KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-17736 Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- jaanuari
- a määrus Kaebuse esitaja ja liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ivo Kaurit esindajad ringkonnakohtus Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu
- jaanuari
- a määrus tsiviilasjas nr 2-20-17736 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
- Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- XX (hageja) esitas Harju Maakohtule
- detsembril 2020 hagi YY (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja on kostja isa. Hageja kinkis
- oktoobril 2015 kostjale korteri, aga sellele vaatamata keeldub kostja hagejaga suhtlemast. Viimastel aastatel on hageja tervis halvenenud ja hageja ei saa enam tööl käia. Riiklikust pensionist ei jätku hageja kõigi vajaduste katteks. Hageja on pöördunud korduvalt kostja poole, et kostja hagejat toetaks, aga kostja ei ole vastanud. Hageja igakuiste vajaduste suuruseks on 750 eurot, aga saadav pension on ligikaudu 470 eurot, mistõttu palub hageja kostjalt igakuise elatise summas 280 eurot väljamõistmist.
- Harju Maakohus jättis
- detsembri
- a määrusega hagiavalduse käiguta ning selgitas, et hagejal tuleb esitada tõendid, mis tõendavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh hageja igakuiseid sissetulekuid ning vajalikke ja põhjendatud kulusid. Samuti palus kohus hagejal täpsustada oma nõuet ja esitada nõuetekohane volikiri.
- Hageja esitas
- detsembril 2020 puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduse uue tervikteksti ja volikirja. Hageja selgitas, et ta käis ajutiselt tööl kuni
- a oktoobrikuu lõpuni, aga vanuse ja tervise tõttu ei saa enam töötada. Hageja täpsustas ka igakuiste kulutuste koosseisu, talle makstava pensioni suurust ja oma nõuet. Hageja pension on 484,78 eurot ja ta palub kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 265 eurot. Samuti esitas hageja asjaolude tõendamiseks tõendid.
- Harju Maakohus jättis
- detsembri
- a määrusega hagiavalduse taas käiguta ning selgitas, et hageja on hagis välja toonud, et ta on enda pensionist osaliselt suuteline end ülal pidama. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et hageja on välja toonud, et omab ühist majapidamist abikaasa CC-ga. Kohus palus hagejal esitada tõendid, mis tõendavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh hageja igakuiseid sissetulekuid, ning välja tuua, milline vallas- ja kinnisvara kuulub hagejale, kas tegemist on abikaasade ühisvaraga ning milline igakuine sissetulek on hageja abikaasal.
- Hageja esitas
- detsembril 2020 puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduse uue tervikteksti. Hageja täpsustas, et ta on abielus kostja ema CC-ga, kelle sissetuleku moodustab samamoodi vaid riiklik pension 550,90 eurot, seega ei piisa hageja abikaasa sissetulekust hageja toetamiseks. Samuti esitas hageja täiendavad tõendid. Maakohtu määrus ja põhjendused
- Harju Maakohus keeldus
- jaanuari
- a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu hinnangul ei puutu kinkelepinguga seotud asjaolu elatisnõude menetlusse. Kinkelepingust on võimalik taganeda pärast selle täitmist võlaõigusseaduse §-s 268 sätestatud alustel. Samuti ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, miks on elatise nõue abikaasa eeliskohustuse asemel suunatud kostja vastu. Lisaks ei ole hageja välja toonud, kuidas ei ole hageja võimeline ise ennast ülal pidama, kui talle on määratud igakuise sissetulekuna riiklik pension. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hagi on perspektiivitu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
- Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt tegi maakohus etteheiteid hageja isikule endale, sest hageja ei ole kohtu väitel üht või teist asjaolu põhjendanud või välja toonud. Samas eeldab TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamine, et hageja ei saa hagi perspektiivikaks muutmiseks midagi teha, st hagi perspektiivikus ei sõltu hageja isikust endast, vaid asjaolude kogumist. Maakohus on ebaõigesti menetlusse võtmise staadiumis asunud hindama, kas hagi kuulub tõenäoliselt rahuldamisele või mitte. Seda saab teha alles sisulise menetluse käigus tõendeid hinnates. Lisaks ei nõustu hageja maakohtu eeldusega, et iga riiklikku pensioni saav isik on võimeline ennast ülal pidama. Hageja on kohtule esitanud tõendid ka selle kohta, et hageja abikaasa ei saa suuremat sissetulekut kui hageja, mistõttu ei kohaldu abikaasa eeliskohustus.
- Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus ei saa hagi menetlusse võtmist otsustada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
- Kolleegium märgib, et kui kohus teeb ilma kostjat eelnevalt ära kuulamata määruse, millega keeldub hagi menetlusse võtmisest, ning hageja vaidlustab selle määruse, tuleb maakohtul TsMS § 663 lg 3 järgi toimetada määruskaebus ja maakohtu määrus kätte ka kostjale ning küsida kaebuse osas kostja seisukohta (Riigikohtu
- juuni
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-146-10, p 33). Kuigi maakohus ei toimetanud määruskaebust kostjale kätte ega küsinud kostjalt seisukohta, siis ei pea kolleegium vajalikuks seda puudust kõrvaldada, sest tsiviilasi saadetakse maakohtule hagi uueks menetlusse võtmise otsustamiseks. 2
(4)- Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ekslikult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagi on õiguslikult perspektiivitu. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine on viidatud sätte kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Hagiavalduses märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei ole kohtul hagi menetlusse võtmise otsustamisel õigust hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu
- mai
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13). Vaidlustatud määruses ei ole maakohus eelmärgitut TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel piisavas ulatuses arvestanud. Maakohus on hagiavaldust korduvalt käiguta jättes nõudnud ebaõigesti ka hagejalt tõendeid hagi aluseks olevate asjaolude kohta, kuivõrd asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei ole kohtul õigust hinnata tõendeid.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 3 järgi on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Ülalpidamist on PKS § 96 esimese lause järgi kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on esitatud nõude läbivaatamiseks õigusnorm olemas, mistõttu ei ole praegusel juhul hagi esitamine õiguslikult võimatu. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
- Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus on asja menetlusse võtmise üle otsustamisel asunud asja sisuliselt lahendama. Maakohus andis juba menetlusse võtmisel hinnangu sellele, kas hageja on suuteline ennast ise ülal pidama. Seejuures on maakohus ekslikult viidanud sellele, et hageja ei ole välja toonud, kuidas ta ei ole võimeline ise ennast ülal pidama, kui talle on määratud igakuise sissetulekuna riiklik pension. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et hageja igakuiste vajaduste suuruseks on 750 eurot, aga ainsaks sissetulekuks on pension, mille suurus on 484,78 eurot. Seega ei ole pension hageja väitel kõigi tema vajaduste rahuldamiseks piisav. Asja sisulisel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hinnang sellele, millised on hageja vajadused, nende vajaduste rahuldamiseks kuluv summa ning milliste vajaduste rahuldamises ja millises määras peavad lähedased osalema. Maakohtul tuleb hinnata, kas hageja enda sissetulek ja varaline seisund võimaldavad tal end piisavalt ülal pidada.
- Samuti nõustub kolleegium hagejaga selles, et maakohus on ekslikult viidanud sellele, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, miks on elatise nõue hageja abikaasa asemel esitatud kostja vastu. Hageja tõi hagiavalduses esile, et hageja abikaasa sissetuleku moodustab samamoodi vaid riiklik pension 550,90 eurot, mistõttu ei saa hageja sõnul abikaasa teda toetada. Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et PKS § 107 lg 1 järgi on kohustatud hagejat esimeses järjekorras ülal pidama tema abikaasa. Hageja sugulased peavad andma ülalpidamist teises järjekorras, s.o juhul, kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma abikaasale ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata. Samas tuleb kolleegiumi hinnangul see, kas hagejal on võimalik abikaasalt ülalpidamist saada, teha selgeks, kui asja vaadatakse sisuliselt läbi (vt Tartu Ringkonnakohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11343, p 12).
- Kolleegium selgitab täiendavalt, et see, kas seaduse järgi ülalpidamist andma kohustatud isik peab ka tegelikult ülalpidamist andma sõltub sellest, kas isikul on selleks piisavalt vahendeid. Nii abielust tuleneva ülalpidamiskohustuse kui ka sugulusest tuleneva ülalpidamiskohustuse puhul vabaneb ülalpidamist andma kohustatud isik ülalpidamiskohustusest, kui ta ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata (PKS §-d 102 ja 107; vt 3
(4)ka Arrak, L., Kivioja, A. Kes kannab eakale vajalike sotsiaalteenuste kulud? Kohaliku omavalitsuse ja perekonna kohustused eakale vajalike sotsiaalteenuste rahastamisel. – Juridica nr 2017/5, lk 279–293).
- Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
- Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, siis ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)