← Eesti

2-18-2253/64

Obsah (7)§ 101§ 108§ 97§ 100§ 99§ 102§ 105

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-18-2253 17. september 2019, Narva Kohtuasi V Gi (G), I Gi (G) hagi T L (

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Kostja ülalpidamisel on lisaks alaealine laps A Ga, kes elab alaliselt koos kostjaga. Kostja varaline seisund ei võimalda tal tasuda elatist sellises ulatuses, millises hagejad seda taotlevad. Kostja ainuke sissetulekuks on töötasu, muud tulu tal ei ole. Tal ei ole muid rahavahendeid. Seega moodustavad tema tulud keskmiselt 950,51 eurot kuus. Kostja ei ole nõus elatise väljamõistmise algusega, kuna palub arvestada ka järgmist asjaolu. Ajavahemikus 03.07.2017 – 11.08.2017, s.o 39 päeva jooksul, olid hagejad üksnes kostja ülalpidamisel, kuna sel ajal on hagejad koos kostjaga viibinud puhkusel Krimmis. Laste isa S G ei osalenud laste ülalpidamisel. Kõik kulutused oli üksnes kostja kanda. Samas ei esitanud hagejad hagi S Gi vastu elatise nõudes eeltoodud ajavahemiku eest. Sel põhjusel on kostja arvamusel, et elatise väljamõistmise algus peab olema alates 18.09.2017, s.o. 39 päeva võrra hiljem, kui hagiavalduses taotletud on. Kohus

  1. aprilli
  2. a määrusega (kd 1, tl 43) jättis kostja T. Ga taotluse tsiviilasja nr 2-182253 menetluse peatamiseks rahuldamata. Kohtule
  3. detsembril 2018 esitatud menetlusdokumendis (kd 1, tl 98-99) on kostja täiendavalt seletanud, et menetluse kestel asja aluseks olevad asjaolud muutusid. Kostja andmeil ei tööta hagejate esindaja S G alates suvest 2018, mistõttu tuleb üle kontrollida tema võimalused laste ülalpidamisel. Koos S Giga elavad pojad V G ja I G ning T L juures elab tütar A Ga. Kostja palub täiendavalt kontrollida S Gi sissetulekut, kuna see on viimase poole aasta jooksul muutunud. Samas on tõendamata, kui suured on poegade igakuised vajadused ja laste isa võimalused pidada lapsi ülal. Kostja andmeil ei käi poisid hetkeseisuga huviringides ja laste isa kulud lastele ei ole sedavõrd suured, seega ei ole põhjendatud miinimumulatuses elatisraha määrata. Samas palutakse arvestada, et laste isa saab peretoetust pojade peale. Kostja on nõus tasuma kummalegi lapsele iga kuu 150 eurot, kuna laste ema kannab täiendavad kulud poegade ülalpidamise puhul ja seega ei ole mõistlik määrata suuremat summat. 4

(18)Tsiviilasi nr 2-18-2253 Kostja sissetulek (töötasu) suurenes ja praeguseks on tema keskmine töötasu viimase 6 kuu lõikes 1227,03 eurot. Kuivõrd kostjaga elav laps kasvab, suurenevad ka lapse igakuised kulud ja vajadused. Viimati suurenesid lapse söögikulud ja meelelahutustega seotud kulud. Kostja on koos lapsega sel aastal käinud Riias, Krimmis ja Peterburis. Kostja tasub laste V Gi ja I Gi ülalpidamiseks iga kuu 125 eurot kumbki lapse kohta hagi tagamise kohase 19.07.
  1. a kohtumäärusega kooskõlas. Kohtule
  2. juunil 2019 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 47) teatas kostja, et täpsustatud hagi nõude kohta jääb ta eelnevalt esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde ning ei pea vajalikuks neid üle korrata. A Ga hagi Kohtule
  3. märtsil 2018 esitatud hagiavaldusest (tsiviilasi nr 2-18-4785 tl 2-3) ja
  4. aprilli
  5. a haginõude täpsustamise avaldusest (tsiviilasi nr 2-18-4785 tl 10) tulenevalt nõuab hageja A Ga kostja S Gilt elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud miinimumsummas alates
  6. juulist
  7. Elatisraha palutakse hageja ema pangakontole tasuda. Hagiavalduse kohaselt ei ela hageja vanemad koos alates
  8. juulist 2017 ja hageja isa tütre ülalpidamisel ei osale. Lapse vajadused ühe kuu eest on 466 eurot, millest eluasemekulud – 40 eurot, kulutused toidule – 200 eurot, kulutused transpordile – 30 eurot, sidekulud – 1 euro, kulutused tervishoiule – 30 eurot, hügiexarvetele – 10 eurot, lapse koolikohustuste täitmiseks – 35 eurot, riietele ja jalanõudele – 60 eurot ja muud vältimatud püsikulutused (mänguasjad, raamatud, huviringid) – 60 eurot. Kohtule
  9. detsembril 2018 esitatud menetlusdokumendis (kd 1, tl 98-99) taotles hageja muuhulgas hagi tagamise korras kohustada kostjat tasuma elatisraha hageja ülalpidamiseks summas 125 eurot kuus alates
  10. juulist 2018 kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni, kuna laste isa S G ei tasu elatisraha laps A Gale. Elatisraha paluti tasuda hagiavalduses märgitud hageja ema pangakontole. Kohus leidis, et esitatud on puudulik hagi tagamise taotlus, mistõttu on
  11. jaanuari
  12. a määrusega (kd 1, tl 111-112) jätnud hagi tagamise taotluse käiguta ja määranud tähtaja täpsustamaks ja põhistamaks taotlust. Vandeadvokaat Ilya Zuev esitas
  13. jaanuaril 2019 T L täpsustused (kd 1, tl 116). Kohus
  14. jaanuari
  15. a määrusega (kd 1, tl 118) jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kostja vastus Kostja hagi vastuse kohaselt (kd 1, tl 56) hakkasid T Ga ja A Ga elama alates 10.08.2017 eraldi teistest pereliikmetest. Hagiavalduses aga T Ga kindlaks määrab 03.07.
  16. Kostja selgitab, et ajavahemikul 03.07.2017-10.08.2017 viibis T Ga koos lastega külas oma ema juures Venemaal. Seal olid nad vanaema ülalpidamisel. Omakorda tasus kostja 500 eurot T Ga arveldusarvele reisimise teostamiseks. Seega palub kostja lugeda 10.08.2017 kuupäevaks, millisest on elatise nõudmist õigustatud. Selle tõttu, et kostja ülalpidamisel on kaks last, aga hageja emal on üks laps, pakkus kostja välja, et kostjale läheb elatis ühe (mitte kahe) lapse eest ja kostja ei maksa elatist A Gale. Selline variant pakuti T Gale alates eraldi elama asumisest ja kui T Ga ei olnud nõus sellega ja ei maksnud elatist isegi ühele lapsele, palub kostja mõlema kohtuasja menetluskulusid jätta T Ga kanda. Hetkel on T Ga võlgnevus ühe lapse elatises 1175 eurot
  17. a eest ning 1000 eurot
  18. a eest. Kokku on 2175 eurot ühele lapsele. Kahe lapse peale on 4350 eurot ja kostja 5
(18)Tsiviilasi nr 2-18-2253 võlgnevus ühele lapsele koostab 2175 eurot. Kostja peab absurdseks kinni maksta 2175 eurot, et saada 4350 eurot tagasi. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Kooskõlas TsMS § 124 lg 1 esimese lausega määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Praeguses asjas paluvad hagejad V G ja I G kohtule 12. veebruaril 2018 esitatud hagis mõista kostjalt välja elatise seadusega ettenähtud miinimummääras igale lapsele alates 10. augustist 2017 (seega ka tagasiulatuvalt

