lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. ASJAOLUD D S esitas Viru Maakohtule avalduse I B-S ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks K S suhtes ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja palub lõpetada osaliselt D S ja I B- S ühine hooldusõigus lapse suhtes ning anda D S üle ainuotsustusõigus lapse K S viibimiskoha ja elukoha määramisel. Lapse ema sõitis Valgevenesse sugulastele külla ja selleks, et vältida edaspidi selliseid juhtumeid, et laps ilma isa nõusolekuta ära sõidab, siis soovib avaldaja, et lapse alaliseks elu- ja viibimiskohaks oleks Eesti Vabariik ja avaldajal oleks ainuõigus selle määramiseks. Avaldaja märgib, et tagamaks lapse emotsionaalne side avaldajaga ja isa täisjõuline osavõtt lapse elus, tuleb kindlaks määrata suhtlemiskord. I B-S teatas kohtule, et arvestades, et laps elab koos temaga Valgevenes (alates oktoobrist 2020), siis ei ole Eesti kohtul pädevust vaidluse lahendamiseks ja vaidlus tuleb saata Valgevene kohtule lahendamiseks. Lapse esindaja leidis 28.11.2020 esitatud seisukohas, et lapse harilik viibimiskoht on Eesti Vabariigis, olenemata sellest, et laps hetkel viibib Valgevenes ja palub I B-S taotlus jätta rahuldamata. Narva linn sisulist seisukohta ei avaldanud ja leiab, et kohtualluvuse küsimuse lahendamine on kohtu pädevuses. Avaldaja leiab, et lähtuvalt I B-S selgitustest kohtuasjas 2-20-13788, kus lapse ema kinnitas, et elab Eestis ja nad viibivad lapsega Valgevenes ajutiselt ja ka sellest, et rahvastikuregistri andmete põhjal on lapse elukoht Eesti Vabariigis, siis tuleb vaidlus lahendada Eestis. Kohus korraldas istungi, kuhu ilmusid ainult avaldaja esindajad. Avaldaja esindajad selgitasid, et laps on sündinud Valgevenes ja kolis koos vanematega Eestisse mais 2020. Oktoobris 2020 lahkus I B-S koos lapsega Valgevenesse ja on praegu seal. Avaldaja on seisukohal, et tegemist on lapserööviga ning on nähtavasti ka alustanud vastavat menetlust lapse tagasi saamiseks. Avaldaja on ka hetkel Valgevenes, tal on Valgevene elamisluba. Eestisse tulles oli abielupaari eesmärgiks luua ühine kodu Eestis, kuid septembris toimus konflikt. I B-S kasutab olukorda ära majandusliku kasu saamise eesmärgil, nõudes elatist Eestist ja saades ka Eestis ettenähtud toetusi. Avaldaja ei tööta Eestis, ta vanemad elavad siin. Avaldaja on valmis kolima ka Valgevenesse ja maksma elatist sealse süsteemi alusel ja korraldada oma elu seal. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks, et tõendada, millise riigiga laps enam seotud on ja kus on tema harilik viibimiskoht. Avaldaja ei esitanud kohtule täiendavaid tõendeid. I B-S esitas kohtule omapoolse selgituse. I B-S on Valgevene kodanik. 03.10.2019 abiellus ta avaldajaga Valgevenes, Borissovi linnas. K S sündis 06.03.2020 Valgevenes, Borissovi linnas. 17.05.2020 tulid avaldaja, I B-S ja laps kolmekesi Eestisse ja asusid elama avaldaja püsiva elukoha järgi aadressile XXX. Eestisse tuldi kuna avaldaja ei leidnud Valgevenes tööd. Eestis ei leidnud avaldaja samuti alalist tööd, perekond elas toetustest. Avaldajal on palju 2
) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 2 kohaselt on hagita perekonnaasi vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad).
lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
lg 1, 2 ja 3 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt. Rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, artikli 1 lõige b kohaselt kohaldatakse nimetatud määrust tsiviilasjade suhtes igat liiki kohtutes, mis käsitlevad vanemliku vastutuse tekkimist, teostamist, piiramist või äravõtmist. Artikli 2 lõike 7 kohaselt mõiste „vanemlik vastutus“ tähendab kõiki lapse isiku või varaga seotud õigusi ja kohustusi, mis antakse füüsilisele või juriidilisele isikule kohtuotsusega, seaduse alusel või õigusliku toimega kokkuleppe põhjal. See mõiste hõlmab eestkosteõigust ja suhtlusõigust. Artikli 8 lõike 1 kohaselt on liikmesriigi kohtutel vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis. Artikli 8 lõiget 1 kohaldatakse, kui artiklitest 9, 10 ja 12 ei tulene teisiti. Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooni (Haag, 3
lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Tulenevalt
lg 1 ja lg 3 jätab kohus lapsele määratud riigi õigusabi kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja on tasunud riigilõivu 10 eurot, mille kohus tagastab
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.