Kriminaalasi nr 1-19-9151 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9151 (19278000171) Kohtuni

§ 263

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav RAUNO LEPP Isikukood 39602182812, elukoht: XXX, XXX, emakeel: XXX, XXX. Kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Tõkend: puudub. Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu Kohtuistungi toimumise aeg 8. september, 9. september ja 23. september 2020. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Rauno Lepp

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrata, et Rauno Lepale mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Rauno Lepp ei pane 1 (ühe)-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 1 alusel kohustada Rauno Leppa hüvitama katseaja jooksul kannatanu G.G.

kuriteoga tekitatud kahju summas 504,80 eurot. Kahju tuleb hüvitada G.G. arveldusarvele nr XXX AS-is SEB Pank. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Rauno Lepp elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.09.

1. a. Rahuldada kannatanu G.G. tsiviilhagi osaliselt. Välja mõista Rauno Lepalt kannatanu G.G. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 504 (viissada neli) eurot 80 senti. Ülejäänud osas jätta kannatanu G.G. hagi rahuldamata. KrMS § 180 lg 1 alusel Rauno Lepalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi kulu 1428 (üks tuhat nelisada kakskümmend kaheksa) eurot 24 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2304 (kaks tuhat kolmsada neli) eurot 24 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-19-9151, menetluskulud, Rauno Lepp“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendiks olev CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU Rauno Lepale on esitatud süüdistus

§ 263lg 1 p 1 järgi selles, et tema 27.01.2019.

a kella 02:00 paiku olles alkoholijoobe seisundis XXX asuvas XXX teisel korrusel, s.o avalikus kohas, käitus ebaviisakalt ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid pubi klientide suhtes, kes olid tema tegevusest väga häiritud. Eelkirjeldatud korrarikkumise lõpetamist nõudis õigustatult pubi XXX G.G, mille peale Rauno Lepp hakkas teda ebatsensuursete sõnadega solvama ja ähvardama ning seejärel haaras kinni G.G. vasakust käest ja tõmbas tugevajõuliselt enda poole, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku õlaliigese rebendi. Rauno Lepp pani sellega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis häiris teiste isikute rahu ja avalikku korda, mille tõttu helistati häirekeskussesse, püüti teda korrale kutsuda ja nõuti pubist lahkumist ning millise õigusvastase teoga rikkus kehtiva korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Rauno Lepa süü

