Obsah (11)

§§ 130§ 126§ 180§ 318§ 66§ 62§ 7§ 339§ 306§ 175§ 179

1-20-146 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-146 (19233001125) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtui

) §-dest 311, 313, 314, 315, maakohus otsustas: Mõista Oleg Paskidov süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi osaliselt, s.o V P ja N P kehalises väärkohtlemises, õigeks. 1 1-20-146 Tunnistada Oleg Paskidov süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo, s.o S D kehalises väärkohtlemises ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud vangistust Viru Maakohtu 17.04.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolm) kuud vangistust võrra. Mõista Oleg Paskidovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.

§§ 130

lg 4¹, 130 lg 2 alusel vahistada Oleg Paskidov temale mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks ning uute samalaadsete kuritegude toimepanemise vältimiseks. Võtta Oleg Paskidov vahi alla kohtu saalis. Tõkend kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena. Karistuse kandmise alguseks lugeda 17.07.2020. Asitõendid: - kriminaalasja juures asuvad elektrooniline andmekandja plaat 1 tk – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Mõista Oleg Paskidovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - osa riigi õigusabi korras kaitsjatasust, s.o summas 659 (kuussada viiskümmend üheksa) eurot ja 40 senti. Ülejäänud osa riigi õigusabi korras tekkinud kaitsjatasu summas 659 (kuussada viiskümmend üheksa) eurot ja 40 senti jätta riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel peab Oleg Paskidov temalt väljamõistetud riigi nõude tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700029760 ning selgitus „Oleg Paskidov, 1-20-146, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 07.08.2020. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. 2 1-20-146 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 07.08.
2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
3. Oleg Paskidovit süüdistatakse selles, et tema varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna (karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi Viru Maakohtu 17.04.2019 otsusega) 07.09.2019 kella 01:15 paiku korteris aadressil xxx lõi rusikaga näkku oma abikaasat S D`t. Oma tegevusega tekitas O. Paskidov kannatanule füüsilist valu ning kehavigastused (hematoomid näol). Samuti tema
4. aastal, täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid enne 07.09.2019 korteris aadressil x haaras kaelast ja tiris oma alaealist tütart V P`t, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Samuti tema
5. aastal, täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid enne 07.09.2019 korteris aadressil xxx haaras kaelast ja tõukas oma alaealist poega N P`it selliselt, et kannatanu kukkus. Oma tegevusega tekitas O. Paskidov kannatanule füüsilist valu. Sel moel pani Oleg Paskidov oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, valutekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, lähisuhtes, s.o pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistung
6. Süüdistatav Oleg Paskidov ei tunnistanud kohtuistungil oma süüd. Mingit vägivalda, seda enam laste suhtes, ei olnud; abikaasaga tülitsesime, seda oli, jah. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus ei ole tõendatud. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas
7. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära prokuröri ja kaitsja, kannatanu ja tunnistajate seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Oleg Paskidovi süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist osaliselt. S D kehalises väärkohtlemise episood

