(5)Süüdimõistetu U. Paabut on tahtliku esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega (nõusolek kinnipeetava isikliku toimiku II osa, tl 10). Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt (LISA – elukoha kontroll, kinnipeetava isikliku toimiku II osa, tl 13 pöördel) on kriminaalhooldusametnik kontrollinud U. Paabuti vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja asunud seisukohale, et nimetatud elukoht on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks problemaatiline. Olemas on küll seal elavate isikute nõusolekud U. Paabuti elama asumiseks nimetatud aadressil elektroonilise valve alla, kuid vana elektrijuhtmestiku tõttu võib esineda elektrikatkestusi. Elektrikatkestuste esinemine aga tähendab häirete esinemist elektrooniliste valveseadmete töös. Samas on kriminaalhooldusametnik siiski kinnitanud kõiki tingimuste täidetust, mistõttu kohus asub seisukohale, et täidetud on formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kuid kohus leiab, et U.Paabuti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine pole sisuliselt põhjendatud. Kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik ei võimalda U. Paabutit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt U. Paabutil distsiplinaarkaristused puuduvad. Alates 18.11.2019 on süüdimõistetu määratud tööle majandusabitöölisena, probleeme ei ole esinenud. Ajavahemikul 24.04.-04.07.2019 läbis U. Paabut tagasilanguse ennetamise tugigrupi seoses narkootikumide tarvitamisega, kus osales aktiivselt. Programmi mõjul on U. Paabut hakanud mõtlema ja planeerima, milline võiks olla uimastivaba elu ja kuidas seda saavutada. Ajavahemikul 30.01.2020-06.02.2020 läbis U. Paabut struktureeritud vestlused seoses narkootikumide tarvitamisega. U. Paabut mõistab, milliseid probleeme on endale tarvitamisega tekitanud ja omab tahet tulevikus neid vältida. U. Paabut täitis 06.09.2019 ära sõltuvusteemalise töövihiku Amfetamiin, kust selgub, et isik suhtub endiselt amfetamiini positiivselt, kuna tänu amfetamiinile sai lahti alkoholist. U. Paabut on omandanud põhihariduse ja traktoristi kutse. Vabanedes on U. Paabutil võimalik asuda tööle xxx xxxx xxxxxxxx juures xxxx talus abitöölisena. U.Paabut on varem saanud töövõimetuspensioni, mida saab terviseprobleemide püsimisel pikendada. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuulub abikaasa ja 6 last. Suhted väga head ja hoolivad, tegemist on ühtehoidva perega, igapäevaselt suhtlevad telefoni teel. U. Paabutit iseloomustab positiivselt ja räägib tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt käitumine karistuse kandmise ajal (õiguskuulekas käitumine, osalemine täitmiskava täitmisel), kindla elukoha olemasolu, lähedaste toetus, eriala ja kindla töökoha olemasolu. Karistusregistri andmetel on U. Paabutil käesoleval ajal 1 kehtiv kriminaalkaristus, s.o Tartu Maakohtu 29.11.2016 otsusega mõistetud karistus varguste ja suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, millist karistust süüdimõistetu ka praegu xxxxxxxxxxxxx kannab. Tartu Maakohtu 29.11.2016 otsusega määrati U. Paabutile muuhulgas kohustus hoiduda katseaja jooksul narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest. U. Paabut aga rikkus korduvalt (03.02.2017, 25.02.2017, 27.12.2017, 27.09.2018) narkootiliste ainete tarvitamise keeldu, mille tulemusena pöörati talle mõistetud karistus Tartu Maakohtu 18.12.2018 määrusega täitmisele. Samuti on karistusregistri teatise kohaselt U. Paabutit väärteokorras korduvalt narkootilise aine väikeses koguses käitlemise eest karistatud, sh veidi aega enne kohtumääruse jõustumist (süütegu toime pandud 14.03.2019). Kuigi kohtule ei ole teada, kas tegemist on olnud narkootilise aine tarvitamise või muul viisil käitlemisega, 3

