Obsah (13)

§ 184§ 2§ 66§ 67§ 224§ 321§ 637§ 638§ 639§ 168§ 696§ 191§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-14038 Tsiviilasi XX hagi CC vast

) § 142 lg 3 p 1 alusel tasutakse menetlustähtaja ennistamise avalduselt kautsjonina summa, mis hagimenetluses vastab riigilõivule veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Nii hagi- kui ka apellatsioonkaebuse hind on 47 365 eurot. Selliselt summalt kuulub tasumisele riigilõiv 1 000 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa nr 1). Sellest summast veerand moodustab 250 eurot. Kuivõrd apellant sai maakohtus menetlusabi, siis saab ringkonnakohus arvestades menetlusabi taotluse sisu ja

§ 184lg-t 4 vabastada hageja kautsjoni 250 euro tasumisest.

Menetlusabi andmine ei ole ebamõistlik ja see on vajalik asja lahendamise tagamiseks vastavalt

§ 2eesmärkidele.

6.

§ 66

kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.

§ 67

lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.

1. Kohtute infosüsteemi kohaselt toimetas maakohus hagejale otsuse kätte avaliku e-toimiku kaudu läbi tema esindaja Angela Jürgensoni 10.11.2020 kell 12.
2. Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 10.12.
3. Hageja esitas kaebuse alles 28.12.
4. 2
5. Ringkonnakohtu hinnangul pole tähtaja ennistamine hageja poolt toodud asjaoludel põhjendatud ja apellatsioonkaebust ei saa lugeda tähtaegseks. Tsiviilasja materjalide kohaselt väljastas hageja 07.09.2019 Tiina Möldrile volikirja edasivolitamise õigusega (I kd lk 48-49). Tiina Mölder volitas 10.03.2020 käesolevas asjas hagejat esindama Angela Jürgensoni (I kd lk 134-135). Edasivolituse kohaselt oli Angela Jürgensonil kõik volitajale seadusest tulenevad õigused sh võtta vastu kirju jm dokumente ja esitada kaebusi. Mõlema volikirja kohaselt kehtis volitus 6 kuud ja kui selleks ajaks kohtumenetlus polnud lõppenud, siis kehtis volikiri vastava menetluse lõppemiseni. 9.

§ 224

näeb ette, et mitme lepingulise esindaja olemasolu korral võib neist menetlusosalist esindada igaüks eraldi. Teistsugune esindusõiguse ulatuse määramine ei kehti teiste menetlusosaliste ega kohtu suhtes.

§ 321

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Mitme esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist. 10. Eeltoodust nähtub, et hagejal oli menetluses kaks iseseisvat ja võrdväärset esindajat, kelle esindusõigus ei sõltunud teineteisest. Ühegi esindaja volitus polnud ka lõppenud. Sellises olukorras võis maakohus

§ 321

lg 1 alusel otsuse toimetada kätte vaid Angela Jürgensonile ja sellist kättetoimetamise viisi sai lugeda kohaseks ja piisavaks. Puuduvad põhjendused, miks Angela Jürgenson ei saanud hageja nimel apellatsioonkaebust õigeaegselt esitada. 11. Kohus ei võta

§ 637

lg 1 p 2 alusel apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 12. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei esitatud tulenevalt

§ 638lg-st 10.

Kaebuse elektroonilise edastamise tõttu puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada. 13.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 14.

§ 696

lg 1 esimese lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kautsjoni tasumise vabastamise peale võib esitada määruskaebuse

§ 191

lg 1 alusel.

§ 68lg 4 kohaselt võib menetlustähtaja ennistamata jätmisele esitada määruskaebuse.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine on kaevatav

§ 638lg 8 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 3