1. Kohtumenetluses uuritud tõendite pinnalt puudub vaidlus selles, et süüdistatav Oleg Paskidov ja kannatanu S D on abikaasad. 07.09.2019 elasid/viibisid süüdistatav Oleg Paskidov ja kannatanu S D aadressil xxx. Vaidlus puudub selleski, et 07.09.2019 tehti häirekeskusele kõne 3 1-20-146 telefoninumbrilt xxx ja telefoninumbrilt xxx telefonikõne. Kõned tegi kannatanu S D. (vt asitõendi vaatlusprotokolli häirekeskusele tehtud kõnest, KoTo lk 16-24).
2. Toimiku materjalist, s.o 14.10.2019 koostatud asitõendi protokollist (KoTo lk 16-24) nähtub, et 07.09.2019 kell 01:17 tehti häirekeskusele kõne 2 minutit ja 32 sek kestev kõne S D poolt kasutatavalt abonentnumbrilt xxx häirekeskusele. Toimunud kõnes S D teavitas, et soovib, et politsei tuleks aadressile xxx, kuna mees lõi teda. Kõne helifailist on arusaadav, et teataja S D on tugevalt häiritud meeleolus ning nuuksub/nutab, eriti kõne algul. 07.09.2019 kell 11:47 tehti häirekeskusele 1 minut ja 34 sek kestev kõne S D poolt kasutatavalt abonentnumbrilt xxx häirekeskusele. Toimunud kõnes S D teavitas, et on aadressil xxx.
3. Väljakutsele reageeris politseiametnik A K koos oma paarimehega. 07.09.2019 aadressil xxx toimunud kehalise väärkohtlemise kohta on tunnistaja A K 06.07.2020 kohtuistungil (kohtuistungi protokoll alates kl 13:06:01 kuni 13:17:28) andnud üksikasjalikke selgitusi sündmuse toimumise koha ja asjaolude kohta. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt
4. kuupäeval eelmise aasta suve lõpus, olles teenistuses sai koos paarimehega tööülesande teha järelkontroll sündmuskoha aadressile selles, et toimus lähisuhte vägivalla juhtum. Eeltoodust järeldub, et 07.09.2019 oli tunnistaja tööülesannete raames sündmuskohal xxx, kus selgus, et öösel, toimus kannatanu suhtes vägivalla kasutamine. Tunnistaja A K avaldatu, milles ta ei suutnud kohtuistungil korrektselt määratleda toime pandud kehalise väärkohtlemise aega, ei tõstata ega too kaasa küsitavusi tunnistaja ütluste usaldusvääruse kohta. Kohus on ka seisukohal, et tunnistaja ütluste ebamäärasuse sündmuste ajamääratluse osas põhjustas see, et sündmus toimumisest on möödunud pikem ajavahemik. Esineb objektiivne asjaolu ebamääraste ütluste andmiseks. Tunnistaja on muid sündmusega seotud asjaolusid kirjeldanud täpselt ning need haakuvad ülejäänud tõendikogumiga.
5. 07.09.2019 väljakutsele reageerisid tunnistajatest politseiametnikud. Seega järeldub, et tunnistaja A K väljakutse aluseks olevaid sündmusi ise ei näinud ning vahetult ei tajunud. Analüüsides tunnistajale kohale saabudes avanenud pilti, kannatanu ning kannatanu lapse kehakeelt, meelestatust ja emotsionaalset seisundit, tunnistajale kohalesaabudes teada olnud infot, on kohus seisukohal, et

§ 66

lg 21 p 2 kohaselt on tunnistaja A K antud ütlus tõendiks vahendliku tunnistajana. Tunnistaja sündmuskohale saabumise aeg, alates päevase väljakutse tegemisest kuni kohalesaabumiseni on lühike, minutites kulgev. Analüüsides asitõendi vaatlusprotokolli koostoimes CD-plaadilt nähtuva ja kuuldavaga, samuti tunnistaja A K ütlusi, on kohus veendunud, et nimetatud tõendid nende kogumis ei jäta kahtlusi, et politseiametnike saabudes oli kannatanu vahetult tajutud ebameeldiva sündmuse mõju all ja taolises seisundis andis ta edasi ka teavet väljakutse aluseks olnud sündmuse kohta. Täpsemalt öelduna on kannatanu ütlusi andes napisõnaline, kuid antud ütlustes järjepidev. Nii on S D valmis koostööks politseiga, vastab esitatud küsimustele, on nõus et politseiametnik vestleb pojaga. Kannatanu häiritud seisund avaldub ka videofailis. Eeltoodust järeldub, et S D oli politseiametnike sündmuskohale saabudes ja neile info edastamisel tajutu mõju all. S D olek ja avaldatu viitab hirmule, et abikaasa toimepanudud käitumine kordub. Kannatanu avaldatu on adekvaatne. Nii häirekeskusesse tehtud kõned, kui ka politseiametnikele avaldatu ning poja antud selgitused on oma sisus kattuvad. Lisaks on oluline, nagu kohus eespool viitas tajutud kannatanu kehakeel, meeleolu, meelestatus. Eelnev tähendab, et A K ütlused on menetlusõiguslikult lubatavad

§ 66lg 21 p 2 alusel.