§ 108alusel) kuni laste täisealiseks saamiseni.

Nõutud elatise summa ajavahemiku 10.08.2017-11.02.2018 (k.a) eest (tagasiulatuvalt

§ 108

alusel) on 2909,98 eurot {(235 eurot aastal 2017 * 4 kuud (september-detsember) * 2 last + 22 päeva /2017 augustis/ * 2 last) + (250 eurot aastal 2018 * 1 kuu (jaanuar) * 2 last + 11 päeva /2018 veebruaris/* 2 last)}. Alates hagi esitamisest

  1. veebruaril 2018 on TsMS § 129 lg-st 2 lähtudes elatise summaks 4500 eurot (250 eurot * 2 last * 9 kuud). Hagejate V Gi ja I Gi nõude koguväärtus on seega 7409,98 eurot ja see ongi nende hagi hind. Hageja A Ga kohtule
  2. märtsil 2018 esitatud hagist ja
  3. aprilli 2018, a haginõude täpsustamise avaldusest tulenevalt palub mõista kostjalt välja elatise seadusega ettenähtud miinimummääras alates
  4. juulist 2017 (seega ka tagasiulatuvalt

§ 108alusel).

Nõutud elatise summa ajavahemiku 3.07.2017-27.03.2018 (k.a) eest (tagasiulatuvalt

§ 108

alusel) on 2112,44 eurot {(235 eurot aastal 2017 * 5 kuud (august-detsember) + 29 päeva /2017 juulis/) + (250 eurot aastal 2018 * 2 kuu (jaanuar-veebruar) + 27 päeva /2018 märtsis/)}. Alates hagi esitamisest

  1. märtsil 2018 on TsMS § 129 lg-st 2 lähtudes elatise summa 2250 eurot (250 eurot * 9 kuud). Hageja A Ga nõude koguväärtus on seega 4362,44 eurot ja see ongi tema hagi hind. Kohus leiab, et tsiviilasja hind on 11 772,42 eurot (7409,98 + 4362,44). Kohus lähtus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  2. aprilli 2016, a otsuse p-des 14, 15, asi nr 3-2-1185-15, ja
  3. juuni
  4. a otsuses p-s 9, asi nr 3-2-1-56-16, väljendatud seisukohtadest. KOHTUISTUNG
  5. mai 2019 kohtuistungil (kd 1, tl 144-150) jäi hagejate V Gi ja I Gi esindaja esitatud nõuete ja põhjenduste juurde. Esindaja on täpsustanud, et soovib elatise suuruse automaatset suurenemist ka pärast
  6. jaanuarit
  7. Hagejate esindaja on täiendanud, et alates
  8. a juulikuust tema sissetulekuks on Töötukassast saadav toetus keskmiselt summas 550 eurot. Hagejate esindajal on säästetud raha, mis jäi järgi pärast tööst ilma jäämist ja millest ta elabki. Samuti aitavad lapselapsi vanavanemad. Hagejate esindaja on lõpetanud täiendkursused ja loodab sellega oma konkurentsivõimet suurendada ja tööd leida. Laste ema hakkas elatist tasuma alates
  9. augustist 2018 hagi tagamise määruse alusel vabatahtlikult, sellest ajast tasub ta elatist igakuiselt. Hagejate esindaja ei pöördunud kohtutäituri 6

