← Eesti

2-20-8850/19

2-20-8850 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2020 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8850 Tsiviilasi Menetlusosalise

) § 211 lg 1 sätestab, et kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Kohtu poolt kontrollitud abieluvararegistri andmetest nähtuvalt on poolte kohta xx.xx.xxxx abieluvaralepingu alusel sisse kantud xx.xx.xxxx, registrikaart nr x suletud rahvastikuregistri andmete alusel xx.xx.xxxx. Poolte abielu sõlmiti xx.xx xxxx ning arvestades eeltoodut kohaldub endiste abikaasade varasuhetele varaühisuse regulatsioon. Tulenevalt

§-st 25 lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.

§ 35kohaselt lõpeb varaühisus muuhulgas abielu lahutamisega.

Seega on pooltevaheline varaühisus lõppenud. Riigikohus on 14.05.2014 otsuses nr 3-2-1-31-14 selgitanud, et kehtiva

§ 210

lg 1 ja § 211 järgi tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest esitatud nõude korral jagada abikaasade ühisvara kehtiva seaduse järgi.

§ 37

sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

§ 37

lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. XX ja YY ei ole kokku leppinud ühisvara jagamises muul viisil kui võrdsetes osades.

§ 37

lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. 5. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Pooled ei vaidle, et vara, so korteriomand asukohaga xxxxx xx xxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxx, mille jagamist hageja taotleb, on poolte ühisvara. Hageja taotleb poolte ühisvara jagamist selliselt, et kõne all oleva korteriomandi ainuomanikuks saaks kostja. Kostja ei ole sellisele ühisvara jagamise viisile vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus 2

(3)2-20-8850 korteriomandi kostja ainuomandisse. Samuti puudub vaidlus hagejale makstava hüvitise suuruse üle. Küll aga ei ole kostja nõus maksma hüvitist ühekordse summana, soovides ositi tasumist, kuna tal ei ole nii suurt summat korraga võtta. Hageja aga ei ole nõus ositi tasumisega märkides, et on saatnud kostjale kirja, et ilma kohtuta maksaks kostja talle raha, kuid kostja ei olnud nõus väites et maksab 50 eurot kuus, teise variandina pakkus 100 eurot kuus. Hageja lisab veel, et kostja teadis pool aastat ette ja tal oleks olnud võimalus see raha koguda. Et pooled ei leppinud kokku hüvitatava summa maksegraafikus, puudub kohtul ka seaduslik alus nõude ositi tasumise otsustamiseks, mis tuleb lahendada täitemenetluse käigus, kui pooled muul moel kohtulahendi täitmist omavahel kokku ei lepi. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi.
  1. Pooled ei ole taotlenud otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist (TsMS § 445 lg 1). Kohus märgib, et Riigikohus on oma varasemates lahendites (nr 3-2-1-38-14 ja nr 3-2-1-94-16) leidnud, et kohus saab TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Menetluskulud
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Hageja on taotlenud menetluskulude, so poole riigilõivu summas 150 eurot jätmist kostja kanda. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kuigi TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, peab kohus TsMS § 164 lg 2 alusel õiglaseks, et pool hageja poolt tasutud riigilõivust jääb kostja kanda ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Ülejäänud menetluskulud, mis pooled on kandnud, jäävad nende endi kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.