2-20-11857/21

2-20-11857 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.

1. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-11857 Tsiviilasi J. R. hagi A. R. vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom (OÜ Cartex; epost: maiapl@hot.ee); Kostja: A. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; rahvastikuregistri järgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja lepinguline esindaja: Agu Eichenbaum (OÜ Hugo; e-post: agu@hugo.legal) Kohtuistungi aeg 08.12.
2. a RESOLUTSIOON
6. Rahuldada J. R. hagi A. R. vastu abielu lahutamise nõudes. Lahutada J. R. ja A. R. abielu, mis registreeriti xxxxx.
7. a Tartu Maavalitsuses. Taastada abielu lahutamisel J. R. abielu eel kantud perekonnanimi – F. . Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes ja kostja isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus Jätta abielu lahutamise nõudega seotud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. J. R. esitas 17.08.
9. a kohtule hagiavalduse A. R. vastu abielu lahutamise nõudes. 11.09.
10. a esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse, milles lisaks abielu lahutamisele taotles kohtult poolte ühisvara jagamist. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu xxxxx.
11. a. Hageja väitel on käesolevaks ajaks poolte abielulised suhted lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Pooled on abielu ajal soetanud ühisomandisse korteriomandi, registriosa numbriga xxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, ja xxxxxx kinnistu, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxx küla, xxxxx vald, xxxxx maakond. Vara ostuks võtsid pooled laenu, mille kohta sõlmisid 21.06.
12. a AS-iga Swedbank laenulepingu nr 12-040872-EL summas 67 000 eurot. Laenuleping kehtib kuni 20.06.
13. a. Hageja taotles, et kohus jagaks poolte ühisvara selliselt, et korteriomand jääb tema ainuomandisse ja kinnistu kostja ainuomandisse ning hageja ainukohustuseks jäävad AS-iga Swedbank sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused ning kostjalt mõistetakse hageja kasuks hüvitisena välja 3000 eurot.
14. Kohus võttis hagi 14.09.
15. a määrusega menetlusse ja kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
16. Kostja A. R. esitas 09.10.
17. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ei esita vastuväiteid abielu lahutamise nõudele. Ühisvara jagamise nõude osas tegi kostja hagejale ettepaneku pidada läbirääkimisi ja lõpetada menetlus kompromissiga.
18. 18.11.
19. a esitas hageja lepinguline esindaja kohtule poolte vahel samal päeval ühisvara jagamise osas sõlmitud kompromissilepingu. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja ühisvara jagamise nõude osas menetluse lõpetamist.
20. Kohus kinnitas 23.11.
21. a määrusega poolte kompromissi ja lõpetas tsiviilasja menetluse ühisvara jagamise nõude osas. Kohus jätkas abielu lahutamise nõude menetlust.
22. 08.12.
23. a pidas kohus poolte isiklikul osavõtul kohtuistungi abielu lahutamise nõude arutamiseks. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palus kohtul poolte abielu lahutada. Hageja seletas, et poolte kooselu lõppes
24. aasta veebruaris. Hageja hinnangul on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud ning hageja ei soovi kostjaga suhete taastamist ega aega leppimiseks. Hageja taotles, et pärast abielu lahutamist taastataks tema sünnijärgne perenimi F. . Kostja võttis abielu lahutamise nõude õigeks. Kostja nõustus hagejaga, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning kostja ei pea võimalikuks poolte leppimist. KOHTU SEISUKOHT
25. Käesolevas tsiviilasjas menetles kohus ühises menetluses J. R. hagi A. R. vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Ühisvara jagamise hagi osas lõpetas kohus 2 menetluse poolte kompromissi kinnitamisega. Kohus leiab, et ka abielu lahutamise hagi on lõplikuks otsustamiseks valmis ja see on võimalik osaotsusega sisuliselt lahendada.
26. Kohus leiab, et abielu lahutamise hagi on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja J. R. ja kostja A. R. abielu registreeriti xxxxx.
27. a Tartu Maavalitsuses. Hageja väitel lõppes poolte kooselu
28. aasta veebruaris ning poolte abielulised suhted on käesolevaks ajaks pöördumatult lõppenud. Kostja hageja vastavaid väiteid ei vaidlustanud. Kostja võttis abielu lahutamise nõude õigeks ega esitanud sellele vastuväiteid. Kumbki pooltest ei avaldanud soovi kooselu ega suhteid taastada. Seetõttu ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud ja abielu tuleb lahutada. Hageja avaldas soovi, et pärast abielu lahutamisel taastataks tema sünnijärgne perekonnanimi F. . Nimeseaduse § 11 lg 1 näeb ette, et abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kostja taotlusel taastab kohus abielu lahutamisel hageja abielu eel kantud perekonnanime F. . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes ja hageja isikuandmetes muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus
29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul rahuldab kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb selle nõudega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4