(18)Tsiviilasi nr 2-18-2253 poole. Hagejate esindaja on Sotsiaalkindlustusametile tagastanud nende nõudmisel kõik rahasummad, mis tasuti elatisabina, kuna laste ema hakkas elatist tasuma.
  1. a tuludeklaratsiooni alusel saadud tagastusraha on laste isa ära kasutanud laste huvides, osa raha kulul tehti ostud tütre tarvis. Korteri eest, kus elavad hagejad ja laste isa, maksab üksnes laste isa. Kostja T. L tunnistas hagi osaliselt. Kostja leiab, et põhjendatud elatisraha on maksimumsummas 150 eurot kummalegi lapsele ja selles summas on kostja võimeline elatist maksma. Kostja keskmine sissetulek on 1227,03 eurot kuus. Ka hagejate esindaja sissetulekust pole võimalik järeldada, et ta suudab igakuised mõlema lapse vajadused katta seadusega ettenähtud miinimummääras. Tema poolsed säästude ja vanavanemate abi kohased väited on paljasõnalised. Kostja palub arvestada, et hageja esindaja saab lapsetoetust ja palub see summa elatise summast välja arvata. Samuti on kostja palunud arvestada elatise suuruse määramisel summasid, mis said hageja esindajale tagastatud tuludeklaratsiooni alusel
  2. a eest. Kostja saab lapsetoetust tütre peale. Hageja A Ga esindajagi jäi oma nõuete ja põhjenduste juurde. Hageja nõuab elatist mitte augustist, nagu nõuavad pojad oma hagis, vaid alates
  3. juulist 2017, kuna ajavahemikul 03.07– 11.08 on kõik lapsed koos emaga viibinud Krimmis ja ema ülalpidamisel olnud. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei ole nõus, et elatist nõutakse alates
  4. a juulist, sest enne Krimmi reisi on lapsed ja laste vanemad elanud ühe perena ja ühel aadressil ja mõlemad vanemad reisi rahastasid. Laste ema teatas laste isale lahku mineku soovist vaid siis, kui oli reisilt augustikuus tagasi. Alates
  5. a augustist jäid laste isa ülalpidamisele kaks poega, ema ülalpidamisel on tütar. Kuna lapsed on võrdsed, palub kostja määrata tütre ülalpidamiseks elatise samasuguses suuruses kui poegadele. Kostja palub arvestada hageja saadud riiklike toetusi ja vähendada elatise summat poole riiklike toetuste võrra. Pooled nõustusid edaspidise asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KIRJALIK MENETLUS Kuna mõlemad pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus
  6. juuni
  7. a määrusega (kd 2, tl 49) vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromissi. Kompromissi pooled ei esitanud. Samuti ei esitanud pooled täiendavaid avaldusi ega selgitusi. Kohus muutis
  8. septembri
  9. a (kd 2, tl 60),
  10. septembri
  11. a (kd 2, tl 63) ja
  12. septembri 2019 (kd 2, tl 66) määrustega kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 7
(18)Tsiviilasi nr 2-18-2253 TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et mõlemad hagid on põhjendatud osaliselt ja kuuluvad seega rahuldamisele osaliselt. Mõlemas hagis on hagejate (laste) nõudeks mõista kostjalt (vastavalt emalt või isalt) välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras (

§ 101

lg 1 sätestatud suuruses) nii hagi esitamisest kui ka tagasiulatuvalt (

§ 108alusel) kuni laste täisealiseks saamiseni.

Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt

§ 97

p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg-st 2 tulenevalt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kohus tegi hageja V Gi sünnitunnistusega kindlaks (kd 1, tl 5), et ta on sündinud

  1. aprillil 2004 ning et tema vanemateks isa S G ja ema T Ga. Hagea I Gi sünnitunnistuse (kd 1, tl 5) kohaselt on ta sündinud
  2. detsembril 2007 ja tema vanemateks isa S G ja ema T Ga. Hageja A Ga on sündinud
  3. novembril 2010 (tsiviilasja nr 2-18-4785 tl 4) ja tema vanemateks isa S G ja ema T Ga. Vaidlust ei ole, et hagejateks on alaealised lapsed ning et hagejad V G ja I G elavad koos isa S Giga ja on tema ülalpidamisel, kostjaks hagejate vanem, ema (esimese astme üleneja sugulane), kes elab hagejatest eraldi. Samuti puudub vaidlus, et hageja A Ga elab koos ema T Lga (endine perekonnanimi Ga) ja on tema ülalpidamisel ning kostjaks hageja vanem, isa (esimese astme üleneja sugulane), kes elab hagejast eraldi. Sellest lähtuvalt on hagejad kostjatelt ülalpidamist saama õigustatud isikud.

§ 99

lg-st 1 tulenevalt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Aastal 2017 moodustas vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu miinimummäär 470 eurot ning sellest tulenevalt on

§ 101lg 1 sätestatud elatusraha miinimummäär oli 235 eurot.

Aastal 2018 moodustas vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu miinimummäär 500 eurot ning sellest tulenevalt on

§ 101lg 1 sätestatud elatusraha miinimummäär oli 250 eurot. Aastal 2019 moodustab vastavalt Vabariigi Valitsuse 8

(18)Tsiviilasi nr 2-18-2253 kehtestatud töötasu miinimummäär 540 eurot ning sellest tulenevalt on

§ 101

lg 1 sätestatud elatusraha miinimummäär 270 eurot.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb aga, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Tagasiulatuv elatis (

§ 108

) Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 04.12.

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13 ja 26.06.
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi

§ 99

mõttes, arvestades muu hulgas ka kohustatud isiku varalist seisundit

§ 102ja § 105 lg 3 mõttes.

V Gi ja I Gi hagi Hagejad V G ja I G nõuavad kohtule

  1. veebruaril 2018 esitatud hagis oma ema T Galt (praegune perekonnanimi L) elatise väljamõistmist alates
  2. augustist 2017 seadusega (

§ 101lg 1) ettenähtud miinimummääras.

Kostja T. L ei ole nõutud elatise suurusega nõus, kuna leiab, et tema puhul esineb mõjuv põhjus, millest lähtuvalt võib elatist vähendada alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Kostja ülalpidamisel on lisaks alaealine laps A Ga, kes elab alaliselt koos kostjaga. Kostja varaline seisund ei võimalda tal tasuda elatist sellises ulatuses, millises hagejad seda taotlevad. Kostja ainuke sissetulek on töötasu, muud tulu tal ei ole. Tal ei ole muid rahavahendeid. Seega moodustavad tema tulud keskmiselt 950,51 eurot kuus. Kostja ei ole ka nõus elatise väljamõistmise algusega. Ajavahemikus 03.07.2017 – 11.08.2017, s.o 39 päeva jooksul, olid hagejad üksnes kostja ülalpidamisel, kuna sel ajal on hagejad koos kostjaga viibinud puhkusel Krimmis. Laste isa S G ei osalenud laste ülalpidamisel. Kõik kulutused oli üksnes kostja kanda. Samas ei esitanud hagejad hagi S Gi vastu elatise nõudes eeltoodud ajavahemiku eest. Sel põhjusel on kostja arvamusel, et elatise väljamõistmise algus peab olema alates 18.09.2017, s.o. 39 päeva võrra hiljem, kui hagiavalduses taotletud on. Hagejate vanemate vahel ei ole vaidlust, et kostja T. L tuli koos lastega Krimmist tagasi Eestisse 2017. a augustil ja teatas laste isale lahku mineku soovist. Sellest ajast hakkasid hagejad V G ja I G elama isa juures ning laps A Ga ema juures, seni oli ühine pere ja ühised kulutused. Seega ei ole põhjendatud kostja arvamus, et elatist tuleb välja mõista alates 18. septembrist 2017. Kohus 9