§ 263lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu G.G. oli 26.01.
2. a tööl XXX. XXX veetsid külastajatena aega südaöö paiku mitu seltskonda. XXX ülemisel korrusel veetsid aega M.V, S.P, G.E, E.G, M.K, M.S, I.P, Rauno Lepp ja T.V. Teine suurem seltskond viibis XXX alumisel korrusel, kelle hulgas viibisid ka K.K.O. ja S.S. Vaidlust ei ole, et ainus alkoholi mitte tarbinud isik XXX 26.01.
3. a öösel oli tõenäoliselt kannatanu G.G, kes täitis sel päeval tööülesandeid. Kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlustest järeldub, et külastajad olid tarvitanud erinevat sorti alkoholi (õlut, viina jm) ja seda erinevates kogustes. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt oli alkoholisisaldus Rauno Lepa väljahingatavas õhus 0,85 mg/l kohta (mõõdetud 27.01.
4. a kell 01.40) (tl 48). 3 Kriminaalasjas ei ole vaidlust selleski, et kannatanu G.G. sai 27.01.
5. a XXX kehavigastusi. Teenistusleht ja selle lisaks olevad fotod kinnitavad, et XXX olnud G.G. käel tuvastati vigastused (tl 40-43). Patsiendikaart ja haigusjuht kinnitavad, et G.G. tuvastati õlaliigese distorsioon ja distensioon (tl 45-47). Seda, et G.G. on saanud vigastusi ja tema käsi on pärast 27.01.
6. a XXX olemist olnud seotud, on kinnitanud lisaks kannatanule ka tunnistajad. Kogutud tõendid kinnitavad ka seda, et kannatanu G.G. käsi läks vigastusest sedavõrd paiste, et kannatanu ei saanud isegi sõrmuseid sõrmest kätte. Kokku viibis kannatanu haiguslehel 40 päeva.
7. Kriminaalasjas on vaidlus selles, kelle poolt ja kuidas kannatanu G.G. kehavigastused tekitati. Kannatanu G.G. ütluste kohaselt tulid ülevalt korruselt (kus istus teiste hulgas ka Rauno Lepp) tüdrukud, kes kaebasid, et Rauno Lepp ütleb neile halvasti – nimetab litsideks. Kannatanu läks üles ja hoiatas Rauno Leppa, et kui selline asi kordub, siis Rauno Lepp peab ära minema. Selle peale teatas Rauno Lepp, et kannatanu ei ole seal pubis mitte keegi ja ta võib kannatanu kohtusse kaevata. Ka üleval olnud seltskond palus enne kannatanu tulekut Rauno Lepal maha rahuneda. Kui kannatanu all olles uuesti kuulis, et üleval on teema (suurem tüli, arvas, et kaklus, aga ei olnud), võttis ta alt kaasa plasttopsi (et valada sinna Rauno Lepa õlle) ja läks üles. Kannatanu pidas vajalikuks Rauno Lepale öelda, et ta lahkuks. Selle peale teatas Rauno Lepp, et kannatanu ei ole seal mitte keegi ja tema võib kannatanu kohtusse kaevata, tema sealt kuskile ei lähe. Läks kakluseks ja selle käigus, kui kannatanu üritas Rauno Leppa ära viia, tõmbas Rauno Lepp kannatanut käest. Seda, kellega kakluseks läks, kannatanu ei mäleta, aga oli samast seltskonnast keegi. Rauno Lepp võttis ühe käega kannatanu vasakust käest kinni, keeras kätt väljapoole ja tõmbas järsult alla. Kannatanu tundis tugevat valu. Kannatanu läks alla, palus klientidel välja minna ja aidata Rauno Leppa välja toimetada. Kohus leiab, et kannatanu eelkirjeldatud ütlused on usaldusväärsed, kuna need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega ja eluliselt usutavad. Kannatanu versioon toimunust on olnud järjepidevalt samasisuline. Nimelt nähtub juba teenistuslehelt, et kannatanu on selgitanud kohapeale tulnud politseiametnikele, et ta palus Rauno Lepal pubist lahkuda, kui viimane oli pubis viibinud naisterahvastele öelnud, et „kõik naised on litsid“, kuid Rauno Lepp läks talle kallale ja rebis käest. Seda, et kannatanu vasak käsi on vigastatud, kinnitavad ka fotod (tl 4043). Samasisulisi asjaolusid on kannatanu kirjeldanud ka 27.01.
8. a kella 5 ajal hommikul SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas (tl 45-47). Lisaks on kannatanu G.G. ütlused kooskõlas ka teiste kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlustega. Vägivalla kasutamist on vahetult pealt näinud tunnistaja M.V. Tunnistaja M.V. ütluste kohaselt nägi ta, kui Rauno Lepp võttis G.G. küünarnukist kinni ja sikutas, tõmbas kõvasti. Samuti teadis M.V. rääkida, et Rauno Lepp hakkas pubis märatsema (nimetades kõiki naisi litsideks, värdjateks), G.G. käis kahel korral Rauno Leppa korrale kutsumas. Teisel korral võttis Rauno Lepp kannatanu käest kinni ja tõmbas. Tunnistaja ei sekkunud, arvas, et olukord läheb hullemaks ja läks alt seltskonnast kedagi appi kutsuma. Tunnistaja M.V. on mäletanud, et tõmbamine toimus kannatanu G.G. paremast käest, tegelikult viitavad kogutud tõendid selgelt, et vigastatud oli kannatanu vasak käsi. Sellele vaatamata