Tsiviilasi nr 2-20-14384 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14384 Tsiviilasi

§ 33lg 1, lg 2, lg 3).

1. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, tuleb tasuda pankrotivarast, selle ebapiisavusel võlausaldaja poolt kohtu deposiidikontole kantud rahast.
3. Määrata ajutisele haldurile tasu summas 324 eurot (selle hulgas tasu 270 eurot ja käibemaks 54 eurot).
4. Punktis 7 kindlaks määratud ajutise halduri tasu tuleb pankrotivara arvelt maksta OÜ-le Prolex (registrikood 10605678), arvelduskontole nr. EE
5. Määrus saata võlausaldajale, võlgnikule ja pankrotihaldur Sirje Taelale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ esitas 01.
6. 2020.a. kohtule avalduse Txxxx Lxxxxxx maksejõuetuse väljakuulutamiseks. Võlausaldajal on võlgniku vastu nõue, mis tuleneb Tartu Maakohtu määrusest 04.12.2019 tsiviilasjas nr . 2-19-
7. Võlgnikul on selle järgi võlausaldaja es võlgnevus põhinõudena 3699,70 eurot ja kõrvalnõuded kokku 430 eurot (pool riigilõivust, pool avaldaja menetluskuludest ja pankrotihalduri tasu). 05.08.2020 esitas võlausaldaja kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks. 29.09.2020 väljastas kohtutäituri büroo võlausaldajale teate täitemenetluse käigu kohta. Sellest nähtub, et võlgnik Txxxx Lxxxxxx täiteasjas nr. 084/2020/4468 laekumisi ei ole. Võlgnikule ei kuulu registervara. Võlgnikule kuulub väheväärtuslik sõiduk 1995.a Nissan Primera, sellele on seatud keelumärked teiste kohtutäiturite poolt. Võlgnikule kuulub osalus äriühingus Txxxxxxxx OÜ, mille osalusele on keelumärke seadnud kohtutäitur Aive Kolsar. Võlgnikul puudub ametlik töösuhe ja sissetulekud, tal on kaks ülalpeetavat. Võlgniku pangakonto on arestitud pärast vabatahtliku täitmistähtaja möödumist. Seisuga 29.09.2020 on võlgniku suhtes menetluses 12 täiteasja. 2 Võlausaldaja saatis võlgnikule 09.09.2020 e-kirja pankrotihoiatusega. Telefonikõnes 30.09.2020 kinnitas võlgnik võlausaldaja esindajale pankrotihoiatuse kättesaamist. Pankrotiavalduse esitamise seisuga onn võlgniku tasumata võlajääk avaldaja ees 3529,70 eurot. Nõue on selge, tuleneb kohtulahendist. Võlgnik on viidatud kohtulahendi alusel teinud võlausaldajale makseid kogusummas 600 eurot, viimane tasumine 06.03.
8. Pankrothoiatuse kättesaamise järel ei ole võlgnik näidanudüles mingit initsiatiivi võla tasumiseks. Nõude täitmine täitemenetluses on olnud seni edutu. Võlausaldaja on põhistanud nõude olemasolu ja võlgniku maksejõuetuse

§ 10

lg.2 p.1 järgi- võlausaldaja on võlgnikku kirjalikult hoiatanud esitada tema vastu pankrotiavaldus ja võlgnik ei ole kohustust seejärel täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja annab ülevaate senistest menetluskuludest: riigilõiv 300 eurot ja võlausaldaja õigusteenus 2 tunni eest a 115 eurot, kokku seega 230 eurot. Pankrotiavaldusele on lisatus Tartu Maakohtu määrus 4.12.2019 tsiviilasjas nr. 2-19-13652 (tl.6,7), kohtutäitur Oksana Kutšmei teade (tl.9), pankrotihoiatus 09.09.2020 (tl.11). Kohus määrusega 18.10.2020 määras võlausaldajale ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude ettemaksusummaks 900 eurot, mis tasuti 19.10.2020 (tl.17). Kohus pidas eelistungi 16.11.2020, võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik selgitas, et tal ei ole olnud võimalik varasemat kohtumäärust täita. Loodab saada töö Rootsis 2021 märtsis. Praegu saab teha üksnes juhutöid. Kohus nimetas 18.11.2020 ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Ajutine pankrotihaldur esitas 10.12.2020 aruande. Aruandest nähtub võlgniku vara- 2 mudelautot väärtusega 500 eurot. Võlgniku kohustused – vähemalt 20 000 eurot. Võlgnikul on ülalpidamisel kaks last, kellest üks elab võlgnikuga. Võlgnik ei tööta, käesoleval ajal elatub juhutöödest haljastuse alal. Varasemalt pakkunud teenust golfimurude hooldajana. Ka igapäevaste kulude tasumine on raskendatud, kuna võlgnik kaotas COVID-19 tõttu töö. Kulutusi aitavad katta ema ja vend. Võlgniku elukoht on xxxxxxx üürilepingu alusel kasutatavas elamus, kuu üür 500 eurot. Võlgnikul on arvelduskonto Swedbank pangas, arestitud erinevate kohtutäiturite poolt, kõige varasem arest seatud aastal

