KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2019, Tallinn, Tallinna Kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-112731 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. B. vastu põhivõla, intressi ja viiviste nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: M. Š. (PlusPlus Legal OÜ, epost menetlus@plusplus.ee); Kostja: J. B. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx). Asja läbivaatamine Istungil menetlusosalised Juures viibis 23.01.2019 avalikul kohtuistungil osalenud Hageja lepinguline esindaja M.Š., kostja J. B. ja kostja volitatud esindaja S. P. Sekretär Triin Matteus, tõlk Nadezda Paukson Resolutsioon
- Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt: 1.1 J. B. (isikukood xxx.) kohustub tasuma PlusPlus Capital AS-ile (registrikood 11919806) põhivõlgnevuse, intressi, viiviste ja menetluskulude katteks kokku 2333 eurot. 1.2 J. B. tasub PlusPlus Capital AS-ile kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 nimetatud võlgnevuse katteks igakuiselt 64,81 eurot alates
- veebruarist 2019 ja seejärel iga kuu
- kuupäevaks kuni kogu võlgnevuse tasumiseni 36-kuulise perioodi jooksul. Ülekanded tuleb teha PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr EExxx, viitenumbriga 24340788 ja selgitusse märkida tsiviilasja number. 1.3 Juhul, kui J. B. jätab mõne kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2 nimetatud kohustuse tähtaegselt täitmata, muutub kogu seni tasumata summa koheselt sissenõutavaks ja samuti kohustub J. B. põhivõlgnevuselt tasuma viivist määraga 0,0534 % päevas.
- Tsiviilasja menetluskulud, mida ei ole kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 nimetatud, jätta poolte endi kanda.
- Tagastada riigilõiv 125 eurot PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr EExxx.
- Menetlus asjas lõpetada.
- Kohtumäärus ei ole edasikaevatav. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. B. vastu põhivõla, intressi ja viiviste nõudes. 23.01.2019 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromisskokkuleppe, mis on kohtuistungi protokollis fikseeritud. Kompromisslepinguga leppisid pooled kokku:
- Kostja kohustub tasuma hagejale põhivõlgnevuse, intressi, viiviste ja menetluskulude katteks kokku 2333 eurot.
- Kostja tasub hagejale punktis 1 nimetatud võlgnevuse katteks igakuiselt 64,81 eurot alates
- veebruarist 2019 ja seejärel iga kuu
- kuupäevaks kuni kogu võlgnevuse tasumiseni 36-kuulise perioodi jooksul. Ülekanded tuleb teha hageja arveldusarvele nr EExxx, viitenumbriga 24340788 ja selgitusse märkida tsiviilasja number.
- Juhul, kui kostja jätab mõne punktis 2 nimetatud kohustuse tähtaegselt täitmata, muutub kogu seni tasumata summa koheselt sissenõutavaks ja samuti kohustub kostja põhivõlgnevuselt tasuma viivist määraga 0,0534 % päevas.
- Hageja palub tagastada hagejale pool hagiavaldusel tasutud riigilõivust arveldusarvele nr EExxx.
- Pooled soovivad loobuda kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebeõigusest. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et poolte kompromissleping tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte kompromissileping vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooltevaheline kompromissleping on 23.01.2019 kohtuistungi protokollis fikseeritud. Kohus selgitab, et TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt asjaolust, et pooled on sõlminud kompromissi, jätab kohus menetluskulud, mida ei ole kompromissis nimetatud, poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 on pooled loobunud edasikaebeõigusest, mistõttu käesolev kohtumäärus ei ole edasikaevatav. 2 Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 250 eurot, seega kuulub hagejale tagastamisele hagiavalduse esitamisel tasutud pool riigilõivust summas 125 eurot PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr EExxx. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.