lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Teele Reimers on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus (VTT) olevaid tõendeid: - Teele Reimersi ütluste /tl 2/ kohaselt ei pannud märki tähele; -kiirusmõõturi kasutamise protokoll /tl 3/ näitab, et 22.10.2020 kell 11.33 on vanempiirivalvur E.Täht mõõtnud Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla 41.km Teele Reimersi juhitud BMW 530D numbrimärgiga XXX kiiruseks 94 km+/-3 km/h; - tl 4 teatise kohaselt vanempiirivalvur E.Täht on läbinud pädeva mõõtja ja Lasercam kiirusemõõturi kasutaja koolituse; - tl 6 taatlustunnistuse kohaselt oli kiirusmõõtur Stalker DSR 2X, millega kiirust mõõdeti, nõuetekohaselt taadeldud. Kohus leiab, et uuritud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et Teele Reimers sõitis mootorsõidukiga asulavälisel teel ületades seal lubatud sõidukiirust, milleks oli liikluskorraldusvahendiga kehtestatud 70 km/h, mitte vähem kui 21 km/h. Sellega on ta toime pannud teo, mis talle kiirmenetluse otsuses süüks arvatakse ja tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Kohus leiab, et Teele Reimers on teo toime pannud hooletusest.
T.Reimers sõnade kohaselt ei pannud ta kiirust piiravat märki tähele. On avaldanud, et on liigelnud sellel teel terve elu, teab, et tuleb ristmik ja aeglustusrada, aga raske on leida põhjendust sedavõrd pikale kiiruspiirangule, aga pole ka liiklusohutusekspert. Kohus märgib, et juht ei tohi liikluses käituda mälu järgi vaid peab ka tuttaval teel kogu oma tähelepanu suunama juhtimisele ja jälgima teed, et pidada kinni liiklusnõutest. Liiklusmärke ei paigalda politsei. T.Reimers on kirjeldanud, et kiiruspiirangu ala sisse jääb ristmik. On üldteada asjaolu, et ristmikud on kohad, kus sageli tekib liiklusohtlikke olukordi. Liikluseeskiri ei näe ette, et juht võib ületada kiirust kui ta leiab, et kiirusepiirang ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kohusetundliku suhtumise korral juhtimisse oleks T.Reimers märki näinud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et Teele Reimers on talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest ta oli teo toimepanemisel süüvõimeline ja puudus süüd välistav asjaolu. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et Teele Reimers poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. T.Reimers on taotlenud, et karistamise asemel piirdutaks ametliku hoiatusega. 3 4-20-4578 Kohtu pädevuse kaebuse lahendamisel annab VTMS § 132. See ei anna kohtule võimalust kohtuvälise menetleja otsust tühistada ja rikkujat hoiatada. Küll on juhul, kui tõendatud on väärteo toimepanemine, kuid isiku süü on väike ja puudub avalik menetlushuvi, kohtul õigus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-107-05 seoses VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisega selgelt öelnud, et kiiruse ületamise puhul üle 20 km/h on tegemist levinud liiklusalase õigusrikkumisega ja seetõttu ei saa viidata avaliku menetlushuvi puudumisele. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et puudub seaduses sätestatud alus menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis Teele Reimersi puhul ei ole suur. Teele Reimers on hooletusest toime pannud ühe liiklusnormi rikkumise, on ületanud lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teele Reimers on karistamata isik. Karistuse mõistmisel on oluline karistuse üldpreventiivne eesmärk, suurendada inimeste usku normide kehtivusse. Liiklusnormid on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks. Kiiruse ületamine on Eestis laialt levinud liiklusalane õigusrikkumine, mille vähenemisele ei ole kaasa aidanud ka politsei teavitustöö. Karistusega antakse liiklejatele signaal, et liikluseeskirju tuleb täita ja tekitada usaldust, et ka kaasliiklejad täidavad õigusnorme. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse liigi ja määra valinud vastavalt karistuse mõistmise alustele. T.Reimers on avaldanud, et trahv on tema sissetulekuga võrreldes liialt suur. Kohus märgib, et
ei näe ette, et karistuse määramisel või mõistmisel tuleb arvestada isiku sissetulekut. Küll aga lubab
Kohus annab T.Reimersile võimaluse tasuda määratud rahatrahv ositi 4 kuu jooksul, igakuine osamakse 30 eurot. Kohus jätab T.Reimersi kaebuse rahuldamata. Kohus teeb uue otsuse karistuse täitmise osas ja määrab rahatrahvi 120 eurot tasumisele ositi 4 kuu jooksul 30-eurose igakuise osamaksena. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 50 lg 5 p 3, § 227 lg 2,
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.