Tsiviilasi nr 2-20-4670 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Valga kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 13.jaanuar 2021, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4670 Ts

§ 153lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja Bondora AS

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

1. Vabastada Sirje Tael Mxxxx Txxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 1
2. Määrata pankrotihalduri Sirje Taela tasuks 732 eurot, millele lisandub käibemaks summas 146,40 eurot, kokku summas 878,40 eurot. 5.
3. Mxxxx Txxxxxxx (pankrotis) anda menetlusabi pankrotihalduri tasu de hüvitamiseks summas 476,40 eurot, sh käibemaks. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Sirje Taela pankrotihalduri tasu summas 476,40 eurot (sh käibemaks) riigi vahenditest OÜ-le Prolex, arveldusarve EE
4. 5.
5. Pankrotihalduri tasu summas 402 eurot, sh käibemaks, hüvitada võlgniku pankrotivara arvelt.
6. Algatada Mxxxx Txxxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata Mxxxx Txxxxx usaldusisikuks võlgnik ise.
2. Mxxxx Txxxxxx kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Mxxxx Txxxxx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Mxxxx Txxxxxx tuleb eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik (Mxxxx Txxxxx) teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. jaanuaril). Võlgnikul arestitava sissetuleku puudumisel teha eraldisi võlausaldajatele vastavalt võimalustele.
4. Kohustada Mxxxx Txxxxxxxesitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada 20.07.2021, järgnev 20.01.2022, jne. Usaldusisikul (Mxxxx Txxxxxx) tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta

1. jaanuaril) võlausaldajatele väljamakseid.
2. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust 2 või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Resolutsiooni viienda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mxxxx Txxxxx esitas 25.03.

1. a Tartu Maakohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 15.05.
2. a määrusega välja Mxxxx Txxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 03.06.
3. a. Mxxxx Txxxxxx pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 04.09.
4. Pankrotihaldur esitas 23.10.
5. a kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 13.11.
6. a määrusega. Mxxxx Txxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisalduvad ka kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. 3 16.12.

1. a (täiendused parandused 21.12.2020) esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1) lõpetada Mxxxx Txxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) määrata pankrotihalduri Sirje Tael’le halduritasu summas 732,00 eurot büroole OÜ Prolex (registrikood 10605678) lisandub käibemaks, kusjuures summa 397,00 euro osas taotleb haldur menetlusabi, summadele lisandub käibemaks. koos käibemaksuga on summa 476,40 eurot OÜ Prolex arveldusarve on EE672200221013997303 ja summa koos käibemaksuga 402,00 eurot jääb võlgniku kanda. 3) vabastada Sirje Tael Mxxxx Txxxxx pankrotihalduri kohustustest; 4) otsustada Mxxxx Txxxxx võlgadest vabastamise menetluse algatamine. Kohus on avaldanud 23.12.
2. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 900,00 eurot hiljemalt 12.01.
3. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. ARUANNE
4. Andmed pankrotivara laekumiste kohta Võlgnik ei oma vara. Pankrotihaldur on kajastanud jaotusettepanekus võimalikku nõuet RxxxxxVxxxx vastu, kuid võlausaldajad ei ole pidanud vajalikuks rahastada menetlust, mille positiivne tulemus võib olla aeganõudev. Võlgniku laste isale RxxxxxVxxxxxx xxxxxxxxxxxx) on kuulunud kinnisasi reg.osa 2164840, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, millel on asunud kasutuskõlbmatud elamu, pesuköök, laut-kuurid ja saun. Rxxxx Vxxxx omandas kinnisasja 25.novembril 2019 hinnaga 5 000 eurot, mille ta võõrandas 17.jaanuaril 2020 oma vanematele Rxxxx Vxxxxxx (xxxxxxxxxxxx ja SxxxxxVxxxxxxxx(xxxxxxxxxxx) hinnaga 1 000 eurot. Võlgnikul ja Rxxxx Vxxxxx on kolm ühist last, kes elavad võlgniku juures. Võlgnik on Rxxxx Vxxxxxxxkui oma laste isale kandnud enda Swedbank kontolt 04.12.2019 summa 7000 eurot, mille sai samal päeval enda korteri müügi eest. Lisaks on võlgnik kandnud ka end Coop Pank kontolt 17.detsember 2019 Rxxxx Vxxxx kontole EE262200221041862552 summa 5000 eurot, selgitusega annan võlgu. Võlgniku Coop Pank ja Swedbak kontodelt nähtub, et võlgnik on laste isale Rxxxx Vxxxxxx kandud summasid 12 130 eurot. Rxxxx Vxxxxxon teinud küll makseid võlgniku kontole, kuid need on olnud seotud kirjetega alimendid kokku summas 9 090 eurot. Võlgnkul on nõue Rxxxx Vxxxx vastu summas 12 130 eurot, kes summat ei tunnista. Alljärgnevalt võlgniku Swedbank ja Coop Pank arveldusarvekontol Rxxxx Vxxxxxx seonduv Selgitus kannetel 07.11.2019 Alimendid +100,00 AS Swedbank 08.11.2019 Alimendid +200,00 AS Swedbank 10.11.2019 Alimendid +100,00 AS Swedbank 12.11.2019 Alimendid +15,00 AS Swedbank 15.11.2019 Alimendid +200,00 AS Swedbank 21.11.2019 Alimendid +130,00 AS Swedbank 21.11.2019 Raha -130,00 AS Swedbank 27.11.2019 Alimendid +100,00 AS Swedbank 04.12.2019 Housemoney -7 000,00 AS Swedbank 11.12.2019 Alimendid +10,00 AS Swedbank 17.12.2019 Alimendid +5 000,00 AS Swedbank 4 17.12.2019 Annan Võlgu 20.12.2019 Alimendid 30.12.2019 Alimendid 02.01.2020 Alimendid 05.01.2020 Alimendid 14.01.2020 Alimendid -5 000,00 AS Coop Pank +1 000,00 AS Swedbank +10,00 AS Swedbank +20,00 AS Swedbank +100,00 AS Swedbank +2 000,00 AS Swedbank 31.01.2020 Laua, toolide ja mängu asjade raha +65,00 01.04.2020 Mxxxxxxx sünnipäeva raha +50,00 millest lastega seotud kokku võlgnikule 9 090 Võlgnik Rxxxx Vxxxxxx 12 130 AS Swedbank AS Swedbank xxxxxxVxxxxxxoli võlgniku ees elatise nõue, mida ta ei täitnud ning ajavahemikus 01.07.2020 kuni 09.10.2020 oli täitmisel kohtutäitur Oksana Kutšmei büroos. Võlgnik on selgitanud pankrotihaldurile: „ … Elasin koos laste isa Rxxxx Vxxxxxxa 20xx maist kuni juunini 20xx. Üritasime uuesti hakata koos elama november 20xx sel eesmärgil xxxxx Vxxxxxsoetas ka xxxxxxxxxxxxxx kinnisasja, milel remondiks andsin mina 7 000 eurot.“ Võlgnikul on olemas II samba pensionikonto, mille väärtus on 4 314,85 eurot (seis 15.12.2020), antud varale saab sissenõuet pöörata alates 01.01.2023 (Kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seadus).
5. Andmed

