Obsah (6)

§ 436§ 646§ 657§ 656§ 337§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2020, Tallinn Kohtuasja

) § 162 lõike 1 alusel hageja kanda. Kohus leidis, et mõistlik on kostja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2. Maakohus on rikkunud otsuse tegemisel

§ 436lõiget 4.

Kohus märkis, et pooltel on vaidlus laenulepingutest tulenevate nõuete hagejale loovutamise üle. Samas ei ole kostja oma ainsas sisulises seisukohas, s.o 12.08.2020 vastuses hagile, vastu vaielnud hageja nõudeõiguse olemasolule ega seadnud kahtluse alla, kas nõudeõigus on hagejale loovutatud. Kuna sellist vaidlust pooltel menetluse käigus ei tekkinud, on kohus teinud üllatusliku otsuse. 4 2-20-113828

1. Isegi juhul, kui kohtule jäi ebaselgeks nõudeõiguse olemasolu, tulnuks kohtul sellele asjaolule hageja tähelepanu juhtida.
2. Kuna kohus rajas otsuse üksnes asjaolule, et hageja ei ole tõendanud oma nõudeõigust kostja vastu ja kostjal on seni õigus keelduda nõude täitmisest uuele võlausaldajale, esitab hageja esialgse võlausaldaja kinnituskirja nõude loovutamise kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja maakohtu otsus tühistada

§ 646

ja § 656 lõike 1 punkti 1 alusel apellatsioonkaebuse põhjal ning saata asi

§ 657lõike 2 kohaselt uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 26.

§ 656

lõike 1 punkti 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet. 27. Õigusliku ärakuulamise põhimõte on üks neist fundamentaalsetest kohtumenetluse printsiipidest, mille oluline rikkumine tingib alama astme kohtu otsuse tühistamise kaebuses esitatud asjaoludest ja põhjendustest sõltumata.

-i kommenteeritud väljaandes on leitud, et kohtu poolt ära kuulatud saab olla see menetlusosaline, keda teavitatakse õigel ajal kõigest, mis menetlust võib mõjutada. Seega võib õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumine seisneda mh selles, et menetlusosaline ei tea, et teda puudutavas menetluses on esitatud mingi taotlus, seisukoht, faktiväide või tõend, mis võib asja menetlust mõjutada (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt (koost). Tallinn, 2018, lk 1147, punkt 3.3.1.a).

§ 656

lõike 1 punkti 1 alusel lahendi tühistamise saab aga kaasa tuua üksnes ärakuulamise põhimõtte oluline rikkumine. Rikkumise olulisus väljendub selles, et esineb arvestatav tõenäosus, et rikkumise tagajärjel jäid menetlusosalise õigused olulisel määral kaitseta või tehti ebaõige kohtulahend (samas, punkt 3.3.1.b). Eeltoodust tulenevalt võib asuda seisukohale, et oluliseks rikkumiseks ei saa pidada olukorda, kui kohus unustab menetlusosalisele edastada vastaspoole menetlusdokumendi, milles korratakse üksnes üle varasemalt esitatud seisukohti või kui menetlusdokumendis sisalduvaid (uusi) väiteid ja asjaolusid kohus asja lahendamisel ei arvesta või need asja lahendamist ei mõjuta. Kui aga on tegemist menetlusosalise sellise seisukohaga, mis võis mõjutada asja lahendamist, on selle teisele poolele (ekslikult) edastamata jätmise puhul tegu olulise menetlusnormi rikkumisega. Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses asjas tegemist viimati kirjeldatud olukorraga. 28. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et nõustus kostja vastuväitega, mille kohaselt hageja ei ole tõendanud, et hagi esemeks olev nõue on hagejale loovutatud. Hageja leiab, et maakohtu otsus on üllatuslik, kuna pooltel ei olnud maakohtus vaidlust nõudeõiguse hagejale loovutamise osas ning kostja ei ole selliseid vastuväiteid 12.08.2020 hagivastuses ehk ainsas sisulises seisukohas, esitanud. Ringkonnakohus märgib, et 12.08.2020 hagivastuses tõepoolest selline vastuväide puudub. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja on 28.09.2020 esitanud ka teise sisulise seisukoha – vastuseks kohtu 11.09.2020 määrusele, millega kohus määras pooltele tähtajad täienduste, tõendite ja taotluste (sh menetluskulude nimekirja) esitamiseks (kuni 28.09.2020) ning vastaspoole esitatule vastamiseks (kuni 12.10.2020). Kõnealune kostja seisukoht on esitatud tähtaegselt ja selles on esitatud ka nõude loovutamise tõendamatuse vastuväide (vt kostja 28.09.2020 seisukoha punkt II.2). Kuna kohus määras 5 2-20-113828 11.09.2020 määruses tähtaja ka vastaspoole esitatule vastamiseks, siis esmapilgul kohus justkui võimaldas hagejale õiguse olla ära kuulatud (st esitada omapoolne seisukoht kostja esitatule), mida hageja lihtsalt ei kasutanud. Samas tuleb tõdeda, et tegelikkuses hageja oma vastavat õigust realiseerida ei saanud, kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kohus kostja 28.09.2020 seisukohta hagejale üldse nähtavaks teinud. Hagejale on nähtavaks tehtud üksnes kostja sama kuupäeva menetluskulude nimekiri, mis on esitatud eraldi menetlusdokumendina. Kuivõrd mõlemad tähtajad – nii seisukoha kui vastuväidete esitamiseks – määrati ühes määruses etteulatuvalt (st teadmata, kas pooled üldse midagi esitavad; asja materjalidest nähtuvalt hageja ise täiendavat seisukohta ei esitanud), ei saanud hagejal tekkida ka mõistlikku kahtlust, et kostja on seisukoha esitanud. Olukord oleks teine, kui kohus oleks nt määranud hagejale tähtaja konkreetsele kostja seisukohale vastamiseks ning kui sellisel juhul ei oleks hagejale kostja seisukoht asja materjalides nähtav, peaks mõistlik menetlusosaline sellele kohtu tähelepanu juhtima. Kuna kumbki menetlusosaline ei osale menetluses advokaadist lepingulise esindaja vahendusel, ei saa eeldada, et kostja esindaja oleks ise hagejale kõnealuse seisukoha edastanud (millisel juhul saaks eeldada, et hageja oleks tegelikkuses siiski seisukohaga saanud tutvuda) (vt

§ 337

). Seega puudus hagejal objektiivselt võimalus kostja 28.09.2020 seisukoha osas arvamuse avaldamiseks, kuna hageja ei olnud sellise seisukoha esitamisest teadlik. 29. Eelnevalt tuvastas ringkonnakohus, et maakohus jättis hagejale nähtavaks tegemata kostja 28.09.2020 menetlusdokumendi, milles mh sisaldus uus vastuväide nõude loovutamise tõendamatuse kohta. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata just selle vastuväite alusel, millele hagejal puudus võimalus vastu vaielda, on viidatud rikkumise näol tegemist õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulise rikkumisega. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul anda hagejale võimalus kostja 28.09.2020 seisukohale vastamiseks ning arvestades ka hageja väiteid, hinnata uuesti nõude loovutamise tõendatust ja vajadusel ka kõiki ülejäänud poolte väiteid ja vastuväiteid. 30.

§ 646

alusel võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Kuivõrd praegusel juhul tuleb maakohtu otsus olulise menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, puudub menetlusökonoomilistel kaalutlustel vajadus teise poole seisukohta küsida. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 31. Menetluskulude jaotus ja sellest tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramine otsustatakse vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 6