Tsiviilasi nr 2-19-19831 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19831 Tsiv

) § 20 lg 2 kohaselt väljaarvamise otsustab üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule või juhatusele. Põhikirja p 5.4 kohaselt oli liikme väljaarvamise otsustamise õigus antud nõukogule.

§ 20

lg 3 kohaselt liikmele tuleb väljaarvamisotsusest teatada kirjalikult kahe nädala jooksul, arvates vastava otsuse tegemisest. Teates peab olema märgitud ühistust väljaarvamise põhjus ja alus. Väljaarvamisotsusest teavitati hagejat 18.11.2019 e-kirjaga, millega edastati hagejale nõukogu koosoleku protokoll.

§ 20

lg 4 kohaselt väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud juhatus või nõukogu, võib edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul, arvates väljaarvamisteate kättesaamisest. Põhikirjaga võib ette näha edasikaebamise lühema tähtaja, mis aga ei või olla alla kahe nädala. Väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud üldkoosolek, võib liige edasi kaevata maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Kohus leiab jätkuvalt, ning samasugusel seisukohal on olnud ka Tartu Ringkonnakohus 28.02.2018 määruses tsiviilasjas nr XXX, et

§ 20

lg-st 4 tulenev ühingusisene õiguskaitse abinõu ei ole oma olemuselt kohustuslik ega välista riikliku õiguskaitsesüsteemi poole pöördumist. Tulundusühistust välja arvatud liikmel on õigus pöörduda väljaarvamisotsuse vaidlustamiseks maakohtusse ka juhul, kui liige on jätnud kasutamata võimaluse vaidlustada otsus esmalt tulundusühistu liikmete üldkoosolekul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 3 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Hageja sõnul sai ta väljaarvamisteate kätte 18.11.2019, seega saabus vaidlustamise tähtaeg 18.12.2019 ning hageja on kohtusse pöördunud tähtaegselt. 6. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

§ 64

lg 2 sätestab, et nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt äriseadustikus (ÄS) aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 321 lg 5 kohaselt kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu 4 liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Praegusel juhul tugineb hageja, kes ise ei ole ega olnud otsuse tegemise ajal kostja nõukogu liige, asjaolule et nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud selleks ettenähtud korda. Kohus nõustub siinkohal kostjaga, et kokkukutsumise korra rikkumisele saavad tugineda nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti. Kui nõukogu liikmed ise ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele viidanud, saab kohtu hinnangul eeldada, et nad on otsuse heaks kiitnud. Seega ei ole kostja nõukogu otsus tühine nõukogu koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. 7. Hageja leidis ka, et vaidlustatud nõukogu otsus on heade kommete vastasuse tõttu tühine. Riigikohus on XX.XX.XXXX otsuse tsiviilasjas nr XXX p-s 27 selgitanud, et heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et kapitaliühingu juhtorgani otsus ei saa vähemalt üldjuhul olla heade kommete vastane, kui heade kommete vastasusele viitav asjaolu on seotud otsuse vastuvõtmise formaalsete nõuetega ehk sellega, kuidas toimus otsustamine (K.S, U.V, A.V, M.V. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn: Juura 2015, äärenr 1002). Riigikohus nõustus selle seisukohaga ja leidis, et sama kohaldub ka tulundusühistu organite otsuste kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse tunnistada hageja ühistust väljaarvamise otsuse heade kommete vastaseks. Hageja väljatoodud asjaoludel võib tegemist olla pigem otsusega, mille tegemisel on rikutud seaduse sätteid, kuna väljaarvamise aluseid ei esinenud. 8.

§ 20

lg 1 kohaselt liige arvatakse ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Liikme võib vaatamata põhikirjaga ettenähtule arvata välja mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige seaduse või põhikirja nõuete oluline rikkumine, üldkoosoleku, juhatuse või nõukogu otsuste oluline täitmata jätmine, samuti ühistu maine või huvide oluline kahjustamine. Põhikirjaga ei olnud ette nähtud täiendavaid aluseid liikme väljaarvamiseks, seega sai hagejat ühistust välja arvata üksnes mõjuval põhjusel. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.

