Obsah (9)

§ 407§ 415§ 667§ 217§ 417§ 230§ 418§ 149§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-127607 Tsiviilasi OMEGA I

) § 217 lg-d 1, 5, 6). Kui menetlusosaline või tema esindaja ei esita tähtaegselt vastust hagile, siis ei ole isik rakendanud asjaajamisel hoolsust, mida hoolsalt menetlusosaliselt tavaliselt eeldatakse. Riigikohus on leidnud (3-2-1-24-14), et mõjuvaks põhjuseks ja aluseks tähtaja ennistamiseks ei ole tähtaja möödalaskmine menetlusosalise esindaja poolt. Ka kostja asjatundmatust või teadmatust õiguslikust olukorrast ei saa pidada objektiivse iseloomuga takistuseks. Kostjal oli võimalus ja piisavalt aega endale lepingulise esindaja leidmiseks või riigi õigusabi taotlemiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega ei ole kooskõlas, kui kostja hooletus või tegevusetus tooks kaasa menetluse taastamise. Seega kostja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas tal või tema esindajal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlg 2509,07 eurot (2210,40 + 298,67), intressid 589,42 eurot (535,60 + 53,82), viivised 637,50 eurot (579,30 + 58,20) ja kahju 100 eurot (kokku 3835,99 eurot). Kuna hagile vastamata jätmise tõttu luges kohus

§ 407

lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, puudus kohtul tagaseljaotsust tehes kohustus tõendeid hinnata. Kohus kontrollis tagaseljaotsust tehes hageja nõude vastavust seadusele, s.o kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmist ning võlgnevuste, 2 intresside, kahjuhüvitise ja viiviste tasumist. Kohus leidis hagiavalduses toodud väidete alusel, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldas hagi tagaseljaotsusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; § 94 lg 1; § 108 lg 1; § 113 lg 1 ja § 115 lg 1 alusel. Kohus ei tuvastanud

§ 407lg-test 1 ja 5 tulenevaid tagaseljaotsuse tegemist keelavaid asjaolusid.

Tagaseljaotsuse tegemine oli seadusega lubatud ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kaja rahuldamiseks puuduvad alused. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. J. Malõsheva esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. jaanuari 2021 määruse tühistamist ja tsiviilasjas menetluse taastamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli kostja teinud kõik võimaliku, mida hoolsalt menetlusosaliselt eeldada võib – oli leidnud esindaja ja leppinud kokku hagile vastamises esindaja poolt. Isegi kui kostja oleks e-toimikust kontrollinud, kas esindaja kohustust täidab, oleks kohustuse täitmata jätmine selgunud alles pärast hagile vastamise tähtaja möödumist. Seetõttu oli esindaja poolt hagile vastamata jätmine kostja suhtes objektiivne asjaolu, mida kostja ei saanud mõjutada. Selline asjaolu kujutab endast mõjuvat põhjust hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks, mis on kaja rahuldamise aluseks; 2) ei olnud hagi õiguslikult põhjendatud ja

§ 415lg 1 p 3 järgi ei võinud kohus tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja X vahendusel kaks laenulepingut. Laenulepingu sõlmimisest ei teki kostjale maksmise kohustust. Laenusummade väljamaksmist ei ole hagiavalduses mainitud. Hageja on hagiavalduses maininud lepingu ülesülemist, kuid ei ole nimetanud, mis kuupäevast leping üles öeldi ega kirjeldanud ülesütlemisavalduse kostjale kättetoimetamist. Seega ei selgu hagiavaldusest lepingu ülesütlemise jõustumine ja kohustuse sissenõutavaks muutumine. Hageja ei ole selgitanud, miks pole kostja makseid suuremas ulatuses loetud sissenõudekulude või põhivõla katteks, nagu on nõutud VÕS § 415 lg-s

