Obsah (7)

§ 424§ 4231§ 63§ 74§ 68§ 75§ 50

1-20-9555 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuaril 2021.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-9555 (20231700267) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistun

§ 424

lg 2, 4231 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Silja Seeder Süüdistatav Markus Kelnik – isikukood 39404224715, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, xxx, emakeel eesti keel, töökoht xxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Indrek Västrik RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Markus Kelnik

§ 424lg 2 järgi.

Süüdi tunnistada Markus Kelnik

§ 4231

järgi.

§ 63

lg 1 alusel mõista karistuseks vangistus 2 aastat.

§ 74

lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 kuu.

§ 68

lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.02.2020, s.o 1 päev, seega koheselt kuulub kandmisele vangistus 29 päeva. Koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmisele ilmumise aeg. 1

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 1 aasta 11 kuud vangistust, täitmisele kui Markus Kelnik ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. võtab endale vabatahtlikult kohustuse alluda ambulatoorsele ravile ja läbib alkoholisõltuvuse vastase ravikuuri ja esitab sellekohase kinnituse kriminaalhooldusametnikule.

§ 74

lg 1 alusel määrata Markus Kelnik katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Markus Kelniku suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Markus Kelnikult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 194,40 eurot riigituludesse. Kohustada Markus Kelnikut tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 89,20 eurot. Menetluskulud kogusummas 1070,40 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusena võib märkida: „Markus Kelnik, kriminaalasi 1-20-9555, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida 2 seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Markus Kelnikut (Kelnik) süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja olles 16.06.
4. a Harju Maakohtu poolt karistatud

§ 424järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 01.02.2020. a kella 01:47 ajal Harjumaal Saue vallas Tallinn

Pärnu-Ikla mnt

1. kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove - lõplik tulem 0,92 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, (lõplik mõõtetulemus 0,83 mg/l)), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg
2. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Markus Kelnik pani toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Samuti süüdistatakse Markus Kelnikut (Kelnik) selles, et tema, olles 25.09.

1. a Harju Maakohtu poolt karistatud LS § 201 lg 2 järgi (juhtimisfakt 16.08.2019), juhtis tahtlikult uuesti 04.12.
2. a kella 02:37 ajal Harjumaal, Tallinnas, Õismäe tee 84 juures mootorsõidukit Volvo S80 registreerimismärgiga xxx ja juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 01.02.
3. a kella 01:47 ajal Harjumaal, Saue vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
4. kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg
5. LS § 94 lg 1 - Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega Markus Kelnik pani toime

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on süstemaatilise sõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Menetluskäi k ja kohtuot suse põhjendused Süüdistatav Markus Kelniku, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 12.01.2021.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Markus Kelniku süüdi tunnistamist

§ 424

lg 2 ja

§ 4231

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist

§ 63

lg 1 alusel vangistusega 2 aastat.

§ 74

lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 kuu.

§ 68

lg 1 alusel arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.02.2020, s.o 1 päev, seega koheselt kuulub kandmisele vangistus 29 päeva. Koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmisele ilmumise aeg. 3

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et ülejäänud karistust - 1 aasta ja 11 kuud - ei pöörata osaliselt täitmisele kui Markus Kelnik ei pane 2 aastase ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli nõuded vastavalt

§ 75

lõikele 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata Markus Kelnikule (Kelnik) täiendavalt järgmised kohustused: vastavalt

§ 75

lg 2 p 2 mitte tarvitada alkoholi; vastavalt

§ 75

lg 4 Markus Kelnik võtab endale vabatahtlikult kohustuse alluda ambulatoorsele ravile ja läbima alkoholisõltuvuse vastase ravikuuri ja esitama sellekohase kinnituse kriminaalhooldusametnikule.

§ 50lg 1 p 1 alusel ei saa lisakaristust kohaldada, kuivõrd Markus Kelnikul puudub juhtimisõigus. Menetluskulud Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 194,40 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. 4 Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5