1. Võlgnikule kuulub äriühingu xxxxxxxxx OÜ osa maksumusega 2500 eurot. Äriühing on asutatud 19.01.2018 sissemakset tegemata. Võlgnik on äriühingu juhatuse liige, ka sel äriühingul tööd ei ole (võlgniku seletus). Võlgnikul on II samba pensionifond, mis on tulevikus realiseeritav (saldo seisuga 09.12.2020 5873,66 eurot). Vara hulka kuuluvad 2 mudelautot väärtusega 500 eurot. Võlgniku kohustuste kohta on ajutihe haldur koostanud tabeli (aluseks täitemenetluse register), milles kohustusi erinevate võlausaldajate ees 20 389 euro ulatuses. Suurima nõudega võlausaldaja Bigbank AS (5418,86 eurot), Haridus- ja Teadusministeerium (3606,74 eurot), Themis Õigusbüroo OÜ (3529,70 eurot). Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, kuna puuduvad vahendid kohustuste täitmiseks. 11.12.2020 toimus kohtuistung, kus osalesid võlgnik, ajutine haldur ja võlausaldaja. Võlgnik kirjeldas suutmatust oma kohustusi tasuda. Ta kaotas töö ja ei suuda täita varasema kohtulahendiga määratud maksegraafikut. Lähedased aitavad eluasemekulusid kanda. Võlgnik on püüdnud ära elada ja last kasvatada. Töösaamise võimalust näeb aprillist
2. Ei ole veel otsustanud, kas minna tööle Rootsi või Eesti tööandjate juurde, see töö algab alles kevadel. Praegu püsivat sissetulekut ei ole, et võlgasid tasuda. 3 Ajutine haldur jäi selle juurde, et kui võlgnik võlausaldaja nõude tasumiseks võimalusi ei leia, tuleb pankrot välja kuulutada. Senised ajutise menetluse kulud on võimalik katta pankrotivarast. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet, selle lisasid, võlausaldaja ja võlgniku sõnavõttu eelistungil, on seisukohal, et avaldus Txxxx Lxxxxxx pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu.

Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku võlg selle võlausaldaja ees summas rohkem kui 3500 eurot. Koos muude võlgniku kohustustega moodustab võlgniku kohustuste summa 20 389 eurot. Võlgnikul on vara umbes 500 euro ulatuses, igakuine-igapäevane sissetulek puudub. Sellises olukorras ületab võlgniku kohustuste summa rohkem kui 40 korda tema vara hulga ja võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul puudub muu materiaalne vara (peale mudelautode), tema põhitegevusala on olnud golfimurude hooldamine, millisel alal on tegevus katkenud. Samas on võlgnik lootusrikas, et kevadel saab samal alal tööle asuda. Võlgnik tunnistab maksejõuetust, seega tuleb eeldada, et võlgnik ongi maksejõuetu. Arvestades võlgnikul sissetulekuallikate puudumist käesoleval ajal, tuleb järeldada, et võlgnikul ei ole võimalik lähema ettenähtava aja jooksul saada tulusid, mille arvel kohustused katta. Sellises olukorras tuleb asuda seisukohale, et võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue on selge – see tuleneb kohtulahendist ja võlgnik tunnistab seda. Vlausaldaja on õigesti põhistanud võlgniku maksejõuetuse

§ 10

lg.2 p.1 asjaoluga- võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kohus, kaaludes, kas võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada või lõpetada menetlus

§ 29

lg.1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, leiab, et pankrotimenetluse raugemine praeguses menetluse staadiumis ei ole võimalik. Esmalt on võlausaldaja olnud nõus menetlust rahastama ja maksnud kohtu deposiidikontole nõutud summa. Samas on ka võlgnikul vara umbes 500 euro väärtuses, mille arvel saab katta senise ajutise halduri tasu.

§ 22

lg.5 järgi esitab ajutine haldur kohtule aruande, milles esitab ka arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval juhul ei ole ajutine haldur märkinud võlgniku maksejõuetuse põhjusi, kuid arvestades võlgniku võlgade struktuuri, tuleb asuda seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu, vaid muu asjaolu

§ 22

lg.5 tähenduses.

§ 171

lg.11, § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. 4

§ 31

lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt

§ 34

lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et

§ 35

lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed.

§ 35

lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Ajutine haldur Sirje Tael on kohtule teatanud, et ta on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Sirje Tael vastab

§ 56nõuetele ja teda on võimalik nimetada Txxxx Lxxxxxx pankrotihalduriks.

Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 87sätestab: 1) Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 150

lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,… tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Kui pankrotivara selleks ei jätku, tasutakse kulud kohtu deposiidikontole sel eesmärgil tasutud summast. Ajutine pankrotihaldur esitas 10.12.2020. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 3 töötunni eest summas 270 eurot (lisandub käibemaks 54 eurot) . Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 90 eurot ühe töötunni eest, mis jääb

§ 23lg-s 3 sätestatud ajutise halduritasumäära piiresse.

Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades tasu taotletud määras 5 põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 3 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu summas 270 eurot, koos käibemaksuga 324 eurot. Ajutise halduri taotlus mõista tasu välja büroole OÜ Prolex, mille kaudu ta tegutseb, on kooskõlas

§ 23lg.6.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 6