(18)Tsiviilasi nr 2-18-2253 leiab, et hagiavalduses märgitud kuupäev, millest alates elatist nõutakse (
  1. august 2017), on hagejate poolt piisavalt põhistatud. Kostja ei vaielnud vastu hagejate väitele, et pärast
  2. augustit 2017 ja enne hagi esitamist ei täitnud ta hagejate ülalpidamiskohustust. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et perekonnaseaduses kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Miinimumelatise kehtestamine (

§ 101

lg 1) lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes

§ 102lg-s 2 sätestatud alustel.

Kostjal ei ole töövõimetust tuvastatud. Kostjal on veel üks alaealine laps – tütar A Ga, seega on kostjal kolm alaealist last, kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus. Kohus leiab, et vanem küll peab oma laste ja enda ülalpidamiseks tegema kõik endast oleneva sissetuleku teenimiseks, aga see ei tähenda, et kolme alaealise lapse vanemal oleks kohustus teenida lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt poolteise palga alammäära suurust töötasu, mis kõik tuleks kulutada laste vajadusteks. Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta (vt. Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13;
  3. aprilli
  4. a otsuse tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 20). Riigi Tugiteenuste keskuse poolsest kostja T Ga
  5. märtsi
  6. a palgatõendist (kd 1, tl 36) tulenevalt töötab ta alates
  7. jaanuarist 2017 riigiasutuses x K ja tema netotöötasu oli ajavahemikus
  8. a september –
  9. a veebruar kokku 5703,10 eurot ehk keskmiselt 950,52 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti (kd 2, tl 22-22 pöördel) andmetel kostja T. L sai
  10. a brutotöötasu ajavahemikus august – detsember kokku 4548,48 eurot ehk keskmiselt 909,70 eurot kuus. T. L sai
  11. a brutotöötasu ajavahemikus jaanuar – veebruar (kd 2, tl 23) kokku 2220 eurot ehk keskmiselt 1110 eurot kuus. Seega ajavahemikus
  12. a august –
  13. a veebruar oli T. L brutotöötasu keskmiselt 1009,85 eurot (909,70 + 1110) : 2)). Sotsiaalkindlustusameti 07.06.2019 vastuse (kd 2, tl 44) kohaselt ajavahemikus 01.0731.10.2017 sai T. L lapsetoetus kokku summas 800 eurot ehk keskmiselt 200 eurot kuus, ajavahemikus 01.11-31.12.2017 summas 100 eurot ehk 50 eurot kuus ja ajavahemikus 01.0131.12.2018 summas 660 eurot ehk 55 eurot kuus. Täiendavalt sai T. L ajavahemikus 01.0731.10.2017 lasterikka pere toetus kokku summas 1200 eurot ehk 300 eurot kuus. Ajavahemikus 01.07-31.10.2017 sai T. L veel lapsehooldustasu summas 76,72 eurot ehk 19,18 eurot kuus ning samal perioodil puudega lapse toetus summas 276,16 eurot ehk 69,04 eurot kuus. Lähtuvalt eeltoodust T. L sissetulekuks ajavahemikus
  14. a august –
  15. a veebruar oli kokku 1499,74 eurot [1009,85 + ((200+50+55) : 3) + 300 + 19,18 + 69,04]. 10