4 1-20-146

1. Kriminaalasjas tunnistajana üle kuulatud A K ja kannatanu S D ütlustest järeldub, et 07.09.2019 öisel ajal kodus kannatanu S D ja abikaasa Oleg Paskidov vahel toimus füüsiline konflikt. Kohtutoimikus oleva häirekeskusesse tehtud helisalvestiselt ning helisalvestise asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kõne häirekeskusesse S D kasutuses olevalt abonentnumbrilt xxx tehti 07.09.2019 kell 01:
2. 14.10.2019 on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos selle lisaks oleva plaadiga (KoTo lk 16-27). Kõnealuse protokolli kohaselt on vaadeldud elektroonilist andmekandjat plaati videosalvestusega politseiametniku rinnakaameraga
3. septembrist 2019 kell 12:23:44 kestusega 10 minutit ja 17 sek. Vaatlusprotokolli kohaselt on 07.09.2019 kell 12:23:44 algav salvestis tehtud aadressil xxx, kus politseiametnikele avab uks naisterahvas, kes osutub kannatanuks. Asitõendi vaatlusprotokollist selgub seegi, et öisel ajal pidi kannatanu ootas politseiametnikke, kuid seejärel tuli ära joosta.
4. Kohtuistungil kannatanu S D antud ütlustes kinnitab kõne tegemist häirekeskusesse septembris 2019 vägivalla toimumise faktis.
5. Kohus on seisukohal, et kohtus uuritud tõendid nende kogumis kinnitavad S D episoodis menetluse esemeks olevate sündmuste toimumist 07.09.2019 kella 01:15 paiku.
6. Politseiametnikust tunnistaja A K ütlustest nähtub, et sündmuskohale saabunult, avas korteri ukse kannatanu S D, kellel olid nähtavad tervisekahjustused näol - vasakult poolt sinikas silma all ja sinikas põse peal ning kriimustus lõua peal. Kohapeal olles, sai tunnistajale kannatanu ütlustest teatavaks, et vigastused tekkisid öösel ning need tekitas abikaasa/elukaaslane Oleg. Kannatanu oli vestluse toimumise ajal nähtavalt häiritud meeleolus. Kohtuistungil tunnistaja avaldab sedagi, kannatanu kardab oma elu pärast Olegi. Tunnistaja ütlustest selgub seegi, et vesteldes kohapeal viibinud kannatanu pojaga N, avaldas too, et isa oli koju saabudes joobeseisundis ning ema ja isa vahel tekkis tüli, isa lõi ema. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvana poeg kinnitab üle ema löömist ning et löök oli tuleb, tekkis sinikas. Vigastuste esinemist on kohtuistungil kinnitanud S D, milles kannatanu kirjeldab piisava täpsusega, et Oleg Paskidov lõi teda vastu nägu rusikaga ühise korteri köögis aadressil xxx. Kannatanu annab ütlusi selleski, et tundis valu, kannatanu hakkas karjuma. S D kirjeldab üksikasjalikult, kuidas süüdistatav lõi talle rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Kannatanu märgib korduvalt, et vist kaotas teadvuse. Löögi tagajärjel tekkisid vigastused näkku silma ja põse piirkonnas. Vigastuste esinemist näo piirkonnas kinnitab kirjaliku tõendina fototabel kannatanu S D ülekuulamise protokolli lisast (KoTo lk 3), mis tõendab kannatanul tuvastatud kehavigastust. Fototabelis olevat on kirjeldatud ka sõnaliselt - S D näol on sinikaid ning kriimustus. Politseiametniku rinnakaameraga tehtud videosalvestise asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et politseiametnik nr 1 sedastab kannatanu näol kehavigastuste esinemise (KoTo lk 24), millele vastuseks arusaadavana kannatanu vastu ei vaidle, kuid ütlusi anda ei soovi. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub seegi, et N P on politseiametnikule avaldanud, et isa lõi ema. Vaatlusprotokollist nähtuvana kinnitab N korduvalt oma ütlusi löömise ja selle põhjusena alkoholi tarvitamise asjaolude osas (KoTo lk 25). Väljatoomist väärib seegi, et lähisuhte vägivalla juhtumi kohta 07.09.2019 on 07.09.2019 koostatud lähisuhtevägivalla infolehe teatis (KoTo lk 8-9), kus infolehe täitnud politseiametnik V. K on märkinud, et 07.09.2019 kell 01:46 teenistuses olles saadi väljakutse Sillamäe linna aadressile xxx, kus selgus, et S helistas telefoni teel ja teatas, et teda on löönud mees. Lähisuhte 5 1-20-146 vägivalla infolehelt nähtub märge kannatanu kartusele sündmuse kordumisest. S D alkoholi tarvitamise tunnuste kohta tõendid puuduvad. Eeltoodud tõendeid kogumis analüüsides, jõuab kohus järeldusele, et tõendikogum kinnitab, et 07.09.2019 kella 01:15 paiku tekkis S D ja Oleg Paskidov vahel tüli, mille käigus Oleg Paskidov lõi S Dle näkku. Oleg Paskidov on kohtuistungil üldise määratlusena märkinud, et abikaasa S Dga tekivad vastuolud, vaidlused, skandaalid ning mitu korda on juhtunud vägivalla esinemist, kus sõnaline konflikt kasvas üle alguses kätega vehkimiseks. Süüdistuse esemeks oleval kuupäeval olid osapooled tarvitanud alkoholi ning viibisid köögis. Oleg Paskidov tunnistab sedagi, et oli agressiivselt meelestatud. Kohus märgib täiendavalt, et suhtub Oleg Paskidovi ülejäänud kohtuistungil antud ütlustesse sündmuse detailide osas kriitiliselt, kuna nad ei haaku teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Kohus asub seisukohale, et süüdi mõistmise ja karistusena vanglasse sattumise vältimiseks oli Oleg Paskidov välja mõelnud sündmuste konstruktsiooni, mis välistab süüdistatava süüdimõistmise. Oleg Paskidovi antud ütlused nende detailides ei haaku ülejäänud tõendikogumiga.