§-s 146 toodud väljamaksete kohta. 2.1.Vara välistamine Vara välistamise taotlusi pankrotihaldur Sirje Taelale ei ole esitatud. 2.2.Tagasivõitmise tagajärgedest Haldur ei ole esitanud nõuet võlgniku poolt Rxxxx Vxxxxxe tehtud maksete tagasinõudmiseks, kuna võlausaldajad ei ole nõustunud pankrotimenetlust, s.h. tagasivõitmise nõude esitamist rahastama. 2.

1. Elatisi või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele Pankrotivarast elatist makstud ei ole. Võlgnikul on kolm last: Mxxxxxx Vxxxx (xxxxxxxxxxx), Mxxxxxx Vxxxx (xxxxxxxxxxx) ja MxxxMxxxxx Vxxxx (xxxxxxxxxxx). Mxxxx Txxxxx andis täitmisele laste elatise nõude kohtutäitur Oksana Kutšmeile, kelle täitemenetluses oli laste elatise nõue ajavahemikus 03.07.2020 (avaldus esitati 01.07.2020) kuni 09.10.
2. Täitedokumendiks oli ts.asjas 2-19-12679 sõlmitud kompromiss (kohtumäärus 09.09.2019) Mxxxxxx Vxxxx, Mxxxxxx Vxxxxxja MxxxMxxxxxxxVxxxxxja RxxxxxVxxxxxvahel, mille kohaselt on RxxxxxVxxxx nõustunud igakuiselt tasuma igale lapsele 100 eurot, ehk kuus kokku 300 eurot. Mxxxxxx Vxxxx (xxxxxxxxxxx), Mxxxxxx Vxxxx (xxxxxxxxxxx) ja Mxx Mxxxxx Vxxxx (xxxxxxxxxxx) esindaja on nende ema Mxxxx Txxxxx – võlgnik pankrotimenetluses. Vaadates võlgniku pangakontol toimunut on Rxxxx Vxxxx tasunud elatist lastele. 2.
3. Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud (

§ 146lg.

1 p.3 ja 4 alusel) Pankrotimenetluse kulud. Käesoleval ajal on menetluse kulud kantud pankrotihalduri enda vahendite arvelt. 2.5. Prognoositavad väljaminekud 5 Vastavalt

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduritasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Võlgniku pankroti eesmärgiks oli võlgniku vabastasime menetluse läbiviimine. Vastavalt

§ 65lg.

