Obsah (5)

§ 371§ 372§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18607 Tsiviilasi M.M. hagi A.R. vastu kahju hüvitamise nõu

) § 372 lõikest 1 tulenevalt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 371

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

1. M.M. on esitanud kohtule kahju hüvitamise nõude, sest tema kasutuses olevale sõiduautole BMV 530D tekitas kahju A.R. Sõiduautot kasutas hageja vara tasuta kasutamise lepingu alusel, mille hageja kohtule esitas.
2. Kohus on seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitse all on eelkõige omand asjaõigusseaduse tähenduses (vt AÕS § 68 ja 70). Seega on lepinguvälise kahju hüvitamise eelduseks see, et asja taastamiseks või uue samaväärse asja soetamiseks vajalike kulutuste hüvitamise nõue kuulub üldjuhul üksnes asja omanikule. Valdaja huvi ei ole omaniku huviga samastatav ega saa ulatuda asja taastamisele. Valdaja huvi on saada hüvitatud tema valduse ja sellega kaasneva kasutamise ja tarbimise võimaluse (kasutuseelis), millest ta õigusvastase teo tõttu ilma jääb või mida kitsendatakse, väärtus (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 697).
3. Erisuse asja omaniku nõude osas on teinud kohtupraktika vaid liisinguvõtja suhtes. Kohtupraktikas on leitud, et liisinguvõtja suhet liisinguesemega saab pidada piisavaks, et esitada liisingueseme kahjustamisest tekkinud nõudeid kahju tekitaja kindlustusandja vastu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi XX.XX.XXXX lahend tsiviilasjas nr XXX, p 12). Valduse rikkumise delikti puhul on kannatanuks asja valdaja (vt Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, lk 761). Hageja ei ole esile toonud, et rikutud on tema valdust asjale.
4. Tulenevalt eeltoodust ei ole hageja olnud asjas kahju kannataja ja ei saa nõuda asja parandamiseks kahju hüvitamist kostjalt.
5. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4).

Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, 2 2-20-18607 millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Kohus jätab

§ 168lg 1 kohaselt menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/digitaalselt allkirjastatud/ Külli Puusep kohtunik 3