leiab kohus, et tunnistaja ütlustes ilmnenud vastuolu ei ole sedavõrd oluline. Siinkohal tuleb 4 arvestada, et ka tunnistaja oli koosviibimisel palju alkoholi tarvitanud (pubisse läinud juba 17 ajal päeval) ja sündmusest on möödunud käesolevaks ajaks pikk aeg. Tunnistaja T.V. vahetult toimunut pealt ei näinud, kuid ka tema ütlused on kooskõlas kannatanu G.G. ütlusega. Ka tunnistaja kinnitab, et kuulis Rauno Leppa karjumas, et kõik naised on litsid. Tunnistajal ja Rauno Lepal tekkis selle peale vaidlus. Kannatanu G.G. tuli üles korrusele, plasttops käes ja ütles Rauno Lepale, et ta õlu topsi valaks ja lahkuks. Kuigi tunnistaja ei näinud tõmbamist (seoses tekkinud paanikahooga), kuulis ta mingil hetkel, kuidas kannatanu valust karjub. Kannatanu käsi läks paiste ja ta ei saanud sõrmuseid ära. Hiljem selgitas kannatanu tunnistajale, et Rauno Lepp tõmbas teda käest. Tunnistaja S.P. ütlustest järeldub, et tema oli samuti seltskonnas ja ta kuulis Rauno Leppa T.V. litsiks sõimamas, seda, et kannatanu palus Rauno Lepal ära minna, ja karjumist. Samas ei näinud tunnistaja vägivalla kasutamist, samuti ei mäleta, kes ja mida karjus. Tunnistaja S.P. ütluste kohaselt nägi ta kannatanut mõned päevad hiljem ja siis selgitas talle kannatanu, et Rauno Lepp oli teda käest tirinud. Ka tunnistaja I.P. sündmusi vahetult näinud ei ole. Tunnistaja ütluste kohaselt ütles Rauno Lepp, et naised on litsid ja G.G. käskis Rauno Lepal ära minna (ühe või kaks korda). Samuti kuulis tunnistaja karjumist ja rüselust, kuid ei näinud. Hiljem sai tunnistaja teada, et kannatanu G.G. käel oli midagi viga, aga mis, ei mäleta, ja kuidas juhtus, ei näinud. Sündmusi ei ole täpselt mäletanud ka tunnistaja G.E. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi Rauno Lepp nalja, et kõik naised on litsid ja selle peale ütlesid naised, et nii ei ole õige. Kannatanu G.G. palus Rauno Lepal lahkuda, käis üleval korrusel kaks korda. Teisel korral tõi plasttopsi, kuhu Rauno Lepp saaks õlu kallata. Rauno Lepp lahkuda ei soovinud. Tekkis tõuklemine, kus osalesid tunnistaja vend, Rauno Lepp, tunnistaja ise ja veel võibolla keegi. Kannatanu ütles tunnistajale hiljem, et Rauno Lepp tõmbas teda käest. Tunnistaja ise midagi ei näinud ega mäleta. Tunnistaja K.K.O. ütlustest järeldub, et tema oli all korrusel viibinud seltskonnast see inimene, kes teisele korrusele appi läks. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulis ta mingil ajal ülevalt korruselt karjumist („ma lükkan su siit alla“). Tunnistaja kaks sõpra läksid üles ja seejärel kutsusid tunnistaja ka. Tunnistaja läks üles ja nägi, et Rauno Lepp istub maas. Rauno Lepp selgitas, et tema midagi ei teinud, tema kuskile ei lähe ja tema ütles ainult lits. Tunnistaja püüdis selgitada, et Rauno Lepp ära läheks. Kannatanu selgitas tunnistajale juba kohapeal, et Rauno Lepp tõmbas teda käest. Tunnistaja ei mäleta, millisest käest. Eeltoodust tulenevalt kinnitavad kohtu arvates eelkirjeldatud tunnistajate ütlused veenvalt kannatanu ütluste usaldusväärsust. Tunnistaja M.V. on vahetult pealt näinud Rauno Lepa poolt vägivalla kasutamist, teised tunnistajad on samal päeval või hiljem saanud kannatanu selgituste järgi teada, et Rauno Lepp on kannatanut käest tõmmanud. Samuti on veenvalt tuvastatud, et kogu sündmuste ahela käivitas Rauno Lepa poolt naisterahvastele suunatud väljaütlemine – kõik naised on litsid. Kogutud tõendid kinnitavad, et seltskonnas viibinud isikud olid Rauno Lepa taolisest väljaütlemisest häiritud ja tekkisid vaidlused, mille tulemusena palus kannatanu G.G. Rauno Lepal pubist lahkuda. Toimus rüselus Rauno Lepa ja samas seltskonnas viibinud teiste isikute vahel. Selle käigus haaras Rauno Lepp kinni kannatanu G.G. vasakust käest, keeras kätt väljapoole ja tõmbas järsult alla. Kannatanu tundis tugevat valu ja sai tervisekahjustusi. 5 Rauno Lepp oli 27.01.
9. a XXX agressiivne ja seda kinnitab lisaks isikulistele tõenditele ka joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokoll. Selle kohaselt tuli politseiametnikel oli Rauno Lepp agressiivne ning selle tõttu tuli kasutada Rauno Lepa suhtes käeraudu ja jõudu (tl 49-50). Seda, et Rauno Lepp oli agressiivselt meelestatud ka politseiametnike suhtes (sõimas ropusti), kinnitavad ka tunnistaja S.P. ütlused. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli Rauno Lepa väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 27.01.