(18)Tsiviilasi nr 2-18-2253 Maanteeameti andmeil kuulub kostjale sõiduauto SUZUKI SPLASH, ehitusaasta 2010 (kd 1, tl 160). Hagejate esindaja on seletanud, et sõiduauto on laste vanemate ühisvara. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub kostjale ja hagejate esindajale ühiselt 75,5 m2 suurune korteriomand x (kd 1, tl 162-163). Selles korteris elavad hagejad koos isaga. Äriregistri andmetel (kd 1, tl 166-169) on laste vanemate ühisomandis (kd 1, tl 169) liikmesus HOONEÜHISTUs ZX (reg kood x), millele vastab liikme ainukasutuses olev ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav hooneosa nr 141 pindalaga 19,1 m2 ja liikmemaksumääraga hariliku murruna 191/
  1. Kinnistusraamatu andmete kohaselt (kd 1, tl 164-165) kuulub kostjale koos A Lga ühiselt 47,4 m2 suurune korteriomand xxx. Selles korteris elavad kostja ja tema uus abikaasa. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kostjale kuuluvad Narvas kaks korteriomandit, HÜ-s liikmelisus ja sõiduk ehitusaastast 2010, ei muuda see oluliselt kostja võimet hagejatele elatist maksta. Korteriomandid on teiste isikutega ühisomandis, nendest ühes elavad kostja pojad koos isaga ja teist kasutab kostja koos abikaasaga elukohana. x asuv korteriomand, HÜ-s liikmelisus ja sõiduauto on endiste abikaasade ühisomandis ja praeguseks jagavad nad ühisvara teises kohtumenetluses. Kostja ei tõendanud, et hagejate vajaduste katmise kulud olid perekonnaseaduses kehtestatud alammäärast väiksemad või et kostjaga koos elava tütre kulud olid suuremad. Kohus aga arvestab sellega, et hoolimata sellest, et korteriomand, kus elavad hagejad koos isaga, on hagejate vanemate ühisomandis, kannab selle korrashoiuga seotud kulud üksnes hagejate isa (kd 2, tl 6). Ajavahemiku 08.09.2017 – 09.02.2018 eest oli kokku tasutud 636,02 eurot. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-69-13 (p 19) väljendatud seisukoha kohaselt saab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ka lapsele langevas osas. Samas lahendis (p 22-23) on Riigikohus leidnud, et ka muud eluasemega seotud kulud saab mõistlikus ulatuses lapsele langevas osas arvata lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka. Poolte vahel ei ole vaidlust, et laste vanemate ühisvarasse kuuluva korteriomandi korrashoiuga seotud kulud, s.o lastel (hagejatel) lasuvas osas, kannab hagejate isa üksinda, hagejate ema sellesse ei panusta. Kohus arvestab sellega tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise suuruse kindlaks määramisel. Samas kohus nõustub kostjaga, et kõnealusel juhul saab põhjendatud väljamõistetava elatise suurust vähendada poole riiklike toetuste võrra, kuna peretoetustega on laste kulude osa ilmselt kaetud. Hagejate isa pangakonto väljavõtte (kd 1, tl 154) kohaselt kandis kostja ajavahemikus 20.09.2017 – 21.12.2017 hagejate isale „peretoetus“ selgitusega kokku 500 eurot. Hagejate isa pangakonto väljavõtte (kd 1, tl 176-182) kohaselt hakkas ta kätte saama alates
  2. novembrist 2017 iga kuu V Gi sotsiaaltoetuse summas 69,04 eurot (kd 1, tl 177-177 pöördel) ja
  3. novembrist 2017 kuni
  4. detsembri 2017 sai ta peretoetust summas 100 eurot ning alates
  5. jaanuarist 2018 summas 110 eurot (kd 1, tl 177 pöördel). Lähtudes elatise suuruse määramisel Riigikohtu selgitustest (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 18), peab kohus silmas ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. 11
(18)Tsiviilasi nr 2-18-2253 Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1 asunud seisukohale, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Hagejad, mõlemad poisid, elavad koos oma isaga. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on uurinud laste tegelikke vajadusi.
  1. a novembris koostatud uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) rõhutati, et kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades ning madalamad ülalpidamiskulud kahe ja enamalapselistes leibkondades on selgitatavad otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel (mastaabisääst), samuti on nooremal lapsel võimalus kasutada vanematest lastest jäänud mänguasju, riideid jms. Riigi Tugiteenuste keskuse poolse hagejate seadusliku esindaja S Gi
  2. aprilli
  3. a palgatõendi (kd 1, tl 58) kohaselt töötab ta alates
  4. juunist 2002 riigiasutuses Politsei- ja Piirivalveamet ja tema netotöötasu ajavahemikus
  5. a oktoober –
  6. a märts oli kokku 6093,83 eurot ehk keskmiselt 1015,64 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti (kd 2, tl 27) andmetel S G sai
  7. a brutotöötasu ajavahemikus august – detsember kokku 6905,54 eurot ehk keskmiselt 1381,11 eurot kuus. S. G sai
  8. a ajavahemikus jaanuar – veebruar (kd 2, tl 29) brutotöötasu kokku 2818,90 eurot ehk keskmiselt 1409,45 eurot kuus. Seega ajavahemikus
  9. a august –
  10. a veebruar oli S. Gi brutotöötasu keskmiselt 1395,28 eurot (1381,11 + 1409,45) : 2)). Sotsiaalkindlustusameti 07.06.2019 vastuse (kd 2, tl 44) kohaselt ajavahemikus 01.1131.12.2017 sai S. G lapsetoetus kokku summas 200 eurot ehk keskmiselt 100 eurot kuus, ajavahemikus 01.01-31.12.2018 summas 1320 eurot ehk 110 eurot kuus. Täiendavalt sai S. G ajavahemikus 01.11.2017-31.12.2018 puudega lapse toetus summas 966,56 eurot ehk 69,04 eurot kuus. Lähtuvalt eeltoodust S. Gi sissetulekuks ajavahemikus
  11. a august –
  12. a veebruar oli kokku 1569,32 eurot. Maanteeameti andmeil kuulub hagejate isale sõiduauto TOYOTA COROLLA, ehitusaasta 2007 (kd 1, tl 161). Hagejate esindaja on seletanud, et sõiduauto on laste vanemate ühisvara. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub hagejate esindajale ja kostjale ühiselt 75,5 m2 suurune korteriomand x (kd 1, tl 162-163). Selles korteris elavad hagejad koos isaga. Äriregistri andmetel (kd 1, tl 166-169) on laste vanemate ühisomandis (kd 1, tl 169) liikmesus HOONEÜHISTUs ZX (reg kood x), millele vastab liikme ainukasutuses olev ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav hooneosa nr 141 pindalaga 19,1 m2 ja liikmemaksumääraga hariliku murruna 191/
  13. Lähtudes hagejate varalise seisundi kohta kohtu toodud andmetest, leiab kohus, et hagejate vanemate sissetulek ja varaline seisund on enne hagi esitamist olnud võrdne. Kohus leiab, et on Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 20.2 antud juhistest lähtudes põhjendatud väljamõistetava elatise suuruse määramisel arvestada ka mastaabisäästu, mis kahe ühest soost lapse koos kasvamisel ilmselgelt esineb. 12
(18)Tsiviilasi nr 2-18-2253 Võttes arvesse, et: 1) osalised lapse vajadused on ilmselgelt kaetud riikliku peretoetusega, 2) mastaabisäästud, kuna hagejad kasvavad koos, 3) korteriomandi, kus elavad hagejad koos isaga, korrashoiuga seotud kulud, s.o lastel (hagejatel) lasuvas osas, kannab hagejate isa üksinda ning hagejate ema sellesse ei panusta, leiab kohus põhjendatuks tagasiulatuva elatise välja mõistmist summas 200 eurot kuus kummalegi hagejale. Sellise suurusega elatise maksmise juures oleks tagatud samaväärselt ka kostja teise lapse huvid ega kannataks kostja enda tavaline ülalpidamine. Kostja esitanud kuludokumendid (kd 1, tl 106-108), millega ta soovib tõendada, et tegi kulutused laste ülalpidamiseks. Kohus leiab, et arvestades kulutuste suurust ja ebaregulaarsust ei ole põhjendatud nende võrra vähendada väljamõistetud elatise suurust. Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus osaliselt hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude osas ja mõistab kostjalt välja iga hageja kasuks ja ülalpidamiseks elatise 10.08.2017 kuni 11.02.2018 kindlas summas 1220,44 eurot (200 eurot * 5 kuud (
  1. a september –
  2. a jaanuar) + 22 päeva /2017 augustis/ + 11 päeva /2018 veebruaris/). A Ga hagi Kohtule
  3. märtsil 2018 esitatud hagiavaldusest (tsiviilasi nr 2-18-4785 tl 2-3) ja
  4. aprilli
  5. a haginõude täpsustamise avaldusest (tsiviilasi nr 2-18-4785 tl 10) tulenevalt nõuab hageja A Ga kostja S Gilt elatise välja mõistmist seadusega ettenähtud miinimumsummas alates
  6. juulist
  7. Elatisraha palutakse hageja ema pangakontole tasuda. Hagiavalduse kohaselt ei ela hageja vanemad koos alates
  8. juulist 2017 ja hageja isa tütre ülalpidamisel ei osale. Lapse vajadused ühe kuu eest on 466 eurot, millest eluasemekulud – 40 eurot, kulutused toidule – 200 eurot, kulutused transpordile – 30 eurot, sidekulud – 1 euro, kulutused tervishoiule – 30 eurot, hügiexarvetele – 10 eurot, lapse koolikohustuste täitmiseks – 35 eurot, riietele ja jalanõudele – 60 eurot ja muud vältimatud püsikulutused (mänguasjad, raamatud, huviringid) – 60 eurot. Kohus on juba tuvastanud V Gi ja I Gi hagi lahendamisel, et hageja ema T. L tuli koos lastega Krimmist tagasi Eestisse
  9. a augustil ja teatas laste isale lahku mineku soovist. Sellest ajast hakkas A Ga elama ema juures, seni oli ühine pere ja ühised kulutused. Seega ei ole põhjendatud nõuda elatist alates
  10. juulist
  11. Kohus leiab, et elatist saab nõuda mitte varem kui
  12. augustist
  13. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pärast
  14. augustit 2017 ja enne hagi esitamist ei täitnud kostja hageja ülalpidamiskohustust. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja palub arvestada, et alates
  15. a augustist jäid laste isa ülalpidamisele kaks poega, ema ülalpidamisel on tütar. Kuna lapsed on võrdsed, palub kostja määrata tütre ülalpidamiseks elatise samasuguses suuruses kui poegadele. Kostja palub arvestada hageja saadud riiklike toetusi ja vähendada elatise summat poole riiklike toetuste võrra. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes

