusalune isik nõustunud vabatahtlikult osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Kaitsja taotles menetlusaluse isiku karistamist arestiga, mida omakorda KarS § 69 alusel asendada üldkasuliku tööga või alternatiivselt vähendada mõistetud määratud karistuse määra. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde.
2. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kohtuistungil kaebusele vastu ja leidis, et määratud karistuse liik ja määr on põhjendatud ning vastab isiku süü suurusele. Kokkuvõttes palus kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning uurinud vahetult kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule omistatud väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist.

§ 224

lg 2 episood 5.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Pavel Povetkin tunnistas kohtuistungil teo toimepanemist. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Pavel Povetkin kõrvaldati sõiduki xxx juhtimiselt 29.08.2020 kell 15:45 seoses kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükki kohaselt kasutati 29.08.2020 kell 16:04 kuni 16:08 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 ESE nr ARDM-0085 (taatlemistunnistuse nr TTRC-20-00076) ja mõõtmist teostas selleks pädev isik. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 2 4-20-4199 0,52 ja 0,53 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,47 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendeid, järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,47 mg alkoholi ühe liitri kohta.

1. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,47 mg/l, pidi Pavel Povetkin aru saama, et ta viibib juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka teadmise põhjal, et ta oli umbes üks tund enne juhtima asumist joonud kolm õlut. Vaatamata alkoholi tarvitamise faktile ei pidanud ta vajalikuks teha täiendavalt midagi selleks, et enne sõiduki juhtima asumist välja selgitada, kas ta viibib juhile keelatud joobeseisundis või mitte. Tema selgitused selle kohta, et ta tundis ennast hästi ja ei saanud peale kolme pudeli õlu ärajoomist aru, et on purjus, ei ole tõsiseltvõetavad. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Seega leiab kohus, et Pavel Povetkin asus mootorsõidukit juhtima kavatsetult. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Vastavalt

§ 224

lg 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime

§ 224

lg-s 2 ettenähtud väärteo.

§ 207lg 1 episood 8.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette ka seda, et ta juhtis 29.08.2020 kella 15:43 ajal Tallinnas Paldiski mnt suunaga Ehitajate tee poole mootorsõidukit xxx reg märgiga xxx, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. 9.

§ 73

lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega ja tähtajad on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooni ministri

1. juuli
2. a määruse nr 77 lg-s
3. Maanteeameti liiklusregistris sõiduki taustakontrolli väljatrükilt nähtub, et sõidukil xxx reg märgiga xxx puudus kehtiv tehnoülevaatus. Viimane korraline ülevaatus teostati xxx-s 08.08.2019 ning see kehtis kuni 30.06.
4. Teo toimepanemise ajaks oli sellest tähtajast möödunud seega 2 kuud. Seega väärteo toimepanemise ajal puudus menetlusaluse isiku poolt juhitaval sõidukil kehtiv tehnoülevaatus ja sellega rikkus ta

§ 73lg 2 nõuet.

10. Subjektiivsest küljest leiab kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult. Enda sõnul sai menetlusalune isik ülevaatuse puudusest teada alles politsei käest, siis kui ta kinni peeti. Kuivõrd nimetatud sõiduk ei läbinud 01.07.2019 korralist ülevaatust ja korduvülevaatus teostatigi 08.08.2019, siis pidi menetlusalusele isikule olema teada, et auto tehnilise hoolduse kontrollist läbimisega on olnud varasemalt probleeme. Seetõttu ei tundu ka usutav see, et menetlusalune isik sai unustada 30.06.2020 lõppenud ülevaatuse ja veel kaks kuud hiljemgi sõitis ülevaatust läbimata sõidukiga rahulikult ringi. Kokkuvõttes saab sellest järeldada, et menetlusalune isik oli igati teadlik, et sõidab mootorsõidukiga, millel puudub juba pikemat aega kehtiv ülevaatus. Lisaks on juhil kohustus enne sõitma asumist veenduda, et liiklusseaduses sätestatud nõuded on täidetud. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte järgi on menetlusalune isik sõiduki kasutaja, omanikuks on tema tütar. Seetõttu on tegemist menetlusaluse isiku jaoks ilmselt igapäevases kasutuses oleva sõidukiga ja sõiduki taust on talle hästi teada. Kohtu 3 4-20-4199 hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega pani Pavel Povetkin toime

§ 207lg 1 järgi kvalifitseeritava teo.

KARISTUS 11.

§ 207

lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

§ 224

lg 2 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kuna

§ 207

lg 1 ja

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 224lg 2 kui rangeimat karistust ettenägeva sätte järgi. 12. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati kaebuse esitajat Kar

S § 63 lõike 1 ja

§ 224

lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. 13. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikule mõistetud karistuse põhjendatust hinnates võtab kohus arvesse seda, et toime pandi kaks erinevat liiklusalast rikkumist. Lisaks sõltub süü suurus alkoholisisalduse määrast, mis praegusel juhul on

§ 224lg 2 määrasid (0,25–0,74) vaadates keskmise määra lähedal.