11 alusel on haldur töö tasustamise aluseks ajutise haldur toimingu põhine tasustamine. Vaadates töö aja ajakulu hulka, mis pankrotihaldur on antud menetluses läbiviinud, on tundide arv käesoleval ajal 9,15 tundi). Pankrotihalduri töö kirjeldus käesoleva ajani tunnid Teated võlausaldajatele 0,15 I ÜK ettevalmistus, vara nimekiri, järelpärimised jmt. 1 I ÜK juhatamine, protokollid ja materjalid 0,5 Rxxxx Vxxxx vastu oleva nõude analüüs, materjalid , järelpärimised jmt. 3 Nõuete registreerimine, menetlemine 0,75 Nõuete kaitsmine, protokolli koostamine 0,25 Võlgnikuga suhtlemine , võlgniku andmete kontroll, arveldusarvete kasutuse võimaldamine 1 Erakorraline üldkoosolek ettevalmistus, pidamine, protokoll, usaldusisik 0,5 Aruanded kohtule, jaotus, lõpp või raugemine, teadete ülespanek 2 Teated pärast lõppu 9,15 Summa koos käibemaksuga on käesolevas menetlusetapis 878,00 eurot, ilma käibemaksuta 732 eurot (tunnihind on 80 eurot). Haldur taotleb hüvitada riigilt menetlusabi korras summa 397 eurot, koos käibemaksuga 476,40 eurot ja võlgniku kanda jääks summa 402 eurot. 3. Tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised 04.09.2020.a toimus nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotimenetlusse esitati 3 võlausaldaja nõudeavaldused kokku summas 15 889,57 eurot. Pankrotihaldur ja võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Tunnustatud nõuded on tähtajalised nõuded ja on ka pankrotimenetluses ka rahuldamata nõuded. VÕLAUSALDAJA Tunnustatud nõuete Jaotis tähtaegsete nimekirjas nõude suurus nõuete hulgas Bondora AS

§ 158lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Mxxxx Txxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Sirje Taela pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 25.03.2020. a esitas võlgnik Mxxxx Txxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Mxxxx Txxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist 7

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt

§ 175

lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Mxxxx Txxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus kuulas ära võlgniku 13.jaanuaril 2021. Võlgnik on vahetanud elukohta ja elab alates 15.12.2020 xxxxxxxxx xxxxxxx oma õele kuuluvas korteris, tema peresse kuuluvad peale tema enda kolm väikelast. Võlgnik ei tööta, vanemahüvitise saamine on lõppenud. Sissetulekuks on riiklikud peretoetused, s.h. lastetoetused ja toimetulekutoetused. Põhikool lõpetamata, tahab selle ära lõpetada. Võlgnik pole kunagi töötanud, lapseootele jäi põhikooli ajal. Võlgnik on nõus ise enda usaldusisik olema. Laste isale Rxxxx Vxxxxxx on raha kandnud, kuna oli lootus kooselu jätkata, kuid see ei õnnestunud. Raha tagasisaamist laste isalt võlgnik ei usu, võlgnik on küsinud. Kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik soovib võlausaldajatele eraldisi teha. Kohus leiab, et Mxxxx Txxxxx tuleb nimetada Mxxxx Txxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Mxxxx Txxxxxx nimetamise usaldusisikuks.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

Kohus kohustab 8 usaldusisikut esitama kohtule aruandeid ja kõigi pangakontode väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kaks korda aastas, esimene aruanne tuleb esitada

1. juulil
2. a. Usaldusisikul lasub kohustus kontrollida võlgniku arveldusarvetele laekuvaid summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. jaanuaril väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt käesolevas määruses kajastatud jaotiste suhtarvuga. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Mxxxx Txxxxa tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173lg 4 järgi, Pank

S § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Mxxxx Txxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. jaanuaril). Kui võlgnikul arestitav sissetulek puudub, tuleb võlausaldajatele eraldisi teha vastavalt võimalusele.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 732 eurot, millele lisandub käibemaks summas 146,40 eurot, kokku summas 878,40 eurot. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 9,15. Halduri tunnitasu on 80 eurot.

§ 65

lõike 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 9

§ 150

lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 150

lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtudes eeltoodust, määrab kohus halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. Määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 732 eurot, millele lisandub käibemaks summas 146,40 eurot, kokku summas 878,40 eurot. Haldur taotleb pankrotihalduri tasu hüvitamist riigi vahenditest summas 476,40 eurot, halduri tasu ülejäänud osas, s.o summas 204 eurot, taotletakse selle kandmist võlgniku ehk pankrotivara arvelt.

§ 65

lõike 11 kohaselt, halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse. Pankrotihalduri tasu summas 476,40 eurot, sh käibemaks, kuulub hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Prolex, arveldusarve EE672200221013997303. Halduri tasu ülejäänud osas, s.o summas 402 eurot, hüvitada võlgniku pankrotivara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 10