lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus 19.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 20. Juhindudes
Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 11 21.
lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. 03.12.2012 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja lepinguline esindaja on sooritanud järgmised õigusabitoimingud: - materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine, strateegia valimine- 30 min; - hagi koostamine tõendite struktureerimine (4,5 lk hagi- 45 min lk)- keskmiselt 3 tundi; - kostja 28.09.2020 vastusega tutvumine- 15 min; - kostja 05.10.2020 vastusega tutvumine- 15 min; - kohtu 29.10.2020 kohtunõudega tutvumine- 15 min; - vastus kohtunõudele- 15 min; - kostja viimase vastusega tutvumine- 30 min. Õigusabi osutati 5 tundi, tunnitasu on 100 eurot, kokku summas 500 eurot. Hageja kinnitab, et käesolevad menetluskulud on tekkinud seoses käesolevaga kohtumenetlusega. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, samuti ei ole lepinguline esindaja käibemaksukohustuslane. Seega käesolevas asjas on summad esitatud ilma käibemaksuta. 07.12.2020 esitas kostja seisukoha hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osas. Hageja on esitanud nõude, millel puudus igasugune alus, kuivõrd kostja maksis ja maksab hagejale elatist ja omavahelises kokkuleppes hageja hoidmisel ei ole tekkinud mingisuguseid selliseid nõudeid, mida hageja oleks saanud esitada kostja vastu. Kostja leiab, et sellise hagiavalduse esitamine ei olnud põhjendatud. Selles olukorras saab elatise vähendamise hagi esitada hoopis kostja, kelle elatise vähendamise nõue on ka antud menetluses põhjendatud ja tõendatud. Kostja ei vaidle vastu hageja menetluskuludeks arvestatud ajale ja arvestusele, vaid selliste kulude tekkimise vajalikkusele. Ebavajalik on esitada hagiavaldust hagejale elatise väljamõistmiseks miinimummääras, kui seda kohustust on kokkuleppeliselt siiani täidetud ja hagi esitamise ajal ei olnud põhjust eeldada, et kohustust ei täideta. Selliseid kulusid ei ole mõistlik välja nõuda kostjalt. Hageja tõendamata ja reaalse aluseta nõue ei kuulu ka esitatud kujul rahuldamisele ning seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine kostja kanda. Hageja esindaja büroo tunnihinna kohta kostjal vastuväiteid ei ole.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tõlgikulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab,
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Võttes arvesse hageja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust, on õigusabi maakohtus kokku 5 tunni (0,5 + 3 + 0,25 + 0,25 + 0,25 + 0,25 + 0,5) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Eeltoodut ei väära asjaolu, et kostja hinnangul ei olnud hagi esitamine kohtule põhjendatud. Poolte vahel oli vaidlus 12 tasumisele kuuluva elatise suuruse osas. Hageja soovis elatist saada miinimummääras ning kostja teatas, et ta on võimeline elatist tasuma summas 200 eurot. Kohus rahuldas hagi hageja taotletud ulatuses, seega oli hagi esitamine kohtule põhjendatud. Õigusabi osutati maakohtus tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa lugeda hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära ebamõistlikult kõrgeks ning tuleb rahuldada hageja taotletud ulatuses. Elatise nõudmise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2). Hageja menetluskulude suuruseks on 500 eurot (5 h x 100 eurot/h).
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepinguline esindaja esitas avalduse kooskõlas
22.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.