§ 102lg-s 2 sätestatud alustel.

Kostjal ei ole töövõimetust tuvastatud. Kostjal on veel kaks alaealist last – pojad V G ja I G, seega on kostjal kolm alaealist last, kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus. Kohus leiab, et kostja ei tõendanud, et hageja vajaduste katmise kulud olid perekonnaseaduses kehtestatud alammäärast väiksemad või et kostjaga koos elavate poegade kulud olid suuremad. 13

(18)Tsiviilasi nr 2-18-2253 Kohus on juba tuvastanud V Gi ja I Gi hagi lahendamisel nende vanemate sissetuleku ja varalise seisundi analüüsides, et hageja vanemate sissetulek ja varaline seisund oli enne hagi esitamist võrdne. Kohus arvestab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE
  1. a novembris koostatud uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) märgituga, et kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja elab koos emaga. Tsiviilasja materjalide kohaselt elasid hageja koos emaga mõnda aega aadressil x. Hageja esindaja pandakonto väljavõtte (kd 2, tl 1317) kohaselt tasus ta igakuiselt KÜ-le x ajavahemikus 17.12.2017 – 11.03.2018 korteri eest, kokku oli tasutud 262,09 eurot ehk keskmiselt 65,52 eurot kuus. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteri x, Narva korrashoiuga seotud kulud, s.o lastel (hagejal) lasuvas osas, kandis hageja ema üksinda, hageja isa sellesse ei panustanud. Kohus arvestab sellega tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise suuruse kindlaks määramisel. Kohus nõustub kostjaga, et kõnealusel juhul on põhjendatud väljamõistetava elatise suurust vähendada poole riiklike toetuste võrra, kuna peretoetustega on laste kulude osa ilmselt kaetud. Hageja ema pangakonto väljavõtte (kd 2, tl 13-17) kohaselt hakkas ta kätte saama alates
  2. novembrist 2017 igakuise peretoetuse summas 50 eurot ning alates
  3. jaanuarist 2018 summas 55 eurot (kd 2, tl 13-14). Arvestades, et: 1) osalised lapse vajadused on ilmselgelt kaetud riikliku peretoetusega, 2) korteriomandi, kus elavad hageja koos emaga, korrashoiuga seotud kulud, s.o lapsel (hagejal) lasuvas osas, kannab hageja ema üksinda ning hagejate isa sellesse ei panusta, leiab kohus põhjendatuks tagasiulatuva elatise välja mõistmise summas 200 eurot kuus. Sellise suurusega elatise maksmise juures oleks tagatud samaväärselt ka kostja teiste laste huvid ega kannataks kostja enda tavaline ülalpidamine. Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus osaliselt hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude osas ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks ja ülalpidamiseks elatise 10.08.2017 kuni 28.03.2018 kindlas summas 1516,05 eurot (200 eurot * 6 kuud (
  4. a september –
  5. a veebruar) + 22 päeva /2017 augustis/ + 27 päeva /2018 märtsis/). Kohus leiab, et ei ole põhjendatud arvestada elatise suuruse määramisel Maksu- ja Tolliameti poolt
  6. a eest deklaratsiooni alusel tagastatud summad. Lähtuvalt

§ 100lg-st 4 elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatav summa tasutakse üks kord aastas. Need summad tagastatakse seoses enam tasutud tulumaksuga. Elatis alates hagi esitamisest V Gi ja I Gi hagi Kohtule

