← Eesti

1-20-7483/5

1-20-7483 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-7483 Kohtukoosseis Urmas Reinola, Meelika Aava, Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus, millega jäeti XX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik taotluse esitaja XX (ik XXXXXXXXX, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta XX määruskaebus Harju Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a määruse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. XX esitas Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja on märkinud taotletava riigi õigusabi liigiks esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Probleemi kirjeldusena on märgitud, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX, millega XX süüdi tunnistati, oli kohtupsühhiaatriaekspertiis võltsitud ning tegelikkuses on tal mitmeid psühhiaatrilisi diagnoose. Taotleja märkis, et KrMS § 199 lg 3 alusel on tal õigus alustada kriminaalmenetlust rehabilitatsiooni eesmärgil. Samuti on taotleja viidanud PsAS § 11 sätete kohaldamisele. Riigi õigusabi soovib ta rehabilitatsiooni ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotleja on märkinud, et temale asjast tulenev võimalik kasu seisneb võimalikus saadavas rahas ning karistuse vähenemises. Maakohtu määrus
  8. Harju Maakohtu 22.10.
  9. a määrusega jäeti XX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Maakohus märkis, et RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kuigi XX kannab pikaajalist vabaduskaotuslikku karistust Tallinna Vanglas ning tema majanduslik seisund on halb, ei ole 1

