Obsah (7)

§ 4§ 150§ 430§ 661§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2021. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-20-15088 Tsiviilasi S K ja M K hagi A M K ja A K va

§ 4

lg 3, § 206 lg 2, § 430) ja on kokku leppinud E K´e pärandvara ühisuse lõpetamises järgnevas. 1.

1. Hagejad kohustuvad võõrandama kostja A M K´ele oma mõttelised osad E K´e pärandvara ühisusest. 1.
2. Kostja A M K kohustub tasuma lepingu p-s 2.2 (resolutsiooni p 1.2 ) nimetatud osade omandamise eest vastavalt hageja S K´le 6500 (kuus tuhat viissada) eurot ja hageja M K´ele 4380 (neli tuhat kolmsada kaheksakümmend) eurot. 1.
3. Hagejatele tasutav summa hõlmab nii hüvitist pärandvara jagamisel kui ka hagejate menetluskulusid. 1 1.
4. Kostja 1 tasub kokkulepitud hüvitise kokku 10 880 (kümme tuhat kaheksasada kaheksakümmend) eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is selgitusega „Kompromissi alusel tasumine ts.asjas 2-20-15088“ hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul kompromissilepingu allkirjastamisest. Tasumise maksekorralduse kohustub kostja 1 edastama hagejatele teadmiseks hiljemalt makse tegemisele järgneval tööpäeval. 1.
5. Pooled kohustuvad sõlmima E K´e pärandvara jagamise lepingu Kärdla notaris ajavahemikus 18.01.-24.01.2021, kuid mitte enne p-s 2.5 (resolutsiooni p 1.5) nimetatud kostja 1 kohustuse täitmise kinnituse edastamist hagejatele. 1.
6. Pooled annavad kompromissi allkirjastamisega oma tingimusteta ning tagasivõtmatu nõusoleku kompromissi p 2.5 kohaselt Rahandusministeeriumi kontole tasutud summa 10 880 (kümme tuhat kaheksasada kaheksakümne) euro ülekandmiseks S K arveldusarvele EExxx summas 6500 eurot ja M K´e arveldusarvele EEyyy summas 4380 eurot pärast p 2.6 (resolutsiooni p 1.6) alusel sõlmitud pärandvara jagamise lepingu ärakirja edastamist kohtule. 1.
7. Juhul, kui kostja 1 ei ole täitnud kompromissilepingu p-s 2.5 (resolutsiooni p 1.5) nimetatud kohustust tähtaegselt, on hagejatel õigus käesolevast kompromissist taganeda. Taganemisel jätkub tsiviilasjas menetlus ilma kompromissi kinnitamiseta. 1.
8. Juhul, kui hagejad ei ole täitnud kompromissilepingu p-s 2.6 (resolutsiooni p 1.6) nimetatud kohustust tähtaegselt ja Pooled ei ole kooskõlastanud notari aega täiendavalt, on kostjatel õigus käesolevast kompromissist taganeda. Taganemisel jätkub tsiviilasjas menetlus ilma kompromissi kinnitamiseta. 1.
9. Kompromissilepingu allkirjastamisega kinnitavad Pooled, et neil puuduvad pärandvara valdamisest ja kasutamisest tulenevalt kompromissis nimetamata nõuded üksteise vastu ning mistahes muud sellesisulised nõuded on Poolte kokkuleppel lõppenud. 2.

§ 150

lg 2 p 1 alusel Pärnu Maakohtul tagastada M K tasutud riigilõiv summas 150 (sada viiskümmend) eurot so 50% tasutud riigilõivust ning kanda see arveldusarvele EEyyy.

1. Tühistada 05.02.2021 kell 12.00 kohtuistung tsiviilasjas 2-20-
3. Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.
4. Saata määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord 2 Määruse peale võib esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
5. Hagiavaldus 15.10.
6. a esitasid hagejad S K ja M K Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagiavalduse kostjate A M K ja A K vastu pärandvara ühisuse lõpetamise nõudes. Hagejad soovivad pärandvara jagada selliselt, et jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud kinnisasi kostjate ühisesse omandisse, kohustusega hüvitada hagejatele nende omandiosa väärtus; kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusregistriosa nr xxx teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse ühisomanikena kinnistusraamatusse A K ja A M K. Menetluskulud jätta kostjate kanda.
7. Kompromissleping Pooled esitasid 25.01.2021 kompromisslepingu ja Kärdla Notari Maira Kattel poolt 21.01.2021 koostatud ja tõestatud ühisomandi lõpetamise lepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingud. Kostja 1 A M K kandis 11.01.2021 Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE062200221059223099 kompromisslepingus kokkulepitud hüvitise summas 10880 eurot.
8. Kohtu seisukoht 3.1 Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 3.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 3.3

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 3.4 Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. 3.5 Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad käesolevas asja menetluse lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.6

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale.

3.7 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kompromisslepingu kinnitamise eelduseks oleva pärandvara jagamise leping on Kärdla notaris 21.01.2021 sõlmitud ning kokkulepitud hüvitis Rahandusministeeriumi arvele kantud. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3 3.8

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.9

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolev tsiviilasi lõpetatakse kompromissiga ning hageja 2 M K on esitanud taotluse riigilõivust 50% tagastamiseks. Hagilt tasuti hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot, millest 150 eurot tuleb seda taotlenud hagejale tagastada. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et tsiviilasjaga nr 220-15088 seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild Kohtunik 4