  1. veebruaril 2018 esitatud hagis nõudsid hagejad V G ja I G oma ema T Galt (praegune perekonnanimi L, kostja) elatise väljamõistmist summas 235 eurot igakuiselt, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära,
  2. augustist 2017 kuni
  3. detsembrini 2017 ja summas 250 eurot
  4. jaanuarist 2018 kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohtule
  5. mail 2019 esitatud menetlusdokumendis (kd 1, tl 171) täpsustasid hagejad V G ja I G oma nõuet ja nende täpsustatud nõudeks on: 14

(18)Tsiviilasi nr 2-18-2253  mõista kostja T Galt välja elatis EV Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast ½ ulatuses laps V Gi, isikukood xxx, (ülalpidamiseks) igakuiselt alates 10.08.
  1. a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 27.04.2022;  mõista kostja T Ga välja elatis EV Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast ½ ulatuses laps I Gi (ülalpidamiseks) alates10.08.
  2. a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 06.12.
  3. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et alates hagi esitamisest hagejate kulud suurenesid või vähenesid. Muutused on toimunud hagejate isa sissetulekus. Vastavalt Riigi Tugiteenuste keskuse poolse hagejate seadusliku esindaja S Gi
  4. aprilli
  5. a palgatõendile (kd 1, tl 58) tema brutotöötasu
  6. a märtsis oli 1074,80 eurot. Maksu- ja Tolliameti (kd 2, tl 28) andmetel S G sai
  7. a märtsis Eesti Haigekassalt 594,86 eurot. Maksu- ja Tolliameti (kd 2, tl 29) andmetel S G sai töötasuna Siseministeeriumilt
  8. a mais (aprilli eest) 907,73 eurot ja juunis 2214,70 eurot. Vastavalt Eesti Töötukassa 06.06.2019 teatisele (kd 2, tl 41) S G on olnud töötuna arvel kahel perioodil: 26.06.2018 – 08.07.2018 ja alates 16.07.2018 kuni käesoleva ajani. Sotsiaalkindlustusameti 07.06.2019 vastuse (kd 2, tl 44) kohaselt ajavahemikus 01.0131.12.2018 sai S. G lapsetoetus kokku summas 1320 eurot ehk 110 eurot kuus. Täiendavalt sai S. G ajavahemikus 01.11.2017-31.12.2018 puudega lapse toetus summas 966,56 eurot ehk 69,04 eurot kuus. Lähtuvalt eeltoodust S. Gi sissetulekuks ajavahemikus alates hagi esitamisest
  9. veebruaril 2018 kuni Eesti Töötukassas arvele võtmist 26.06.2018 ehk 4 kuu eest (kohus ei arvesta
  10. a veebruaris saadud töötasu, kuna see töötasu oli arvestatud tagasiulatuva elatise väljamõistmisel) keskmiselt 1377,06 eurot ((1074,80 + 594,86 + 907,73 + 2214,70) : 4 kuud + 110 + 69,04). Maksu- ja Tolliameti (kd 2, tl 23) andmetel kostja T. L sai sama perioodi eest x töötasuna kokku 5813,25 eurot ehk keskmiselt 1453,31 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti 07.06.2019 vastuse (kd 2, tl 44) kohaselt ajavahemikus 01.0131.12.2018 sai T. L lapsetoetus kokku summas 660 eurot ehk 55 eurot kuus. Lähtuvalt eeltoodust T. L sissetulekuks alates hagi esitamisest
  11. veebruaril 2018 kuni S. Gi Eesti Töötukassas arvele võtmist 26.06.2018 ehk 4 kuu eest (kohus ei arvesta
  12. a veebruaris saadud töötasu, kuna see töötasu oli arvestatud tagasiulatuva elatise väljamõistmisel) keskmiselt 1498,31 eurot (1453,31+ 55). Kohus leiab, et ajavahemikul 12.02.2018 – 26.06.2018 oli hagejate vanemate sissetulek peaaegu võrdne. Arvestades varem kohtu poolt tuvastatud asjaolud, nimelt, et: 1) osalised lapse vajadused on ilmselgelt kaetud riikliku peretoetusega, 2) mastaabisäästud, kuna hagejad kasvavad koos, 3) korteriomandi, kus elavad hagejad koos isaga, korrashoiuga seotud kulud, s.o lastel (hagejatel) lasuvas osas, kannab hagejate isa üksinda ning hagejate ema sellesse ei panusta, leiab kohus põhjendatuks elatise välja mõistmist summas 200 eurot kuus kummalegi hagejale ka ajavahemikus 12.02.2018 – 26.06.
  13. Sellise suurusega elatise maksmise juures oleks tagatud samaväärselt ka kostja teise lapse huvid ega kannataks kostja enda tavaline ülalpidamine. 15
(18)Tsiviilasi nr 2-18-2253 Maksu- ja Tolliameti (kd 2, tl 28 pöördel) andmetel S G sai X OÜ-lt
  1. a juulis 150 eurot. Ajavahemikus
  2. a august –
  3. a detsember sai S. G Eesti Töötukassalt (kd 2, tl 27 pöördel) kokku 2582,05 eurot. Seega ajavahemikus
  4. a juuli –
  5. a detsember sai S. G kokku 2732,05 eurot, mis teeb keskmiselt 455,34 eurot. Samuti sai S. G vastavalt Sotsiaalkindlustusameti 07.06.2019 vastusele (kd 2, tl 44) ajavahemikus 01.01-31.12.2018 lapsetoetus kokku summas 1320 eurot ehk 110 eurot kuus. Täiendavalt sai S. G ajavahemikus 01.11.2017-31.12.2018 puudega lapse toetus summas 966,56 eurot ehk 69,04 eurot kuus. See tähendab, et ajavahemikus
  6. a juuli –
  7. a detsember S. Gi sissetulek oli keskmiselt 634,38 eurot. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti andmetele (kd 2, tl 29 pöördel) ja Eesti Töötukassa (kd 2, tl 41) andmetele sai S G ajavahemikus
  8. a jaanuar –
  9. a mai Eesti Töötukassalt kokku 2499,45 eurot, mis teeb keskmiselt 499,89 eurot kuus. Samuti sai S. G vastavalt Sotsiaalkindlustusameti 07.06.2019 vastusele (kd 2, tl 44) ajavahemikus 01.01-07.06.2019 lapsetoetus kokku summas 720 eurot ehk 120 eurot kuus. Seega
  10. a-l oli S. Gi sissetulek keskmiselt 619,89 eurot kuus. Kohtu poolt toodud S. Gi sissetulekust alates
  11. a juulist on näha, et tema sissetulek on tööst ilmajäämise pärast tunduvalt vähenenud. Kostja T. L sissetulek ajavahemikus
  12. a juuli –
  13. a detsember moodustab keskmiselt 1608,11 eurot. Maksu- ja Tolliameti (kd 2, tl 23) andmetel kostja T. L sai ajavahemikus
  14. a juuli –
  15. a detsember x töötasuna kokku 9318,63 eurot ehk keskmiselt 1553,11 eurot + 55 eurot lapsetoetust vastavalt Sotsiaalkindlustusameti 07.06.2019 vastusele (kd 2, tl 44). Vastavalt Maksu- ja Tolliameti andmetele (kd 2, tl 23 pöördel) ja Riigi Tugiteenuste keskuse andmetele (kd 2, tl 12) sai T. L ajavahemikus
  16. a jaanuar –
  17. a aprill x töötasuna kokku 5342,25 (5232,59) eurot ja
  18. a jaanuaris Eesti Haigekassalt (kd 2, tl 24) 228,19 eurot, mis teeb keskmiselt 1392,61 eurot kuus. Samuti sai T. L vastavalt Sotsiaalkindlustusameti 07.06.2019 vastusele (kd 2, tl 44) ajavahemikus 01.01-07.06.2019 lapsetoetus kokku summas 360 eurot ehk 60 eurot kuus. Seega
  19. a-l oli T. L sissetulek keskmiselt 1452,61 eurot kuus. T. L sissetulekust alates
  20. a juulist on näha, et tema sissetulek on tunduvalt suurem kui hagejate esindajal. Iseenesest on õige kostja väide, et hagejate esindaja sissetulekust lähtudes ei anna ta hagejatele ülalpidamist samas suuruses kui nõuab kostjalt. Samas tuleb arvestada sellega, et

