Obsah (10)

§ 613§ 477§ 231§ 367§ 173§ 172§ 174§ 138§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-14096 Tsiviilasi Swedbank P&

) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt

§ 613

lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes. xxx korter oli kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is ja lepingu kinnituseks oli väljastatud kodukindlustuse sertifikaat xxx (25.09.2020 avalduse lisa 2). Ajavahemikus 26.09.2017 kuni 03.10.2017 toimus xxx korteris kahjujuhtum, mille kohta edastas korteri omanik avaldajale selgituse (25.09.2020 avalduse lisa 1) - vara hulka kuuluvad esemed kattusid tsemenditolmuga (25.09.2020 avalduse lisa 3). 01.11.2017 xxx juhatuse liikme M L poolt allkirjastanud teate kohaselt oli kahjujuhtumi tekkepõhjuseks korteris nr xxx toimunud remonditööd (25.09.2020 avalduse lisa 10). Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr OT 17 xxx. 05.10.2017 edastas xxx OÜ hinnapakkumise (25.09.2020 avalduse lisa 4), ehitustolmu eemaldamise tööde maksumuseks pakuti 1 666,32 eurot. 01.11.2017 väljastas avaldaja garantiikirja nr xxx summas 1 576,32 eurot (25.09.2020 avalduse lisa 5), hinnapakkumisest on mahaarvestatud omavastutuse summa 90 eurot. 13.11.2017 esitas Xxx OÜ 2 avaldajale arve nr 3018 summas 1 576,32 eurot (25.09.2020 avalduse lisa 6), mille avaldaja tasus. Vara omanik kinnitas 13.11.2017, et tal ei ole pretensioone puhastustööde kohta (25.09.2020 avalduse lisa 7). 21.09.2018 esitas avaldaja puudutatud isikule tagasinõude summas 1 576,32 eurot tasumise tähtajaga 05.10.2018 (25.09.2020 avalduse lisa 8) ning 09.10.2018 kohtuhoiatuse, milles palus tasuda nõude hiljemalt 16.10.2018 (25.09.2020 avalduse lisa 9). Puudutatud isik ei ole summat hüvitanud. Kohus loeb nimetatud asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 2017.a, kohaldub sel ajal kehtinud korteriomandi seadus (KOS). KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt oli korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohus on lahendis 3-2-1129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus. Kohtu hinnangul sai kahju kannatajal (ja nüüd nõude ülemineku tõttu avaldajal) olla puudutatud isiku vastu esmajoones VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad:

1. teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
2. teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3);
3. kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
4. kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
5. rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohtu hinnangul on nimetatud eeldused täidetud. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud, et teisele korteriomanikule on tekkinud kahju ning et kahju põhjus tulenes puudutatud isikule kahju tekkimise ajal kuulunud korteriomandist (xxx teatest nähtub, et ajavahemikus 26.09-03.10.2017 eemaldati korteris xxx seinu ja seetõttu kattus korter xxx tsemenditolmuga). KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatu eesmärk on ära hoida teistele korteriomanikele kahju tekkimine. KOS § 11 lg 3 sätestab: „Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus 3 kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.“ Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või et kahju põhjuseks oli muu asjaolu, mida puudutatud isik ei saanud mõjutada. Seetõttu on avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ja nõue on põhjendatud. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid põhinõude suurusele. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 576,32 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“

§ 367

esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja on viivist arvestanud alates 17.10.2018 (viimase nõudekirjaga antud tasumise tähtajale järgnevast päevast) kuni 25.09.2020 (avalduse esitamise päev) seadusjärgses määras põhivõlgnevuselt 1 576,32 eurot. Avaldaja on viivise aluseks võtnud korrektsed andmed ning viivisenõudeks kujuneb 245,05 eurot. Kohus peab põhjendatuks avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõuet, samuti edasiulatuva viivise nõuet. Eelnevale tuginedes rahuldab kohus avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 1 576,32 eurot, viivise 245,05 eurot ning viivise alates 26.09.2020 seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuivõrd avaldus kuulub rahuldamisele.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetlusse võtmise määruses on märgitud menetluskulude nimekirjade esitamisega seonduvalt, et nimekirjad tuleb esitada koos oma menetlusdokumentidega (avaldajal esitada avaldusega esitamisega seonduvate menetluskulude nimekiri 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest). Avaldaja ei ole esitanud eraldi menetluskulude nimekirja, kohus määrab avaldaja menetluskulud kindlaks tsiviilasja materjalide pinnalt (

§ 174lg 1 teine lause).

Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt tasutakse hagita menetluses 4 esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seetõttu määrab kohus põhjendatud riigilõivukuluna kindlaks 50 eurot. Muid menetluskulusid avaldajal kohtule arusaadavalt ei ole. Hageja esindajaks on töötaja, kelle puhul hüvitataks üksnes sõidukulud (

§ 175

lg 2).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 50 eurot (riigilõiv), samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5