Isik sõitis enda sõnul sellises olekus vähemalt 40 km Kohilast Tallinnasse, sealjuures oli tema sõidukis veel kaks kaasreisijat. Seega potentsiaalne oht nii enda, kaasreisijate kui ka täiesti asjassepuutumatute isikute elule, tervisele ja varale sellisel kellaajal (15:40) ja kohas (Tallinnas) arvestades tavapärast liiklustihedust sel ajal, oli pigem suur. Kuivõrd tegemist on kahe teoga, s.o sõidukil puudus juba pikemat aega kehtiv tehnoülevaatus ning menetlusalune isik juhtis sõidukit olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, siis saab süü suurust hinnata keskmisest mõneti suuremaks. Isik on avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks seda arvestada kergendava asjaoluna. Küll aga tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta seda, et menetlusalusele isikule on 29.03.2018 mõistetud kriminaalkaristus korduva joobes juhtimise eest ning mh on talle seal lisaks põhikaristusele mis on asendatud 300 tunni ÜKT-ga ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol, tema enda sõnul 4 kuud. Põhikaristus on täidetud 20.11.2019 ning vähem kui aasta aega hiljem on ta jällegi alkoholijoobes juhtimiselt tabatud.

1. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Pavel Povetkinit on liiklusalase kuriteo, s.o korduvalt joobeseisundis juhtimise eest varasemalt karistatud ja see ei ole talle mõju avaldanud. Kohus leiab, et seetõttu ei täidaks rahatrahvi määramine enam oma eripreventiivset eesmärki. Rahatrahvi puhul tuleb arvesse võtta ka seda, et menetlusaluse isiku sõnul on ta hetkel töötu. Kohus ei pea samuti võimalikuks karistada menetlusalust isikut arestiga, mida seejärel asendada üldkasuliku tööga ja seda kahel põhjusel. Esiteks ei saa kohus isiku olukorda raskendada võrreldes kohtuvälise menetleja määratud karistusega, sest üldkasulik töö ei ole mitte omaette karistusliik, vaid üksnes kõige raskema liigilise karistuse, s.o aresti, asenduskaristus. Teiseks aga nähtub, et kriminaalkorras süüdimõistmisel määratud 300 tundi üldkasulikku tööd (s.o 10 kuud vangistuse asendus) isikule mingit mõju ei avaldanud uute süütegude toimepanemisel ja järelikult see karistusliik (asendus) ei ole talle mõjunud ning ta ei ole sellest vajalikke järeldusi teinud. Kahtlemata saab positiivseks pidada seda, et menetlusalune isik on asunud tegelema oma alkoholiprobleemiga ning registreerinud ennast ka vastavasse programmi „Kainem ja Tervem Eesti“, kuid sellega oleks tal olnud võimalus ka varem juba tegeleda ja seeläbi toimepandud rikkumist üldse vältida, seega jäävad need argumendid tema jaoks soodsama karistuse määramisel ka tagajärjetuks. Kohus 4 4-20-4199 toonitab, et karistuse eesmärk ei olegi anda võimalus menetlusalusele isikule valida temale meelepärasemat ja sobilikumat karistust, sest karistus ei saagi olla kerge ja mugav kanda. Üldohtlike süütegude puhul, kus kaitstavaks õigushüveks on eelkõige inimese elu, peavadki olema karistused sellised, mis mõjutavad rikkuja elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kaebuse esitajat saab õiguskuulekusele mõjutada vaid liiklusest ajutiselt eemaldades, millega tagatakse nii süü heastamine kui ka teiste liiklejate turvalisus. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega mille alla kuulub ka turvaline liikluskord. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud. Kohus leiab, et kaebuse esitaja suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on seega põhjendatud.
2. Kohtuväline menetleja on määranud põhikaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol ettenähtud sanktsioonimäära keskmisest kõrgemas määras, mis menetlusaluse isiku süü suurusest ja eri- ja üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes on kohtu arvates mõnevõrra range ning ebaproportsionaalne. Menetlusaluse isiku süü on keskmine ja esineb ka kergendav asjaolu ning kohus peab võimalikuks määrata karistus alla keskmist sanktsioonimäära ja mõista karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks.
3. Kohus märgib täiendavalt, et vastavalt KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Tema poolt esitatud terviseandmete tõendid küll viitavad aastaid tagasi saadud traumale, kuid andmeid tema liikumispuude kohta pole kohtule esitatud.
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Pavel Povetkini kaebuse osaliselt ja teeb uue otsuse, millega vähendab karistusmäära.
5. Samuti selgitab kohus, et vastavalt liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. /allkirjastatud digitaalselt/ 5