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

§ 105lg-st 3 lähtuvalt saavad vanemate poolt laste ülalpidamise osad olla ebavõrdsed.

Kuna kostja sissetulek on praegu parem kui hagejate esindajal, saab tema osa hagejate ülalpidamisel olla suurem. Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus osaliselt hagi elatise väljamõistmise nõude osas alates hagi esitamisest ja mõistab kostjalt välja iga hageja kasuks ja ülalpidamiseks elatise alates 12. 02.2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni summas 200 eurot kuus. 16

(18)Tsiviilasi nr 2-18-2253 Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada Viru Maakohtu
  1. juuli
  2. a hagi tagamise määruse alusel kostja poolt tasutud summad. Kohtule esitatud andmete kohaselt (kd 2, tl 18)
  3. augustist 2018 kuni
  4. aprillini 2019 tasus kostja hagejate esindajale elatisena kokku 2355,05 eurot. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada Viru Maakohtu
  5. juuli 2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. A Ga hagi Kohtule
  6. märtsil 2018 esitatud hagiavaldusest (tsiviilasi nr 2-18-4785 tl 2-3) tulenevalt nõuab hageja A Ga kostja S Gilt elatise välja mõistmist seadusega ettenähtud miinimumsummas. Kohus on juba tuvastanud V Gi ja I Gi hagi lahendamisel, et ajavahemikul 12.02.2018 – 26.06.2018 oli hagejate vanemate sissetulek peaaegu võrdne. Samuti kohus on tuvastanud, et hagejate V Gi ja I Gi kulud ei ole suurenenud või vähenenud. Kohus leiab, et ei ole ka tõendatud, et hageja A. Ga kulud oleksid suurenenud või vähenenud. Seega leiab kohus, et on hagi põhjendatud elatise väljamõistmise osas alates hagi esitamisest kuni 26.06.2018 summas 200 eurot kuus. Kohus on juba tuvastanud V Gi ja I Gi hagi lahendamisel, et kostja sissetulek alates
  7. a juulist on tunduvalt vähenenud. Kohus leiab, et kostja sissetulek ei luba tal anda tütrele ülalpidamist nõutud suuruses, arvestades, et kostja ülalpidamisel on veel kaks last. Kohus leiab, et lähtudes kostja praegusest sissetulekust on ta võimeline andma tütrele ülalpidamist summas 150 eurot kuus. Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus osaliselt hagi elatise väljamõistmise nõude osas alates hagi esitamisest ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks ja ülalpidamiseks elatise alates 28.03.2018 kuni 26.06.2018 summas 200 eurot kuus ning alates 27.06.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 150 eurot kuus. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja tasus elatist tütre ülalpidamiseks vabatahtlikult. Kui kostja tasus elatist vabatahtlikult, tuleb sellega arvestada kohtuotsuse täitmisel. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui 17
(18)Tsiviilasi nr 2-18-2253 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. võttes aluseks TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg-le kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, leiab kohus õiglaseks jätta menetluskulud mõlemas hagis täielikult poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Pooled ei esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, mistõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 16.03.2018 määrusega määrati kostjale T. Lle riigi õigusabi osutajaks advokaat riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 16.07.2018 ja 13.11.2018 määrustega olid endised riigi õigusabi osutajad asendatud uuega. Viru Maakohus 22.10.2018 määras Ida-Viru Advokaadibüroo vandeadvokaadile Sergei Politševile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 180 eurot. Kohus 04.07.2019 määrusega määras Grandman Law Firm Advokaadibüroo vandeadvokaadile Ilya Zuevile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 690 eurot. Kuna T. Lle anti riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning kohus jättis elatise nõudes poolte menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus T. L riigi õigusabi kulud kokku summas 870 eurot riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 03.07.2020 kohtuotsusega. 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.