(4)1-20-7483 võimalik XX-le riigi õigusabi anda lähtudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5, sest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus tutvus Kohtuinfosüsteemis (KIS) leiduvate andmetega XX taotluses märgitud asjaolude kohta ja teda puudutavate erinevate kohtulahenditega. KIS-i kohaselt on nii kriminaalasja X-XXXXXXX kui ka Y-YY-YYYY puhul tegemist jõustunud kohtulahenditega, mistõttu on võimalik nendes asjades menetlust uuendada vaid kohtulahendi teistmismenetluses KrMS
  1. peatüki sätete alusel ning vastav pädevus kuulub Riigikohtule. Mis puudutab XX väidet selle kohta, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX teostatud kohtupsühhiaatriline ekspertiis oli võltsitud ja seetõttu on tal õigus KrMS § 199 lg 3 alusel alustada kriminaalmenetlust rehabiliteerimise eesmärgil, siis siinkohal märkis kohus, et nimetatud sätte alusel on võimalik nõuda vaid kriminaalmenetluse jätkamist, mitte alustamist. Kuna XX suhtes on kohtuotsused jõustunud, siis on KrMS § 199 lg 3 sätete kohaldamine välistatud. Lisaks viitas XX riigi õigusabi taotluses, et ta on kaks korda aastas ohtlik julgeolekule, mistõttu peab vangla edastama tema asja PsAS § 11 alusel Harju Maakohtusse. Kaitsja saab teda selles osas aidata, kuna ta ise ei tea, millises menetluses peab ta PsAS § 11 kohaldamist nõudma. Kohus selgitas, et tahtest olenematut vältimatu psühhiaatrilise abi kohaldamist menetletakse haigla psühhiaatria osakonna avalduse alusel tsiviilkorras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 534). Isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult PsAS § 11 lg 2 p-des 1-3 sätestatud tingimuste koosesinemise korral. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks, samuti esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise taotluse esitab isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule. Seega puudub isikul endal, samuti ka tema kaitsjal, võimalus sellist avaldust esitada, kuna tegemist on isiku enda nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile paigutamisega. Muuhulgas märkis kohus sedagi, et kuna XX on süüdi mõistetud ja viibib vanglas, siis osutatakse temale tervishoiuteenuseid vangistusseaduse §-de 52-53 alusel ning vanglatel on oma meditsiiniosakonnad. Nii nagu on Harju Maakohus 14.08.2020 kohtumääruses nr X-XX-XXXX ja Tartu Maakohus 05.02.2020 kohtumääruses nr Y-YY-YYYY on märkinud, siis puudub ka alus KrMS § 425 sätete rakendamiseks, kuna nimetatud alusel ei saa seda süüdimõistetud ise taotleda, vaid seda saab teha karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel. Kuna esitatud asjaoludest ja põhjendustest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ja puuduvad riigi õigusabi seadusest tulenevad alused taotluse esitajale riigi õigusabi andmiseks, tuleb XX-le riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel keelduda. Määruskaebus
  2. Harju Maakohtu 22.10.
  3. a määruse peale esitas määruskaebuse XX, kes leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud KrMS § 366, s.o teistmise aluseks on kohtuotsuse ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb teise kohtuotsusega tuvastatud eksperdi, kohtuniku või uurija poolt kuriteo toimepanemisest konkreetse kriminaalasja menetlemisega seoses. Palub tühistada vaidlustatav maakohtu määrus ja anda talle riigi õigusabi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et XX määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mis tingib selle läbi vaatmata jätmise. Nimelt, KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS
  5. või
  6. peatüki sätteid, arvestades
  7. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (
  8. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel. 2
(4)1-20-7483
  1. Kohtukolleegium, tutvunud asja materjalide (s.h KIS-s sisalduvate andmetega) ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
  2. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus e. antud juhul on tegemist perspektiivitu kaebusega. Nimelt on maakohus vaidlustatava määrusega keeldunud XXle riigi õigusabi andmisest. Maakohus on määruses esitanud selged põhjendused, miks puudub käesoleval juhul alus riigi õigusabi andmiseks. Mingeid uusi asjaolusid, mis maakohtule teada polnud või millega maakohus poleks lahendit tehes arvestanud või mis annaks aluse jõuda seisukohale, et maakohus keeldus põhjendamatult riigi õigusabi andmisest, pole kaebuses esitatud. Jätkuvalt taotleb XX ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses temale riigi õigusabi andmist ja viitab kaebuses vaid sellele, et teistmise aluseks on kohtuotsuse ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb teise kohtuotsusega tuvastatud eksperdi, kohtuniku või uurija poolt kuriteo toimepanemisest konkreetse kriminaalasja menetlemisega seoses. Ringkonnakohus peab sarnaselt maakohtuga vajalikuks märkida, et XX poolt taotluses viidatud kohtuotsused on ammugi jõustunud ning jõustunud kohtulahendi menetluse uuendamist saab otsustada vaid Riigikohus teistmismenetluse raames teistmisavalduse läbivaatamisel. Kui aga XX leiab, et konkreetsete kriminaalmenetluste raames on kellegi (antud juhul siis ilmselt eksperdi) poolt toimepandud kuritegu, siis kuriteoteate saab uurimisasutusele või prokuratuurile esitada igaüks ja see ei eelda esindaja olemasolu. Siiski vajab selgitamist, et mitte igasugune eksperdi arvamus, millega isik ei nõustu, ei anna alust rääkida kuriteo toimepanemisest, vaid selleks peaks olema ekspert teadvalt andnud vale ekperdiarvamuse, s.o peaks olema teadvalt teinud valed järeldused tõendamise seisukohast tähtsate asjaolude kohta KarS § 321 tähenduses. Ainuüksi asjaolu, et palju aastaid hiljem diagnoositakse isikul psüühikahäired, ei anna iseenesest veel alust rääkida sellest, et aastatetagune ekspertiis oleks olnud võltsitud ja selles kajastatud andmed ei vastanud sellel ajahetkel eksperdi poolt tuvastatud asjaoludele. Seega, 2020 tuvastatud väidetavate diganooside puhul ei saa vältimatult väita, et need oleks isikul olnud juba 2011 ja 2015 ja muudaks seetõttu ekspertide arvamused küsitavaks või ekspertiisid võltsituks. Lisaks ei saa tähelepanuta jätta, et mitte igasugune psüühikahäire ei tähenda seda, et isik pole süüdiv. Seega ei ole kaebuse pinnalt võimalik tuvastada, et maakohus oleks asunud ebaõigesti seisukohale, et puudub alus XXle riigi õigusabi määrata. See, et kaebaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, ei tähenda iseenesest veel seda, et maakohus pole piisavalt tähtsust omavaid asjaolusid arvesse võtnud ning on põhjendamatult keeldunud riigi õigusabi andmisest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõiki asjaolusid seoses riigi õigusabi andmise küsimusega lahendit tehes arvesse võtnud ja vastavad põhjendused oma määruses esitanud, mistõttu leidis maakohus põhjendatult, et puudub alus XXl-e riigi õigusabi andmiseks RÕS § 7 lg 1 p-st 5 tulenevalt, sest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. 3
(4)1-20-7483 7. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.