10. a kell 01.40 0,85 mg/l kohta (tl 48). Süüdistatav Rauno Lepa ütlused on mitmetes asjaoludes tunnistajate ja kannatanu ütlustega kooskõlas. Sealhulgas on Rauno Lepp kinnitanud, et ta ütles pubis – „ai te naised olete kõik litsid“ ja selle peale tekkis T.V. vaidlus, G.G. tahtis õlu topsi valada ja palus lahkuda (üleval korrusel käis kaks korda). Lisaks kinnitab Rauno Lepp, et tal tekkis rüselus G.E. XXX. Rauno Leppa üritati vägisi alla viia, ta ei mäleta, palju neid oli. Mingil hetkel istus Rauno Lepp maha, kui K.K.O. tuli, siis koos temaga läks Rauno Lepp alla. Kohtu hinnangul on süüdistatav Rauno Lepa ütlusi võimalik tõendikogumi hulka lugeda osaliselt, s.o osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega. Ülejäänud osas ei ole Rauno Lepa ütlused sündmuse kohta kooskõlas teiste tõenditega ega eluliselt usutavad. Süüdistatav Rauno Lepa ütluste kohaselt ei tea tema, kus võis olla kannatanu G.G. ajal, kui temal oli rüselus. Ta möönab, et kannatanu võis olla nende tõmbajate ja lükkajate hulgas (seda, et keegi oleks vahele tulnud, Rauno Lepp ei mäleta). Tema kannatanut füüsiliselt puutunud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole Rauno Lepa ütlused eluliselt usutavad (lisaks sellele, et ei ole kooskõlas ka teiste tõenditega). Rauno Lepa ütlustest järeldub, et ta mäletab suhteliselt täpselt ja hästi neid sündmusi ning asjaolusid, mis toimusid enne rüselust ja isegi rüseluse ajal (tõmbajaid ja lükkajaid oli) ning pärast rüselust. Samas ei ole meeles ja on olnud „fookusest“ väljas need asjaolud, mis puudutavad kannatanu G.G, kes samuti rüseluse juures viibis. Kohtu arvates ei ole selline versioon lihtsalt usutav. Kohus, võttes arvesse kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et Rauno Lepa ütlused on kantud ilmselgest soovist enda tegutsemisviisi õigustada ja süüd vähendada. Kohtu veendumust kinnitab ka asjaolu, et tegelikkuses ei ole kohtumenetluses suudetud tuvastada ühtegi asjaolu, mis selgitaks, miks pidanuksid kohtus ütlusi andnud inimesed valetama. Kellelgi ei ole olnud Rauno Lepaga konflikte või omavahelist vihavaenu. Samuti jääks sellisel juhul täiesti arusaamatuks, kelle poolt tekitati pubis kannatanu G.G. tervisekahjustused. Arvestades vigastuse iseloomu on ilmne, et selliseid vigastusi ei saa ennast kuskile ära lüües või kukkudes. Kannatanu G.G. ei olnud enne üleval korrusel toimunud rüselust (kui Rauno Leppa üritati pubist välja saada) tervisekahjustusi ja need tekkisid pärast seda. Samas ükski tõend ei viita sellele, et samal ajal oleks pubis olnud veel intsidente, kuhu kannatanu G.G. pidanuks sekkuma.
11. Süüdistatava kahtlused, kas kannatanu G.G. oli õigus talle anda korraldust lahkumiseks, ei oma antud kriminaalasja raames tähendust. Siiski peab kohus äärmiselt vastutustundlikuks ja mõistlikuks kannatanu G.G. tööandja käitumist, et anda oma pubi töötajale õigus saata pubist välja kliendid, kes rikuvad teiste klientide rahu ja ei käitu aktsepteeritavalt ning õiguskorrale vastavalt. Seega ei ole põhjust kahelda, et ka kannatanu G.G. ütlused vastavas osas on usaldusväärsed. Samuti ei ole määravat tähendust asjaolul, kas kannatanu G.G. oli järgmisel päeval kohvikus K. XXX (Rauno Lepa ütluste kohaselt nägi ta kannatanu G.G. järgmisel 6 päeval kohvikus K. XXX). Veenvalt on tuvastatud, et kannatanu G.G. oli vigastus (käsi oli seotud) ja on eluliselt usutav, et see piiras tema igapäevast toimetulekut oluliselt. Kuigi kannatanu ütlustes ei ole ka selles osas põhjust kahelda.
12. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et süüdistatav Rauno Lepp on kannatanu G.G. suhtes vägivalda kasutanud avalikus kohas KorS § 54 tähenduses, s.o XXX. Vägivalla kasutamisega kannatanu G.G. suhtes on süüdistatav Rauno Lepp rikkunud avalikus kohas kehtivat üldnõuet. Nimelt KorS § 55 lg 1 p-st 1 tulenevat nõuet, mille kohaselt on avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Süüdistatav Rauno Lepp on vägivalda kasutanud avalikus kohas ning sellest on ilmselgelt olnud häiritud palju kõrvalisi isikuid. Konflikt, mis sai alguse sellest, et Rauno Lepp nimetas naisi litsideks, häiris Rauno Lepa enda seltskonnas olevaid inimesi, aga ka kõrvalisi isikuid. Sündmusesse on sekkunud tunnistaja K.K.O. ja Häirekeskusele on toimunust teatanud S.S, s.o inimesed, kes veetsid aega XXX viibinud teises seltskonnas.
13. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav Rauno Lepa tegevuses täidetud

