Obsah (6)

§ 329§ 68§ 65§ 64§ 424§ 50

1-21-87 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuaril 2021.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-87 (20231702490) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi s

§ 329

järgi Jüri Triisa – isikukood 34709270377, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, xxx, emakeel eesti keel, xxx, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jüri Triisa

§ 329

järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 80 päevamäära (päevamäär 11 eurot ), s.o. 880 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.10.2020– 30.10.2020, s.o 2 päeva, arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 74 päevamäära, s.o 814 eurot.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 16.09.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-6544 mõistetud ära kandmata karistusega ning mõista liitkaristuseks 5 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus ning rahaline karistus 74 päevamäära ehk 814 eurot.

§ 64lg 2 alusel viia mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt.

Rahaline karistus summas 814 eurot tasuda ühe kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusena võib märkida: „Jüri Triisa, kriminaalasi 1-21-87, rahaline karistus.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista Jüri Triisalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 146,40 eurot riigituludesse. Menetluskulud kogusummas 1022,40 eurot tasuda ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Selgitusena võib märkida: „Jüri Triisa, kriminaalasi 1-21-87, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Jüri Triisat süüdistatakse selles, et tema, olles 16.09.2020 Harju Maakohtu otsusega nr 1-206544 (jõustunud 24.09.2020) karistatud

§ 424

lg 1 järgi ning lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks (24.09.2020– 23.12.2020), juhtis 29.10.2020 kella 11:53 paiku Harjumaal, Tallinnas, Männiku tee 99 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz E 350 4MATIC registreerimisnumbriga xxx, millega hoidus teadlikult kõrvale kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§-s 50 sätestatud lisakaristuse, s.o sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise, täitmisest. Seega pani Jüri Triisa toime

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise. Menetluskäi k ja kohtuot suse põhjendused Süüdistatav Jüri Triisa, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.01.2021.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Jüri Triisa süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 80 päevamäära, arvestades ühe päevamäära suuruseks 11 eurot, s.o summas 880 eurot.

§ 68

lg 1 järgi arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.10.2020–30.10.2020, s.o 2 päeva, arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, ning lugeda kandmise kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 74 päevamäära, s.o 814 eurot.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 16.09.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-6544 mõistetud ära kandmata karistusega ning mõista liitkaristuseks 5 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus ning rahaline karistus 74 päevamäära ehk 814 eurot.

§ 64lg 2 kohaselt viia rahaline karistus täide iseseisvalt. Menetluskulud Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 146,40 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Liina Pohlak Kohtunik