1. Hageja on viivisemäära alusena tuginenud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes avaldatule. Teabeleht on lepingueelne teave, mis ei tekitanud kostjale kohustusi. Hageja on esitanud viivisenõude määraga 0,072% päevas, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 0,06575% päevas ning on VÕS § 42 lg-te 1 ja 3 alusel tühine. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti laenulepingud portaalihaldur X vahendusel, kuid nimetatud ei ole, kellega laenulepingud sõlmiti. X-le ei kuulunud nõuet, mida hagejale loovutada. Ülesütlemise ja loovutamise teade on koostatud X esindajat nimetamata ja teadet allkirjastamata, seega on tegemist tühise teatega. Nõude aluseks olevad tarbijakrediidilepingud ei vasta VÕS § 404 lg-te 2 ja 21 nõuetele. Lepingutes puuduvad andmed krediidi kulukuse määra ning selle arvutamise aluseks olevate andmete ja eelduste kohta ning intressimäära ja selle kohaldamise tingimuste kohta. Seetõttu kuulub VÕS § 408 lg 4 alusel kohaldamisele VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (0% aastas), mistõttu kostjal ei tekkinud kõrvalnõuete, sh intressi tasumise kohustust. Kuivõrd VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt nõuda viivist rohkem kui VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, ei ole viivisenõude rahuldamine ka eelmises lõigus toodud põhjusel õiguslikult põhjendatud suurema kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel. Hagiavalduse järgi sõlmis hageja nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, millest tekkis kahju 100 eurot. Tegemist on sissenõudmiskuludega, mida saab VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel nõuda kuni 50 eurot ja seda sissenõudmiskirjade eest, mille saatmist ei ole esile toodud. 3 VASTUSTAJA VASTUVÄITED
2. OMEGA INVEST OÜ vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt leidis kohus õigesti, et esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks menetlusosalise poolt ning esindaja käitumine ja hooletus loetakse menetlusosalise omaks ning seega ei tule mõjuv põhjus kõne alla. Kohus leidis hagiavalduse väidete alusel, et hagi on õiguslikult põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 08.01.2021 määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 667

lg 2 alusel ning teeb uue määruse, millega rahuldab kostja kaja, taastab tsiviilasjas menetluse ja saadab tsiviilasja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. 8. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtajal.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele, et kuna

§ 217

lg 6 kohaselt esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega, siis menetlusosalise valitud esindaja hooletus ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, mis annaks alust kaja rahuldamiseks ja tsiviilasjas menetluse taastamiseks. Ringkonnakohus nõustub täies ulatuses maakohtu seisukohtadega selles, et kajas toodud asjaolud ei ole

§ 415lg 1 esimese lause kohaseks mõjuvaks põhjuseks.

9.

§ 415

lg 1 teise lause p 3 järgi võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

§ 417

lg 2 kohaselt kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks tuleb seega tuvastada, kas kohus võis tagaseljaotsuse teha. Kohus peab selleks kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh hagi õiguslikku põhjendatust omal algatusel. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Kui maakohus tegi tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab maakohus kaja lahendamise määruses mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja esitama tagaseljaotsuse põhjendused (vt Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 15). Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja portaalihalduri X vahendusel laenulepingu nr X summas 2630 eurot. Lepingu järgi moodustus koguintressi määraks 26% aastas, perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Kostja kokkulepitud osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja on tasunud kokku 1323,91 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 419,61 eurot ja intressi katteks 877,75 eurot, menetlustrahv 10 eurot ja viivis 16,56 eurot. Kuna kostja rikkus kohustusi, jättes tagastamata igakuised maksed, öeldi laenuleping üles ja loovutati nõue hagejale. Samuti sõlmis kostja portaalihalduri X vahendusel laenulepingu nr X summas 330 eurot. Lepingu järgi moodustus koguintressi määraks 21% aastas, perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Kostja kokkulepitud osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja on tasunud kokku 87,27 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 31,34 eurot ja intressi katteks 52,08 eurot, menetlustrahv 3 eurot 4 ja viivis 0,86 eurot. Kuna kostja rikkus kohustusi, jättes tagastamata igakuised maksed, öeldi laenuleping üles ja loovutati nõue hagejale. Hagi esitamise seisuga moodustab lepingu nr X alusel põhivõlg 2210,40 eurot, tasumata intress maksegraafiku alusel 535,60 eurot ja viivis võrdses määras intressiga tulenevalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-st 3 (0,072% päevas) alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 579,30 eurot. Lepingu nr X alusel moodustab põhivõlg 298,67 eurot, tasumata intress maksegraafiku alusel 53,82 eurot ja viivis võrdses määras intressiga tulenevalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-st 3 (0,058% päevas) alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 58,20 eurot. Hageja sõlmis võla sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju 100 eurot. Hageja peab

§ 230lg-st 1 tulenevalt tõendama oma nõude eelduseks olevaid asjaolusid.