§ 263lg 1 p-s 1 sätestatud objektiivne koosseis.

Siiski peab kohus asjakohaseks täpsustust teo toimepanemise aja osas. Nimelt järeldub kogutud tõenditest, et sündmus pidi aset leidma 00.30 ajal. Häirekeskusele tehti kõne 00.38 ja siis oli intsident lõppemas või lõppenud (tl 35-37).

1. Kohus leiab, et süüdistatav Rauno Lepp on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Rauno Lepp oli ilmselgelt teadlik, et pubi teenindaja korraldusi lahkumiseks tuleb täita. Sellest said ilmselgelt aru ka Rauno Lepaga ühes seltskonnas viibinud inimesed, kes asusid Rauno Leppa korrale kutsuma. Asjaolu, et Rauno Lepp ei täitnud 27.01.
2. a XXX teenindaja korraldust lahkuda, ei tähenda, et ta sellest aru ei saa. Kohus leiab, et süüdistatav Rauno Lepp oli täielikult teadlik avalikus kohas kehtivatest üldnõuetest, sh sellest, et avalikus kohas vägivalla kasutamine rikub ühiskonnas kehtivaid häid kombeid, tavasid ja norme. Rauno Lepp, üritades ennast kehtestada vägivallaga avalikus kohas, kus viibisid ka kolmandad isikud, teadis, et sellega rikub ta ka avalikku korda. Kohtu hinnangul ei mõjuta Rauno Lepa tahtlust ka asjaolu, et kannatanu on pidanus võimalikuks, et Rauno Lepp ei ole tahtlikult vigastusi tekitanud. Kogutud tõenditest järelduv objektiivne teopilt sellist järeldust

§-s 16 sätestatud tahtluse osas ei võimalda teha. Isegi kui kannatanule tekitati vigastusi rüseluse käigus, kus osalesid ka kolmandad isikud, on ilmselge, et selliste vigatuste tekitamist ei saa automatiseeritud tegevuse käigus põhjustada. 8. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. II Karistus Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav Rauno Lepp süüdi tunnistada

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistus.