(5)annab selline karistatus alust järeldusele, et katseajal on U.Paabutil olnud kokkupuude narkootiliste ainetega lisaks Tartu Maakohtu 18.12.2018 määruses märgitule veel ka 14.03.2019. Karistatus narkootiliste ainete käitlemise eest, katseajal korduvalt narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumine annab alust järeldusele, et U.Paabut on narkootiliste ainete tarvitamisest tugevalt sõltuvuses. Oma narkosõltuvust kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Kalduvus tarvitada narkootilisi aineid suurendab oluliselt uute varavastaste ja narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise riski. Tuleb nentida, et vangistuses olles on süüdimõistetu aktiivselt oma narkosõltuvuse probleemiga tegelenud. Samas vabaduses ta seda piisaval määral ei teinud. Tartu Maakohtu 02.02.2018 määrusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes esitatud taotlus määrata U. Paabutile täiendava kohustusena allumine ravile Viljandi Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses, sest U. Paabut ei olnud ravile allumisega nõus. Süüdimõistetu küll põhjendas oma sellist käitumist ema tervisliku seisundi ja abikaasa rasedusega, kuid kohtu hinnangul piisava tahtmise korral oleks U. Paabutil olnud võimalik Viljandi Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusse ikkagi pöörduda. Tartu Maakohtu 18.12.2018 määruse sisust nähtub, et Urmas Paabut käis aastatel 2016-2018 mõned korral psühhiaatri vastuvõttudel. Seega Urmas Paabut vabaduses olles püüdis oma narkosõltuvuse probleemiga mingil määral tegeleda, kuid see jäi ilmselgelt ebapiisavaks ega mõjutanud teda narkootikumide tarvitamisest hoiduma. Kohtu hinnangul on positiivne, et süüdimõistetu tunnistab sõltuvust narkootikumidest ja selle põhjusi ning soovib muudatusi ellu viia. Samas aga ei ole kohus U. Paabuti varasemat käitumist arvesse võttes veendunud U. Paabuti siiruses oma narkoprobleemiga tõsiselt tegeleda, sest vabaduses olles süüdimõistetu seda ei teinud. Süüdimõistetu varasem elukäik näitab, et narkootikumide tarvitamise tõttu toimunud sekkumised ei ole olnud tulemuslikud. Kaaludes U. Paabuti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (käitumine karistuse kandmise ajal, kindel elukoht, lähedaste toetus, võimalus asuda tööle) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuriteo toimepanemise asjaolud, isik, varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles veel negatiivseid asjaolusid. Kindel elukoht ja lähedaste toetus olid U. Paabutil olemas ka varem, kuid need ei takistanud tal kuritegude toimepanemist ega katseajal narkootiliste ainete tarvitamist. Tartu Vangla ja prokuratuur küll toetavad U. Paabuti vanglast tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid need seisukohad ei ole kohtule siduvad. U. Paabutile on mitmel korral antud võimalus jätkata enda elu vabaduses, kuid U. Paabut ei soovinud seda võimalust kasutada ja kuritarvitas kohtu usaldust. Tartu Maakohtu 29.11.2016 otsusega jäeti U. Paabut vabadusse ja teda kohustati järgima kontrollnõudeid ning kohustust mitte tarvitada muuhulgas narkootikume. U. Paabut aga rikkus korduvalt (neljal korral) narkootikumide tarvitamise keeldu (olles kahel korral saanud kriminaalhooldusametnikult hoiatuse). U. Paabut lisaks ka keeldus võtma endale ravile allumise kohustust. Seetõttu pöörati Tartu Maakohtu 18.12.2019 määrusega U. Paabutile mõistetud karistuse ärakandmata osa lõpuks täitmisele. U. Paabuti karistuse tähtaeg lõpeb 21.12.2021 ja kinnipeetu on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud veidi enam kui 1 aasta ja 5 kuud. U. Paabuti näol pole tegemist isikuga, kes kannaks reaalset vangistust esmakordselt. Vangla iseloomustuses on märgitud ja süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et on reaalset vangistust korduvalt kandnud ka varem. Kuna U. Paabut ei viibi vanglas esmakordselt, puudub alus eeldada, et kantud karistusaeg on oma 4

(5)preventiivset toimet juba avaldanud. Arvestades U. Paabuti käitumist katseajal (narkootiliste ainete tarvitamise keelu korduv rikkumine), pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav, olemaks veendunud, et vabaduses suudab U. Paabut narkootiliste ainete tarvitamisest ning uute varavastaste või narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemisest hoiduda ning alluda käitumiskontrollile. Kohtu arvates on vajalik, et U. Paabut saaks positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises karistuse edasise kandmise aja jooksul veelgi enam kinnistada. Kohtu hinnangul ka elektrooniline järelevalve ei maanda uue kuriteo toimepanemise riski. Ka elektroonilise järelevalve all on võimalik panna toime teatud liiki kuritegusid (nt käidelda narkootikume). U. Paabuti karistusaja pikkus võimaldab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist arutada kohtul veel ka edaspidi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5