lg 2 alusel lõpetamise ja hüvitise 3750 eurot nõudes Hagi hind 3750 eurot Pooled ja nende esindajad Hageja H. S. (endine perenimi L. , isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, epost: xxxxxxxx@xxxxxxxxx; lepinguline esindaja Piret Paulson, e-post: piret@ppaulson.eu); Kostja xxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaudu, registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja vallasekretär M. S. , e-post: xxxx@xxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 1.detsembril 2020.a. RESOLUTSIOON Rahuldada H. S. hagi xxxxxxxxxxxxx vastu pooltevahelise töölepingu tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitise nõudes osaliselt. Tuvastada H. S. ´e ja xxxxxxx (endise xxxxxxxxx) valla vahelise töölepingu nr xxx tööandja poolse erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada H. S. ja xxxxxxxxxxxxx vaheline tööleping
S. kasuks hüvitis 1875 (üks tuhat kaheksassada seitsekümmend viis) eurot, milliselt summalt kuuluvad kinnipidamisele seadustega ettenähtud maksud. Jätta hagi rahuldamata hüvitise 1875 euro nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta 50% H. S. menetluskuludest xxxxxxxxxxxxx kanda ja 50% xxxxxxxxxxxxx menetluskuludest H. S. kanda. Välja mõista xxxxxxxxxxxxx menetluskuluna 267 (kakssada kuuskümmend seitse) eurot 50 senti H. S. kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED 1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 23.08.2013 xxxxxxxxxxxxx hallatava asutuse xxxxxxxxx Kooli ja hageja vahel tähtajaline tööleping, mille kohaselt hageja asus tööle xxxxxxxxx Kooli xxxxxxxxxxxx õpetajana. Avaldaja töölepingut pikendati. Alates 23.08.2015 muudeti lepingutingimusi, a. õpetas koolis lisaks xxxxxxxxxxxx ka xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxx Kooli ja hageja vaheline tööleping muudeti tähtajatuks. 10.04.2019 on xxxxxxxxx Kooli direktori poolt koostatud käskkiri, milles anti a. teada, et alates 21.06.2019 öeldakse tööleping erakorraliselt üles seetõttu, et a. ei vasta Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lg 5 sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Vastavalt Haridus- ja teadusministri 29.08.2013 määruse „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ § 3 lg 1 on põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse. Samuti on tööandja töölepingu erakorralist ülesütlemist kajastavas käskkirjas teatanud, et töötajaga sõlmitud tööleping öeldakse erakorraliselt üles
lg 1 p 2 ja
Tööandja väljastatud käskkirja punktist 5 tulenevalt on töötajal õigus nimetatud käskkiri vaidlustada 30 päeva jooksul haldusmenetluse seadustikus ettenähtud korras esitades vaide kooli direktorile. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise asjaolusid, hüvitist, saamata jäänud töötasu jne ei saa antud juhul nõuda esitades vaide tööandjale või halduskohtule. A. leiab , et antud juhul on tegemist tööõiguse normidel põhineva vaidlusega, töölepingu ülesütlemise vaidlustamine toimub kooskõlas Töölepinguseaduse §-ga 105 lg 1 ja Töövaidluse lahendamise seaduse §-ga 4 lg 1 töövaidluskomisjonis või kohtus. Seepärast on kooli direktori käskkirja nr 10.04.2019 5-2/24 punkt 5 absoluutselt asjakohatu ja eksitav. A. möönab , et käesoleval hetkel temal puudub Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 74 lg 5 sätestatud kvalifikatsioon. Tulenevalt Põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 74 lg 7, kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine. Kuna xxxxxxxxx Kooli kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat ei leitud, sõlmiti 23.08.2013 tööleping hagejaga. A. sõlmitud tähtajaline tööleping, alates 2015. aasta augustist muudeti leping tähtajatuks. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lg 7 2. lause kohaselt korraldab kooli direktor uue avaliku konkursi. Hageja leiab, et temaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks saaks olla üksnes asjaolu, et korraldatud avaliku konkursi tulemusena on xxxxxxxxx Kooli 2
§-st 88 lg 2 tulenevalt kohustus enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja ei ole töötajale pakkunud teist tööd. A. nõuab
tühisuse tuvastamist;
lõike 2 alusel töölepingu lõpetamist kohtu poolt ja
lõike 1 alusel hüvitist kolme kuu keskmise töötasu (bruto) ulatuses summas 3750 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED 2.Kostja ei tunnista hageja poolt kostja vastu esitatud nõudeid. Hageja ei vasta haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõike 1 järgi peab põhikooli pidamisel kooli pidaja ehk kostja tagama põhikooli riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu. Põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestab direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded xxxx eest vastutav minister määrusega. Haridus- ja teadusministri 29.08.2013 määruse nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ § 3 lõike 1 järgi on põhikooli õpetaja kvalifikatsiooninõuded magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 64 lg 1 p 1 sätestab eelpool nimetud situatsioonis sanktsiooni, et kui haldusjärelevalve käigus ilmneb, et koolis töötavad direktor, õppealajuhataja, õpetajad ja tugispetsialistid ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, tunnistab xxxx eest vastutav minister munitsipaalkoolile antud koolitusloa kehtetuks. Eelnevast tulenevalt kontrollis kostja hallatavate haridusasutuste õpetajate kvalifikatsioonile vastavust ning tuvastas puudused, mille alusel öeldi hagejaga sõlmitud tähtajatu tööleping kostja hallatava asutuse direktori poolt erakorraliselt üles. Õpetaja arenguvestluse 12.08.2015 protokollist nähtub, et hageja palub kostja hallatava asutuse direktoril arvestada, et hageja jagab aega kooli ja töökoha vahel. Kostja hallatava asutuse direktor usaldas hagejat ning arvestas hageja tasemeõppes osalemisega ja koostas tunniplaanid selliselt, et hagejal reedeti ainetundide andmist ja tööpäeva ei olnud. Kostja hallatav asutus on võimaldanud ning igakülgselt toetanud hagejal töö kõrvalt tasemeõppes osalemist ja kvalifikatsiooni omandamist. Iga õppeaasta alguses küsis kostja hallatava asutuse direktor hagejalt õpinguid tõendavat dokumenti, kuid hageja ei ole alates 01.09.2013 esitanud kostja hallatava asutuse direktorile mitte ühtegi tõendit oma õpingute kohta. Hageja väitis kostja hallatava asutuse direktorile, et ta õpib, aga tal pole ühtegi tõendit kostja hallatava asutuse direktorile esitanud. Kostja hallatava asutuse direktor usaldas hagejat. Lisaks sätestab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 75 lõige 2, et õpetaja ametialane kohustus 3
lg 1 p 2 alusel on tühine, lõpetati pooltevaheline tööleping
S. kasuks välja hüvitis 3750 eurot (bruto) (tl 4-6). xxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaudu) esitas TvLS § 58 lg 4 alusel 14.08.2019 Tartu Maakohtule taotluse vaadata H. S. poolt töövaidluskomisjonile esitatud a. 4
lg 1 p 2 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). 5. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et xxxxxxxxx Kooli direktoril oli tööandja esindajana antud volitus sõlmida ja lõpetada kostjaga töölepingut ning ta oli kohaliku omavalitsuse seaduslik esindaja poolte töösuhetes, kes võis esitada ka töölepingu ülesütlemisa. . Ülesütlemisõigus on ühepoolselt õigussuhet lõpetav nn kujundusõigus. Lepingu ülesütlemise a. kujutab endast ühepoolset tehingut TsÜS § 67 lg 2 mõttes. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud ülesütlemise formaal- ja materiaalõiguslikud nõuded.
lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisa. . Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisa. on tühine. Tsiviilasja materjalides on H. S. 23.08.2013 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise 10.04.2019 käskkiri, mille kohaselt lõpetatakse tööleping H. S. alates 21.juunist 2019 õpetaja kvalifikatsiooninõuetele mittevastavuse tõttu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tööandja poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise käskkirja on töötaja kätte saanud. Tööandja poolt töötajale esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise käskkiri ei olnud esitatud tingimuslikult ja on ka põhistatud. Töölepingu ülesütlemise käskkirjast nähtub tööandja tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Seega vastab nimetatud dokument, mis on vormistatud käskkirjana, ülesütlemisa.
lg-tes 1 ja 2 sätestatud formaalsetele nõuetele ja ei ole
6. Kohus peab kontrollima kas töölepingu ülesütlemiseks esinesid ka materiaalsed eeldused. Täpsemalt tähendab see käesoleval juhul, et: -töölepingu ülesütlemiseks esines seadusest tulenev alus, st töötajast tulenev mõjuv põhjus, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemineTLS § 88 lg 1 p 2); -hagejale ette heidetava teo raskuse ja asjaolude järgi ei saanud hageja hea usu põhimõtte järgi oodata kostjalt eelnevat hoiatamist (
ja § 88 lg 3); -kostja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul (
lg 4); -tööandja pakkus töötajale võimaluse korral teist tööd (
7. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja asus tööandja juurde tööle 23.08.2013 sõlmitud tähtajalise töölepingu alusel xxxxxxxxxxxx õpetajana; alates 23.08.2015 muudeti töötaja tööleping tähtajatuks; 10.04.2019 esitas tööandja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise a. , öeldes töötajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles alates 21.06.2019, tuginedes
Ilmselt on tööandja töölepingu hagejaga lugenud sõlmitud tähtajatult, juhindudes
lg 1, mille kohaselt kui töötaja ja tööandja on
lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse 5
lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb
Hoiatamise eesmärk on anda töötajatele võimalus oma käitumist parandada. Eelnev hoiatamine ei ole
lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-187-15 p 13 märkinud, et "hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusega. (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-d 1 ja 2)." Riigikohus on 29.10.2012 otsuses nr 3-2-1-116-12 (p 11) asunud seisukohale, et töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on nii võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 196 kui ka
lg 1 p 2 alusel tühine, kuna kostja ei ole teinud enne lepingu erakorralist ülesütlemist hagejale hoiatust. Kohus nõustub kostjaga selles, et erakorraline töölepingu ülesütlemine isikul vastava kvalifikatsiooni puudumise tõttu on õiguspärane, kui järgitakse teisi töölepinguseaduse sätteid. Ainuüksi väide, et hageja sai tööga hakkama vaatamata kvalifikatsiooni puudumisele, ei õigusta kehtestatud kvalifikatsiooninõude täitmata jätmist. Samas ei käitunud tööandja hageja suhtes heas usus, jättes korraldamata ametikoha täitmiseks avalikud konkursid ja lugedes hageja töölepingu tähtajatuks, seejärel aga erakorraliselt ilma hoiatamata temaga töölepingu üles ütles. 10.
lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Õiendist xxxxxxxxx Koolis teostatud temaatilise haldusjärelevalve kohta (tl 159-166) nähtub, et 06.01.2016 on järelevalve tulemusena nõutud kooli direktorilt õpetajate ametikohtade täitmise tagamist haridus- ja teadusministri 29.08.2013.a. määruses nr 30 kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavate isikutega. Hageja hinnangul ei ole hageja jaoks usutav peale haldusjärelevalve teostamist praktiliselt 4 aastat hiljem kostja poolt töölepingu ülesütlemine koolitusloa kehtetuks tunnistamise kartuses. Asja materjalidest nähtub, et tööandja teadis juba alates töölepingu sõlmimisest, et hagejal puudub vastav kvalifikatsioon. Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemist ei muuda alati tühiseks see, et töölepingut ei lõpetatud kohe pärast asjaolust teada saamist. Kvalifikatsiooni puudumine on parendatav ning ebaproportsionaalne võib olla selle pärast kiirustades töölepingu lõpetamine. 11.
lg 2 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige
lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Hageja leiab, et kostjal oli võimalus hagejale pakkuda tööd kasvõi seetõttu, et tema ametikohale väljakuulutatud konkurss luhtus. Kostja selgituste kohaselt ei olnud koolis muud tööd pakkuda, 14.mai 2019 konkursiga täideti ka H. S. ametikoht. Kostja juhib kohtu tähelepanu Riigikohtu otsusele 30.aprillist 2003.a. kohtuasjas nr 3-2-1-10-03, mille kohaselt
lg 1 järgi seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Hinnates kogumis kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et tööandjapoolne 23.08.2013 pooltevahelise töölepingu ülesütlemise a. ei ole õiguspärane. Kostja ei järginud töölepingu ülesütlemisel
Tööandja ei käitunud hageja suhtes heas usus, jättes korraldamata ametikoha täitmiseks avalikud konkursid ja lugedes hageja töölepingu tähtajatuks, kuid siis erakorraliselt ilma hoiatamata temaga töölepingu üles öeldes. 13.
lg 1 järgi kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.
lg 2 kohaselt
lg 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12 tehtud lahendis selgitanud, et kohus lõpetab töölepingu kooskõlas
lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel. Hageja on esitanud taotluse lõpetada poolte vaheline töölepinguline suhe alates 21.06.2019. Arvestades hageja taotlust ja käesolevas otsuses tuvastatut, lõpetab kohus poolte vahelise töösuhte
14.
lg 1 järgi kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lg 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et a. ühe kuu keskmine töötasu töösuhte lõppemisele eelneval ajal oli 1250 eurot (bruto). Kohtu hinnangul on hageja hüvitise nõude,
Töölepingu erakorralise ülesütlemise ajaks oli poolte vaheline töölepinguline suhe kestnud küll üle 5 aasta, kuid kohus leiab, et arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (töötaja huvi stabiilse töösuhte järele ning tööandja huvi töösuhte järele, mis vastab kehtestatud õigusnormidele), tuleb hüvitise suurust vähendada võrreldes
1,5 keskmise töötasu suuruseni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise
lg 1 alusel hageja poolteise kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1875 eurot (bruto), milliselt summalt kuuluvad kinnipidamisele seadustega ettenähtud maksud. 15. Neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada osaliselt ja tuvastada H. S. ja xxxxxxx (endise xxxxxxxxx) valla vahelise töölepingu nr xxx tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada H. S. ja xxxxxxxxxxxxx vaheline tööleping
S. kasuks hüvitis 1875 eurot, milliselt summalt kuuluvad kinnipidamisele seadustega ettenähtud maksud. Menetluskulud 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.