§ 263

lg 1 p 1 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 7

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Süü suuruse hindamisel peab kohus oluliseks, et Rauno Lepp kasutas pubi kliendina vägivalda kannatanu suhtes, kes oli pubis tööl. Kannatanu G.G. ülesandeks oli tagada kõikide klientide turvalisus ja heaolu ning selle tõttu andis kannatanu ka süüdistatavale korralduse pubist lahkuda. Rauno Lepp eiras korraldust ja selle käigus tarvitas pubi töötaja suhtes vägivalda. Kohus peab oluliseks ka häiritud isikute ringi, mis oli ilmselgelt suur. Süüdistatav Rauno Lepa käitumisest oli häiritud tõenäoliselt enamus pubis viibinud inimestest. Lisaks arvestab kohus, et vägivald, mis Rauno Lepp kannatanu suhtes kasutas oli intensiivne ja seda kinnitab ka asjaolu, et kannatanul tekkis tervisekahjustus, mille tõttu pidi ta viibima haiguslehel kokku 40 päeva. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav Rauno Lepp on varem kriminaalkorras karistamata. Samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused (tl 64). Kohus peab oluliseks arvestada süüdistatav Rauno Lepa suhtumist toimepandusse. Nimelt on süüdistatav Rauno Lepp asunud oma teguviisi õigustama ja süüd täielikult eitama. Süüdistatav Rauno Lepp ei ole senini mitte mingisugusel viisil väljendanud mingisugust kahetsust kannatanuga toimunu osas. Vastupidi, süüdistatav Rauno Lepp on asunud oma süüd täielikult eitama, väites, et tema ei mäleta sündmustest midagi ja otsides vigu kannatanu käitumises (kas kannatanul üldse oli õigust käskida tal pubist lahkuda). Kohtu hinnangul näitab see eriliselt hoolimatut ja ükskõikset suhtumist nii enda poolt toimepandusse, aga ka õiguskorda üldiselt. Kohus arvestab ka seda, et süüdistatav Rauno Lepp on toime pannud avaliku rahu vastu suunatud süüteo vägivalla kasutamisega. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohus kohaseks karistusliigiks rahalist karistust. Kohus leiab, et kohane on mõista süüdistatav Rauno Lepale karistuseks vangistus, kuid seda sanktsiooni alammäära lähedal, s.o 6 kuud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad alused (kuriteo toimepanemise ja Rauno Lepa isikust tulenevad asjaolud), mis võimaldavad kohaldada

§ 74

lg 1,3 sätteid ja jätta tingimisi mõistetud vangistus täitmisele pööramata.

§ 74lg 3 alusel määrab kohus katseajaks 1 aasta.

Kohus leiab, et lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud üldistele kontrollnõuetele tuleb Rauno Lepale määrata

§ 75lg 2 p-s a sätestatud lisakohustus, s.o hüvitada kannatanule tekitatud kahju.

Kohtu hinnangul on oluline, et Rauno Lepp tasuks kannatanule kogu tekitatud kahju (504,80 eurot) katseaja jooksul. Kohus ei pea põhjendatuks määrata süüdistatav Rauno Lepale lisakohustuseks läbida sotsiaalprogramm kriminaalhooldaja äranägemisel. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul alust arvata, et süüdistatav Rauno Lepast lähtuvad sellised uute kuritegude toimepanemise riskid, mida oleks võimalik maandada sotsiaalprogrammi läbimisega. Kohustuse mittemääramine ei tähenda, et kriminaalhoolduse ajal ei oleks süüdistatav Rauno Lepal vajadusel võimalik sotsiaalprogrammis osaleda. 8 Tsiviilhagi Kannatanu G.G. on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud varalist kahju ja ta on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 638,40 eurot (tl 67-68). Tsiviilhagi kohaselt on kannatanu viibinud 40 päeva haiguslehel ja tal jäi töötasuna saamata XXX eurot. Haigushüvitist on kannatanu kokku saanud XXX eurot. Seega on saamata jäänud töötasu XXX eurot. Kannatanu G.G. ütlused tõendavad, et kannatanu viibis haiguslehel XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX (s.o kokku 40 päeva) ja selle aja eest tasuti kannatanule haigushüvitist XXX eurot. Kannatanu ütluste kohaselt tema töötasu varieerus, s.o XXX kuni XXX eurot kuus, sõltuvalt sellest, kui palju tunde kannatanu oleks tööd teinud. I.P.O. teatise kohaselt oleks kannatanu töötasu olnud keskmise tasu alusel XXX eurot