1. Eesti Tõusigade Aretusühistu XX.XX.XXXX nõukogu koosoleku protokolli p-s 4 märgitu kohaselt U.L. on meedias, sh XXX XX.XX.XXXX artiklis “XXX: õpetussõnu jagavad M.E.S. ja põllumees U.L. ” (XXX) kahjustanud nii Tulundusühistu Eesti Tõusigade Aretusühistu liikmeid kui ka nõukogu liiget, mis on oluline rikkumine ning ühistu maine ja huvide oluline kahjustamine. Tulenevalt eeltoodust otsustab nõukogu arvata kooskõlas ühistu põhikirjas sätestatuga ühistu liikmete hulgast välja Osaühing MARKILO, reg-kood 10317169, seoses Osaühing MARKILO juhataja ja osaniku U.L. poolt avalikus meedias väljaöelduga, mis otseselt laimab ja kahjustab Tulundusühistu Eesti Tõusigade Aretusühistu ja selle liikmete huve.“ Kostja vastusest nähtuvalt huvide kahjustamiseks peetakse seda, et artiklist nähtuvalt hageja juhatuse liige U.L. on tegelenud riigi ja ka teiste isikute petmisega ning tema juhtimisel on jäänud nii M.E.S. kui ka mitmed teised isikud oma rahadest suures ulatuses ilma.
2. Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamise nõude puhul nõustub kohus kõigi hageja põhjendustega, ning leiab, et hageja väljaarvamiseks puudus alus – mõjuv põhjus. Kohus leiab, et tulundusühistu liiget ei saa välja arvata põhjusel, et ajakirjanduses on avaldatud temale halba valgust heitev artikkel. Seda enam, et artiklis ei puudutata ei hageja tegusid ega U.L. tegevusi hageja juhatuse liikmena või kostja liikmena ning artikkel ei kajasta kostjaga seonduvat. Asjas puuduvad ka mistahes tõendid, mis kinnitaksid artiklis kirjeldatud asjaolude tõele vastavust. Lisaks on põhjendamatu nõukogu otsuses toodud järeldus, mille kohaselt 5 hageja juhatuse liige U.L. on meedias väljaöelduga kahjustanud kostja liikmeid ja nõukogu liiget. Artiklis on ära toodud eraldi U.L. vastused ajakirjaniku küsimustele. Kostja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele U.L. väljaöeldud asjaoludele, mis kostja, kostja liikmete või kostja nõukogu liikmete huve kahjustaks. Seega on kostja nõukogu XX.XX.XXXX koosoleku protokolli punktis 4 vastu võetud otsus, millega hageja arvati kostja liikmete hulgast välja, vastuolus seadusega (

§ 20lg 1) ning kohus tunnistab selle Ts

ÜS § 38 lg 1 esimese lause alusel kehtetuks.

1. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
2. Käesoleval juhul on hageja kandnud seoses kehtetuks tunnistatava otsuse vaidlustamisega kohtuväliselt õigusabikulusid summas 627,50 eurot, mis seisnevad kohtueelse nõudekirja saatmisega seotud lepingulise esindaja kuludes. Vaidlus puudub selles, et hageja lepinguline esindaja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale nõudekirja Eesti Tõusigade Aretusühistu XX.XX.XXXX nõukogu koosoleku protokolli p 4 kehtetuks tunnistamiseks (tl 16-18), ning hageja lepinguline esindaja on vastanud kostja poolt nõudekirjale esitatud vastusele, oma nõuet täiendavalt põhjendades (tl 22-24). Kulude suurus on tõendatud lepingulise esindaja tasu arvega (tl 42-43). Kohus leiab, et õigusabikulusid summas 627,50 eurot saab pidada mõistlikuks VÕS § 128 lg 3 tähenduses, mistõttu on ka hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
3. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
4. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kohtueelsetelt õigusabikuludelt seadusjärgse viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 6
6. Hageja palub kostjalt kohtukuludena välja mõista riigilõivu 350 eurot ning kohtuväliste kuludena äriregistrist Eesti Tõusigade Aretusühistu põhikirja väljavõtte saamise kulu 2 eurot ning lepingulise esindaja kulud 750 eurot (lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot, ilma käibemaksuta, ning ajakulu 5 tundi: hagiavalduse koostamine 2 tundi, kostja vastusega tutvumine, selle osas seisukoha kujundamine ning koostamine 3 tundi).
7. Kohus leiab, et hageja menetluskulud kokku summas 1102 eurot on mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
8. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7