7. Süüdistuse järgi tekitati S Dle näkku löömisega füüsilist valu ja kehavigastused, s.o hematoomid näol. Riigikohus on selgitanud: [Selle] valu all peetakse silmas organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. (vt RKKKo 12.11.2019 nr 1-18-7833 p 22). Valuaistingu kohta on Riigikohus selgitanud: Valulävi e vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev. Tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. (vt RKKKo 24.05.2013 nr 3-1-1-50-13 p 12). Valu tundmist on kannatanu kirjeldanud kohtuistungil antud ütlustes viisil, et tundis valu, hakkas karjuma. Kannatanu ei välista löögi mõjul hetkeks teadvuse kaotamistki. Kehavigastuse esinemine on sedastatav nii tunnistaja A K antud ütlustes, fototabel kannatanu S D ülekuulamise protokolli lisast ja ka videosalvestise asitõendi vaatlusprotokoll kus politseiametnik nr 1 sedastab kannatanu näol kehavigastuste esinemise. Vigastuste esinemine ja paiknemine on nimetatud tõenditega teineteisega haakuvana kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud. Et näkku löömine põhjustas valu ja seda ka keskmise mõistliku kõrvalseisja arusaamale vastavalt, on tuletatav ka asjaolust, et nägu on tundlik kehapiirkond. On üldteada, et silmaümbrus on inimese õrn osa ja silma piirkonda löömisel põhjustatakse terav valuaisting. Näkku löömisel on tunda valu. Kohtu veendumusel kõneleb eelnevalt väljatoodu selgelt asjaolust, et Oleg Paskidovi poolselt rusikaga näkku löömist pole võimalik pidada väheintensiivseks. Osutada tuleb ka füüsiliste jõudude ebavõrdsusele. Oleg Paskidov on täisjõus tööealine meesterahvas. Kannatanu on aga naisterahvas. Üldteada on, et meesterahva füüsiline jõud on suurem naisterahva omast. Lüües kannatanut, naisterahvast näkku kui õrna ja tundlikku kehapiirkonda, siis kinnitab see, et tegemist oli tugeva füüsilise mõjutamisega, millega kaasnes valu ning sellisena on see tajutav ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Tõendamist on leidnud kannatanul karistusõiguslikult valu olemasolu ning mis on põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega. 6 1-20-146
8. Hinnates süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, siis on kohus seisukohal, et Oleg Paskidov tegutses kannatanu löömisel ja talle valu põhjustamisel kavatsetult. Väljakutsele reageerinud politseiametnike ütlustest ja asitõendi vaatlusprotokollidest nähtub, et Oleg Paskidov lõi S Dt tekkinud tüli käigus. Tüli põhjuseks on olmeprobleemid. Sellest järeldub, et Oleg Paskidov seadis eesmärgiks kannatanu löömise, kannatanule valu- ja ebameeldivustunde põhjustamise. Tegemist polnud juhusliku tegevuse käigus põhjustatud valuga. Määrav on seegi, et Oleg Paskidov valis kahjustatavaks piirkonnaks pea, mis on õrn ja tundlik piirkond. Seega on tuvastatud asjaolud tahtluse intensiivseimas vormis toime pandud teost.
9. Prokuratuur on Oleg Paskidovi käitumise kvalifitseerinud tunnusega korduvus ja lähisuhtes toimepanduna. Oleg Paskidov on S D abikaasa. Ühisest kooselust on sündinud lapsed. Koos elatakse ühisel elamispinnalgi. Seega on võimalik sedastada osapoolte lähikondsust. Viimase aja Riigikohtu praktikast tulenevalt ei piisa lähisuhte kvalifitseerimiseks pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere-, sugulus-, põlvnevusvms suhte kui fakti tuvastamisest (vt RKKKo 09.03.2020 nr 1-19-3377 p 10). Oleg Paskidov ja S D elasid septembris 2019 ühises korteris. Seega on Oleg Paskidovile ja S Dle iseloomulik ühiseluline side. Oluline on ka nendevaheline sotsiaalne ja emotsionaalne side ning ühiste laste kasvatamine. Kohus kvalifitseerib Oleg Paskidovi käitumise kvalifitseeriva tunnusena lähisuhtes toimepanduna. Oleg Paskidov on Viru Maakohtu 17.04.2019 otsusega nr 1-17-10133 süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toime pandud kuriteos. Süüdistuses on viidatud, et karistus ei ole kustunud ning tõendina on kohtule esitatud ka 17.04.2019 Viru Maakohtu otsus asjas nr 1-17-
10. Oleg Paskidov on kehtiva kohtuotsuse järgi juba varasemalt süüdi mõistetud ja teda on karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemises. Osutatust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemises, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p-s 2, 3 ettenähtud kuriteona.
11. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. V P ja N Paskidov kehalises väärkohtlemise episood
12. Prokuratuur heidab Oleg Paskidovile ette ka
13. aastal, täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid enne 07.09.2019 korteris aadressil x V P kaelast haaramist ja tirimist, millega tekitas kannatanule füüsilist valu.

§ 62

p 1 kohaselt on tõendamiseseme asjaoludeks kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud. Arutataval juhul kasutab prokuratuur Oleg Paskidovile karistusõigusliku etteheite tegemisel, ajamääratlusena

1. aastal, täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid enne 07.09.
2. Kohtu seisukoha järgi on taolise ajamääratlus periood, mis välistab isiku süüdimõistmise ja karistamise. Oleg Paskidov võis mistahes ajal, sh nii päevi kui ka kuid tagasi panna toime talle süüks arvatava teo. Ka kohtumenetluse käigus ei ole teo toimepanemise aega täpsemalt tuvastatud. Kirjeldatud sündmuse osas on kohtuistungil ülekuulatud kannatanu seaduslik esindaja S D. Kannatanu ütlustest selgub: Millal see olla võis ei mäleta. Aega ma ei mäleta. Prokuröri kas need olid 2019 aastal? Ma juba ei mäleta, aga võimalik, et jah. Eeltoodust järeldub, et kannatanu 7 1-20-146 seisukoha järgi võis V P episood toimuda millalgi, kuid millal see oli, ei mäleta. Võimalik, et 2019 aastal, kuid kannatanu seda ei mäleta. Välistada ei saa ka varasemat teo toimepanemise aega. Kuna täpsustavale küsimusele on isikuline tõendiallikas andnud vastuseks, et ei mäleta sedagi, millal nad x aadressil elasid, siis puudub võimalus läbi elukoha aadressi tuvastada sündmuse võimalik toimumise ajavahemik. Tuge ei leia ka 10.09.2019 kell 15:53 koostatud lähisuhte vägivalla infolehest (KoTo lk 10-12). Teate vastuvõtnud Narva PJ uurija M K on märkinud: ajavahemikus 01.01.2019 kuni 10.09.2019, kuid täpne kuupäev on tuvastamata …. . Võrreldes süüdistusaktis ja infolehel näidatud kuupäevi, saab vaid nentida sündmuse toimumise võimalikkust ka peale süüdistusaktis märgitud kuupäeva, s.o ajavahemikul 08.09.2019-10.09.
3. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kõik kahtlused teo toimepanemise aja tuvastamisel tõlgendada isiku kasuks, seda nii teo kvalifitseerimise, karistuse mõistmise kui ka aegumise kohaldamise seisukohalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1017 ja nr 3-1-137-16, p 9, 1-17-4243 p 12).

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Riigikohus on selgitanud: aeg tuleb määratleda võimalikult täpselt ning kuriteo toimepanemise aja määratlemata jätmine nagu ka põhjendamatult ebatäpne määratlemine võib kujutada endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist

§ 339lg 2 mõttes, samuti rikkuda oluliselt süüdistatava õigust kaitsele.

(RKKKo 16.03.2006 nr 3-1-1-146-05 p 11). Täiendavalt peab kohus vajalikuks peatuda sellelgi, et tõendamiseseme asjaoluks on kuriteo toimepanemise koht. Süüdistuse järgi pandi vägivallategu toime aadressil x. Lähisuhte vägivalla infolehe järgi on teo toimepanemise kohaks x. S D on kohtuistungil andnud ütlusi: Oleg Paskidov meie tütart Vt, võis jah, haarata kaelast nt. ….. Et L ta tiris kaelast, tõukas, et ma nägin seda. Et see oli veel teises korteris. Aadressil K x, Sillamäe. S D on antud ütlustes veendunud, et vägivald pandi toime K tn korteris. Muud tõendid kuriteosündmuse toimumise koha suhtes puuduvad. Lähisuhte vägivalla infolehe järgi oli teo toimepanemise kohaks x tn korter. Samas on isikuline tõendiallikas andnud ütlusi selles, et 2019 aastal elati aadressil x. Eeltoodust järeldub, et kannatanu seisukoha järgi võis V P episood toimuda. Millal see oli, ei mäleta. Võimalik, et 2019 aastal, kuid kannatanu ei mäleta. Kannatanu on veendunud, et see juhtus K tn aadressil. Samas kinnitab kannatanu, et 2019 aastal elati x tänav aadressil. Millal elati K tn aadressil, kannatanu taas ei mäleta. K ja x tänav asuvad Sillamäel teineteisest piisavalt kaugel, üks linna lääne ja teine idakaares. Puudub ka nimetatud tänavate ristumiskoht. Kuna nimetatud konkreetsed aadressid asuvad teineteisest suhteliselt kaugel, vahemaaga ca 1,8 km, siis on välistatud lähikondselt paiknevate aadresside segamaajamine. Kuna kohtumenetluses ei ole tõendamist leidnud sündmuse toimepanemise koht, siis kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tuleb kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Eeltoodud põhjusel kuulub Oleg Paskidov õigeksmõistmisele V P episoodis. Ning kohus ei pea vajalikuks jätkata analüüsi tõendamiseseme asjaoluks oleva kuriteo toimepanemise viisi ning muude kuriteo tehiolude kohta.

1. Prokuratuur heidab Oleg Paskidovile ette
2. aastal, täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid enne 07.09.2019 korteris aadressil x haaras kaelast ja tõukas oma alaealist poega N P selliselt, et kannatanu kukkus. Oma tegevusega tekitas O. Paskidov kannatanule füüsilist valu. Vastuseks küsimusele, millal N suhtes on O. Paskidov kasutanud füüsilist vägivalda vastas S D: Ei. Ma ei mäleta. Isegi mitte aastat ega kuud? Ei mäleta. Et ei mäleta. Aega ma ei mäleta. Aga jah, olid sellised asjad, et ta lööb lapsi. 8 1-20-146 Oleg Paskidovi poolselt vägivalla kasutamises ühiste laste suhtes on kannatanu andnud ütlusi taas selles, et millal Ma ei tea isegi. Et jah, oli küll. Et me elasime teises korteris. Tuge ei leia ka 10.09.2019 kell 15:53 koostatud lähisuhte vägivalla infolehest (KoTo lk 13-15). Teate vastuvõtnud Narva PJ uurija M K on märkinud: ajavahemikus 01.01.2019 kuni 10.09.2019, kuid täpne kuupäev on tuvastamata …. . Võrreldes süüdistusaktis ja infolehel näidatud kuupäevi, saab taas vaid nentida sündmuse toimumise võimalikkust ka peale süüdistusaktis märgitud kuupäeva, s.o ajavahemikul 08.09.2019-10.09.
3. Analoogiliselt V P episoodiga ei ole kohtumenetluses tuvastamist leidnud N P episoodis vägivallateo toimepanemise kohana x. Viitega kohtuotsuse p-s 16 toodud argumentidele nii aja kui koha osas, tuleb N P episoodis

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas

1. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil Oleg Paskidovi karistamist vangistusega. Tutvudes Oleg Paskidovi eelneva karistatusega, asub kohus seisukohale, et riikliku süüdistaja taotletud karistusliik on seaduslik ja põhjendatud. Oleg Paskidovi suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on eelnevalt karistatud vangistusega ning kelle suhtes on rakendatud karistuse mõistmise individualiseerituse meetmeid, sh karistusest tingimisi vabastamist KarS § 73 alusel. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub kohus seisukohale, et olukorras, kus Oleg Paskidov on varasemalt karistatud käesoleva süüdistustega samalaadsete süüteo toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud teise isiku väärkohtlemise käitumisega, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega ning rahaline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu.
3. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Seadusandja on KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on karistusliigi vangistus sanktsioonimäära keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud. Hinnates Oleg Paskidovi teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteoepisoodi arv, teo toimepanemise tehiolud, kuna kasutatud vägivald ei olnud intensiivne, siis kõneleb see süüst, mis on võrdeline alla keskmise määra. Seega on teosüüga võrdeline karistuse määr sanktsioonimäära keskmisest väiksem. Samas tuleb arvestada, et käesoleva kriminaalasja esemeks olev ning süüdimõistmise aluseks oleva süüteo pani Oleg Paskidov toime vaid napi mõne kuu möödudes, peale süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, s.o katseaja algusjärgus. Eeltoodust järeldub, et varasem kriminaalmenetluslik kogemus Oleg Paskidovi käitumisele mingit mõju ei avaldanud 9 1-20-146 ning ei meenutanud Oleg Paskidovile, et toimepandu eest saab järgneva kriminaalvastutus. Oleg Paskidov on pidanud kohaseks jätkata käitumisaktidega, millel on karistusõiguslik kvaliteet. Nimetatu peab väljenduma ka mõistetava karistusemääras. Karistust raskendavate asjaolude esinemisele kohtumenetluse pooled ei viidanud. Süüdistatava puhul karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ei esine. Kõike eelnevat silmas pidades asub kohus seisukohale, et Oleg Paskidovile tuleb üheepisoodilise süüteo toimepanemise eest mõista karistuseks ühe aasta pikkune tähtajaline vangistus.
4. Järgnevalt osutab kohus, et kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt pani Oleg Paskidov käesoleva menetluse esemeks oleva kuriteoepisoodi toime ajal, mil ta oli Viru Maakohtu 17.04.2019 kohtuotsusega nr 1-17-10133 süüdi mõistetud tingimisi. Kohaldades KarS § 73 lg 1 jäeti karistust täielikult täitmisele, kui Oleg Paskidov ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg algas kohtuotsuse tegemisest.
5. KarS § 76 lg 8 alusel, kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 regulatsioon näeb ette, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb kohtul moodustada liitkaristus viisil, kus mõistetud ja ärakandmata karistused liidetakse n-ö täies mahus ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis tuleb Oleg Paskidovile mõista vangistus 1 aasta ja 3 kuud. Kui üks kogumit moodustavatest karistustest on ärakandmata reaalne vangistus, mõistetakse liitkaristuseks reaalne vangistus. Seega ei ole kohtul õiguslikku alust kohaldada Oleg Paskidovi suhtes tingimuslikku karistust. Oleg Paskidovit tuleb karistada reaalse vangistusega. Vangistuse asendamise osas üldkasuliku tööga, leiab kohus, et Oleg Paskidovit ei ole võimalik vangistuse kandmiselt tingimisi vabastada. Isik on korduvalt käitunud viisil, kus on väärkohelnud teist inimest. Süüdimõistev kohtuotsus ei ole mõjutanud teda uute samalaadsete tegude toimepanemisest hoiduma. Uus episood on toimepandud juba mõne kuu möödudes pärast eelmist süüdimõistvat kohtuotsust. Kohus leiab, et käesolevas asjas Oleg Paskidovi isikut arvestades ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid temale mõistetud karistuse reaalselt täitmisele pööramata jätta, sh temale mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamiseks.
6. Tulenevalt

§ 306

lg 1 p 9 peab kohus otsuses muuhulgas lahendama küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, muuta või tühistada.

§ 130

lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohtuotsuse tegemise ajal ei ole Oleg Paskidovi suhtes kohaldatud tõkendit. Pannes katseaja algul toime uue kuriteo, siis on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmise tagamiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada Oleg Paskidovi suhtes tõkendina vahistamist. Mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks ning arvestades, et Oleg Paskidov on varasemalt süüdi mõistetud samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning et käesoleva süüdimõistva kohtuotsuse tegemise aluseks olev tegu pandi toime katseajal, pea peale süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, ta ei tunnista enda süüd ega kahetse tehtut. See annab aluse arvata, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemine isiku poolt on väga tõenäoline ning tuleb võtta Oleg Paskidov vahi alla kohtu saalis. Ka arvestab kohus seisukoha kujundamisel sellega, et kohtuistungil korra tagamiseks ning kannatanu ütluste andmise ajal oli kohtul Oleg Paskidovi käitumist ja väljendusviisi istungil arvestades vaja teha korralekutsuv 10 1-20-146 märkus, et anda kannatanule võimalus segamatult ütlusi anda. Ka on kohtule esitatud mobiiltelefoni sõnumivestlusest tajutav Oleg Paskidovi vägivaldne hoiak kannatanu suhtes ning ähvarduse esitamine. Karistuse kandmise algusajaks tuleb lugeda vahi alla võtmise aeg. Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks harukordne. Kehtib eeldus, et tehtud kohtuotsus on õige. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Oleg Paskidovi tervislik seisund välistaks tema vangistuse, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. Seega kokkuvõtvalt kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb Oleg Paskidov vahistada kohtusaalis ning tema karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 17.07.2020. Tõkend kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena. Menetluskulud 24.

§ 180

lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9) ja kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175

lg 1 p-d 1, 4).

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot. St, et sundraha suurus on 876 eurot. Kohtueelse menetluse kaitsjatasu kogusuurus on 163,20 eurot. Kohtumenetluses on kaitsja G. Tšelnokova 17.01.2020 esitanud kaitsjatasutaotluse summas 421,20 eurot ja 32,40 eurot. Kohtumenetluses on asenduskaitsja A. Matvejev esitanud kaitsjatasutaotluse summas 604,80 eurot, 32,40 eurot ja 64,80 eurot. Kaitsjatasu taotlused sisaldavad nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui kohtmenetluseks ettevalmistamisesst tingitud kulu. Kohus loeb menetluskulu põhjendatuks ja rahuldamsiele kuuluvaks nii menetlustoimingu, kui selleks kulunud aja osas. Järgnevalt tuleb kohtul otsustada 876 euro suuruse sundraha ja 1318,80 euro suuruse kaitsjatasu väljamõistmise üle.

§ 180

lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kuna kohus mõistab Oleg Paskidovi osaliselt õigeks, siis on põhjendatud jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Kaitsja ei ole välja toonud erinevate episoodide kaitseteenusele osutamiseks kuluvat ajakulu, mistõttu kujundab kohus selles osas seisukoha iseseivalt ning on seisukohal, et arvestades erinevate süüteoepisoodise mahtu on põhjendatud riigi kanda jätta tekkinud kaitsekulud pooles ulatuses. Arvestades seda, et süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus ja arvestades menetluskulude kogusummat on alus seisukohaks, et Oleg Paskidovi varaline seisund on kasin. Pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust ja Oleg Paskidovi kasinat varanduslikku seisu, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Seisukoha kujundamisel lähtub kohtukoosseis ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Oleg Paskidov peab menetluskulud kogusummas 1535,40 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Asitõendid 11 1-20-146 25. Kriminaalasjas on asitõenditeks kohtumenetluse käigus kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokolli lisana olev elektrooniline andmekandja, mille kohus võttis vastu ja mis asub kriminaalasja materjalide juures. Elektrooniline andmekandja plaat tuleb arhiveerimise eesmärgil jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 12