Kuna kostja poolt hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral loetakse

§ 407

lg 1 teise lause järgi hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud on õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Kohus saab seejuures arvestada üksnes hagiavalduses nimetatud faktiliste asjaoludega. See tähendab, et isegi juhul, kui hagile lisatud tõenditest nähtub faktilisi asjaolusid, millele hageja oleks võinud hagiavalduses tugineda ja muuta sellega hagiavalduse õiguslikult põhjendatuks, ei tohi kohus seda tagaseljaotsuse tegemisel arvesse võtta. Ringkonnakohus leiab sarnaselt kostjaga, et hageja ei ole hagiavalduses välja toonud kõiki hageja nõude eelduseks olevaid faktilisi asjaolusid, mistõttu ei ole võimalik pidada hageja nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja rikkunud oma lepingulisi kohustusi tasuda laenulepingute nr X ja X alusel igakuiseid tagasimakseid, mistõttu ütles laenuandja laenulepingud üles ning loovutas nõuded hagejale. Hagiavaldusest ei nähtu ülesütlemisega seonduvad asjaolud, sh millisest kuupäevast on laenulepingud üles öeldud ja hagis nõutud summad sissenõutavaks muutunud. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et nimetatud puuduse tõttu ei saa lugeda hageja nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagi aluseks olevad laenulepingud on tarbijakrediidilepingud. Seega kostja maksete erinevate kohustuste katteks arvestamisel kuulub imperatiivselt kohaldamisele VÕS § 415 lg 2, mis sätestab, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et hagiavalduses väljatoodust nähtuvalt ei ole laenuandja kostja poolt laenulepingu alusel tasutud summade kostja kohustuste katteks arvestamisel eeltoodud sättest lähtunud. Ka sellel põhjusel ei saa hageja hagiavalduses esitatud nõuet pidada õiguslikult põhjendatuks. Ülaltoodust tulenevalt ei olnud maakohtul

§ 407

lg 1 järgi võimalik tagaseljaotsust teha ning

§ 415

lg 1 p 3 ja § 417 lg 2 järgi ei ole kaja esitamiseks ja menetluse taastamiseks kostjal vaja välja tuua mõjuvat põhjust, miks ta jättis hagile tähtaegselt vastamata. Kuna kostja esitas tähtaegselt kaja ning kaja esitamiseks ja menetluse taastamiseks ei olnud vaja mõjuvat põhjust, tuleb kaja rahuldada ja menetlus

§ 417lg 2 alusel taastada.

Taastatud menetlus jätkub

§ 418

lg 1 järgi vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Kuivõrd ringkonnakohtu arvates ei saa hageja nõuet hagiavalduses toodu põhjal juba eeltoodud kahel põhjusel pidada õiguslikult põhjendatuks, mis toob kaasa kaja rahuldamise ja tsiviilasjas 5 menetluse taastamise, ei pea ringkonnakohus vajalikuks määruskaebuse ülejäänud põhjendusi hinnata. 10.

§ 149lg 5 alusel tagastatakse kaja rahuldamise korral kautsjon kohtumääruse alusel.

Kostja eest on kautsjoni tasunud X. Kostja ei ole kohtule vastavalt

§ 149lg-le 8 avaldanud, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada.

Ringkonnakohus selgitab kostjale, et tal on õigus taotleda maakohtult kautsjoni tagastamist, märkides taotluses, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. 11. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 järgi kindlaks maakohus lõpplahendis.

12.

§ 417lg 4 järgi ei saa ringkonnakohtu määruse peale riigikohtule edasi kaevata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja