← Eesti

1-20-9178/8

Obsah (6)§ 274§ 263§ 64§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 18. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-20-9178 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Me

) § 263 lg 1 p 1,

§ 274

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav Rando Saarepere, isikukood 39602212748; XXX; emakeel: XXX; XXX; elukoht: XXX; tel. XXX; e-post XXX; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistatud korduvalt. Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Rando Saarepere

§ 263lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Rando Saarepere

§ 274

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Rando Saareperele üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Rando Saarepere ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata Rando Saarepere katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 8 alusel määrata Rando Saareperele käitumiskontrolli ajaks lisakohustuseks: - mitte tarvitada alkoholi; - läbida kriminaalhooldusametniku määratav sotsiaalprogramm.

§ 75

lg 4 alusel on Rando Saarepere kohustatud alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla, PõhjaEesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 78

p 1 alusel hakata Rando Saarepere katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

  1. Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Rando Saareperelt menetluskuluna riigituludesse: • • kaitsjatasu 178,80 eurot; sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Rando Saareperel on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1054,80 (üks tuhat viiskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700002058 ning selgituse “Rando Saarepere, otsus nr 1-20-9178, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde kriminaaltoimiku juures asuv DVD plaat pakendi nr RS 1 XXX maja küljes asuva linnakaamera salvestisega. 2

(5)4. Kannatanu M.J. (ik. XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Rando Saarepere vahistamisest ja vahi alt vabastamisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Rando Saarepere süüdistatakse selles, et tema 10.10.2020 kell 03.11 paiku, olles joobeseisundis, XXX asuva maja juures, s.o avalikus kohas, tungis kallale R.H. ja tõukas teda jõuliselt, mille tagajärjel kukkus R.H. selili ja lõi pea vastu munakive. Rando Saarepere põhjustas oma eelkirjeldatud tegevusega R.H. valu ja tervisekahjustuse - muhu kuklapiirkonnas ning häiris sündmuskoha läheduses viibivate kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus Rando Saarepere korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellega pani Rando Saarepere toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga. 10.10.2020 kell 03.17 paiku, olles joobeseisundis, XXX asuva maja juures pärast seda, kui võimuesindajana ametikohustusi täitev Politsei- ja Piirivalveameti XXX M.J. oli ta pärast õigusrikkumise toimepanemist paigutanud politseisõidukisse, ei allunud võimuesindaja seaduslikele korraldustele ja viskas M.J. mobiiltelefoniga, tabades M.J. vasakut põlve. Rando Saarepere põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega M.J. valu. Sellega pani Rando Saarepere toime

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kokkuleppe sisu

§ 263

lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Rando Saareperele karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 274

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Rando Saareperele karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Rando Saareperele liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Rando Saarepere 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas 3

(5)ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, kohustada Rando Saareperet käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, kohustada Rando Saareperet käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Rando Saareperet alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1054.80 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 178.80 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad XXX, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks sissetulekuks on hetkel 700 eurot, kuid tal on võlgnevused, mida nõutakse sisse täitemenetluses ning XXX, mistõttu on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Rando Saareperelt menetluskuluna välja kaitsjatasu summas 178.80 eurot ja sundraha summas 876 eurot, s.o kokku 1054.80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 1054.80 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Rando Saarepere aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239−245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Rando Saarepere süüdi tunnistada

§ 263

lg 1 p 1 ja

§ 274lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas 4

(5)Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Rando Saarepere menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 178,80 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot). Rando Saarepere taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et menetluskulude korraga hüvitamine käib Rando Saareperele, arvestades tema sissetulekuid ja väljaminekuid, ilmselgelt üle jõu. Seetõttu annab kohus Rando Saareperele KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda menetluskulu kokku 1054,80 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.