§ -de 184 lg1; 418 lg1; 118 lg1 p1 ja 113 lg1 järgi avalikul kohtuistungil üldmenetluses Süüdistatav JAAN PALU, ik 38512020018, Kannatanud E K, M K, kannatanu M Ke lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld Juhindudes KrMS §-de 306-313, 315-317, kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Jaan Palu kuriteos
§-de 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel lugeda Jaan Palule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 24.10.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-8566 mõistetud karistusega üks
§-de 63 lg 2 64 lg 1 alusel suurendades Jaan Palule peale 24.10.2018.a. Pärnu Maakohtu otsust toimepandud kuritegude eest mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust mõista liitkaristuseks vangistus neliteist
§-de 74 lg5 alusel pöörata täitmisele Jaan Palule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 24.10.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-8566 mõistetud ära kandmata karistus vangistus üks
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 08. detsembrist 2018.a. millisest kuupäevast hakata lugema mõistetud liitkaristuse vangistus viisteist
Kohtuotsuse jõustumisel nimetatud asitõendid hävitada vastavalt Relvaseaduses sätestatule.
ja § 83 lg 1, 2 alusel konfiskeerida 47 padrunit kaliibriga .38 S&W, 25 padrunit kaliibriga 6,35 x 16 mm, 47 padrunit kaliibriga .22 LR ja 25 padrunit kaliibriga 22 Vierling ning jätta konfiskeeritud padrunid justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 alusel EKEI-sse. Plastikpudel ja 6 minigrippkotti, milles oli narkootiline aine ja milline pudel ning minigrippkotid asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas –hävitada.
alusel konfiskeerida Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis olev 105,7 grammi narkootilist ainet GHB-d sisaldav vedelik ja 4,15 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldav pulber milline on jäänud pärast ekspertiisi EKEI-sse ja jätta NPALS § 7 lg 3 EKEI-sse Asitõendid • Kannatanu E Ki poolt 12.12.2018 politseile üle antud sündmuse ajal E Ki seljas olnud riided: hele nööpidega triiksärk Redpolo (pakend 1), rohelist värvi talvejope Columbia (pakend 2), sinised aluspüksid Armani (pakend 3), tumesinised teksapüksid One Two One Two (pakend 4) – hävitada; • K Ki turvakaamera salvestis (väline) – salvestatud 3 DVD-plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus asitõendi vaatlusprotokolli juures jätta kriminaaltoimiku juurde; • K Ki turvakaamera salvestis (sisemine) – salvestatud DVD-plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus asitõendi vaatlusprotokolli juures ja kriminaaltoimiku juurde; • E Ki ründamise asjas Häirekeskusele tehtud kõned – salvestatud CD-plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus asitõendi vaatlusprotokolli juures jätta kriminaaltoimiku juurde; • E Ki kehavigastuste kohta Kuressaare haiglas tehtud fotod – salvestatud CD-plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus isiku läbivaatuse protokolli juures jätta kriminaaltoimikusse; 3 1-19-4150 • Jaan Palu kahtlustatavana kinnipidamise järgselt võeti temalt ära jalas olnud verekahtlaste jälgedega pruunikas-hallikad teksapüksid Jeans (pakend 5) – hävitada; • Jaan Palu elukohas XXXXXXXXX ja tema kasutuses olevas sõiduautos XXXXXXXXXXteostatud läbiotsimise käigus võeti ära nuga (pakend 1), musta värvi kingad Jomos (pakend 2), verekahtlaste jälgedega musta värvi triiksärk H&M Easy Iron (pakend 3), musta värvi nahkjope (pakend 4) – hävitada; • G G turvakaamera salvestis – salvestatud DVD-plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus asitõendi vaatlusprotokolli juures jätta toimikusse; • R R ’i turvakaamera salvestis – salvestatud DVD-plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus asitõendi vaatlusprotokolli juures jätta toimiku juurde. Kogu salvestis tervikuna asub Kuressaare politseijaoskonnas kõvakettal Toshiba; • S Ke ründamise asjas Häirekeskusele tehtud kõned – salvestatud CD-plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus asitõendi vaatlusprotokolli juures jätta toimikusse; • R Ku mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 vaatlus koos seal sisalduvate salvestatud helifailidega – salvestatud DVD-plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus asitõendi vaatlusprotokolli juures jätta toimikusse. Kõik salvestised asuvad Kuressaare politseijaoskonnas kõvakettal Toshiba; • EKEI-st 11.12.2018 politseile üle antud S Kel seljas olnud riided: must mantel Year (pakend 1), triibuline sall The Collection Debenhams (pakend 2), musta värvi vest (pakend 3), valget värvi lips Nordic (pakend 4), lillat värvi triiksärk Fazzini (pakend 5), sinist värvi teksariidest püksid Iteno Jeans ja püksirihm (pakend 6), pruunikas-punast värvi kingad Uncle Paul (pakend 7), roosakaspunast värvi sokid Suva (pakend 8), musta värvi aluspüksid Sevenlemon underwear (pakend 9) – tagastada kattanu M Ke taotluse kannatanule kui kannatanu ei soovi tagasi saada, siis hävitada. • Jaan Palu mobiiltelefoni kõneeristuse fail asub Kuressaare politseijaoskonnas kõvakettal jätta toimiku juurde; • V Ka mobiiltelefoni kõneeristuse fail ja R Ku mobiiltelefoni kõneeristuse fail asub Kuressaare politseijaoskonnas kõvakettal, peale otsuse jõustumist kustutada; • V V turvakaamera salvestis – salvestatud DVD-plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus asitõendi vaatlusprotokolli juures jätta kriminaaltoimikusse. Kogu salvestis tervikuna asub Kuressaare politseijaoskonnas kõvakettal Toshiba; • Kohvik C turvakaamera salvestis – salvestatud DVD-plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus asitõendi vaatlusprotokolli juures jätta toimikusse. Kogu salvestis tervikuna asub Kuressaare politseijaoskonnas kõvakettal Toshiba; • Uurimiseksperimendi salvestis – salvestatud DVD-plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus uurimiseksperimendi protokolli juures jätta toimikusse; • Jaan Palu kasutuses olevast mootorsõidukist xxxxxxxxxxleitud leitud plastikpudel, milles oli 105,7 grammi narkootilist ainet GHB-d sisaldav vedelik (pakend 2) – narkootiline aine asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ning plastikpudel asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, narkootiline aine jätta EKEI-sse aine käitlemiseks seaduses ettenähtud korras, plastik pudel hävitada. • Jaan Palu kasutuses olevast mootorsõidukist xxxxxxxxxxxxx leitud 5 minigripp kotti, milles oli 4,15 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldav pulber ja 1 minigripp kott ilma aineta (pakend 3) – narkootiline aine asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis jätta EKEI-sse selle 4 1-19-4150 käitlemiseks seaduses ettenähtud korras ning 6 minigripp kotti asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas hävida; • Jaan Palu kasutuses olevast mootorsõidukist xxxxxxxxxxx leitud 3 minigripp kotti, milles leidub metamfetamiini jälgi koos vatitupsudega (pakend 4) – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas hävitada; • Jaan Palu kasutuses olevast mootorsõidukist xxxxxxxxxxxxxx leitud 201-st tulirelva laskemoonast (pakend 1) asub 41 padrunit kaliibriga 6,35 x 16 mm Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas; 47 padrunit kaliibriga .38 S&W, 25 padrunit kaliibriga 6,35 x 16 mm, 47 padrunit kaliibriga .22 LR ja 25 padrunit kaliibriga .22 Vierling Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis konfiskeerida ja jätta EKEI-sse; • Jaan Palu kasutuses olevast mootorsõidukist xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx leitud nuga Saberback Bowie Tm Jerry Hossom Design 2015 (pakend 8) asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas hävitada. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanutele E K, M K ja tema lepingulise esindajale. Konfiskeeritud vara ja asitõendite osas saata jõustunud kohtuotsus täitmiseks asitõendite hoidjatele. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on tervikkohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav Kuressaare kohtumaja kantseleist alates 30. aprillist 2020.a. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. SÜÜDISTUS Jaan Palu süüdistatakse selles, et tema käitles tahtlikult ja ebaseaduslikult suures koguses s.o vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud narkootilisi aineid gammahüdroksüvõihapet (edaspidi GHB) ja metaamfetamiini. 5 1-19-4150 Nimelt omandas Jaan Palu ebaseaduslikult eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult plastikpudeli, milles oli 105,7 grammi narkootilist ainet GHB-d sisaldavat värvusetut viskoosset vedelikku, kus puhast GHB-d oli 45,4 grammi ning viis minigripp kotti, milles oli 4,15 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat valkjat pulbrit, kus puhast metamfetamiini oli 0,53 grammi s.o narkootilisi aineid suures koguses. Narkootilisi aineid käitles s.o valdas, hoidis ja vedas Jaan Palu, omamata narkootiliste ainete käitlemise luba, teadlikult eeluurimisega tuvastamata ajast tema kasutuses olevas mootorsõidukis Xxxxx xxxxxkuni 23.09.2018 kella 07.41-ni, mil nimetatud mootorsõidukit ja selles juhikohal viibivat Jaan Palu Tallinnas xxxxxxxxxxxxxxx ristmikul olevas parklas kontrolliti ning narkootilised ained mootorsõiduki läbivaatuse käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 sätestab, et käitlemine on narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. GHB ja metamfetamiini kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjadesse. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. GHB puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 16 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul ja metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,3 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul. Seega pani Jaan Palu tahtlikult toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise s.o
Jaan Palu süüdistatakse selles, et tema käitles tahtlikult ja ebaseaduslikult tulirelva laskemoona olulises koguses, omamata relvaluba. Nimelt Jaan Palu, omamata relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 34 lg 2 alusel relvaluba, mis annab selle omajale õiguse kanda laskemoona, tahtlikult käitles s.t omas, valdas, hoidis ja vedas ebaseaduslikult olulises koguses s.o 50 revolvripadrunit kaliibriga .38 S&W, 73 püstolipadrunit kaliibriga 6,35x16 mm, 50 ääretulepadrunit kaliibriga .22 LR ja 28 vintpüssipadrunit kaliibriga .22 Vierling s.o kokku 201 laskekõlbulikku tulirelva padrunit tema kasutuses olevas mootorsõidukis Xxxxx xxxxxeeluurimisega täpselt kindlaks tegemata ajast kuni 23.09.2018 kella 07.41-ni, mil nimetatud mootorsõidukit ja selles juhikohal viibivat Jaan Palu Tallinnas xxxxxxxxxxxxxxx olevas parklas kontrolliti ning laskemoon mootorsõiduki läbivaatuse käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. RelvS § 1’1 lg 2 - relva ja laskemoona käitlemine on relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. RelvS § 34 lg 2 - Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle 6 1-19-4150 alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud kogust. RelvS § 46 lg 5 p 1 - füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes: kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta. RelvS § 11 p 1 – tulirelv on relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu. RelvS § 17 lg 1 - laskemoona liigitamisel lähtutakse relva, mille jaoks laskemoon on määratud, parameetritest. Seega pani Jaan Palu tahtlikult toime olulises koguses laskemoona ebaseadusliku käitlemise s.o
Jaan Palu süüdistatakse selles, et tema olles tarvitanud alkoholi ja narkootikume, 08.12.2018 kella 02.13 ajal, viibides Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare linnas XXXXXXXXXXXX asuva pubi „K K“ ees tänaval, tahtlikult ründas pudeliga E Kit, lüües E Kile pudeliga pähe, mille tagajärjel E K kukkus maha. Peale seda kui E K püsti sai, lõi Jaan Palu E Kile rusikaga näkku ja tõmbas ta uuesti pikali ning lõi teda jalaga kehasse. E K tõusis uuesti püsti, kuid Jaan Palu tõmbas ta jõuga uuesti pikali ning lõi talle korduvalt parema käega rinna piirkonda. Seejärel Jaan Palu võttis taskust noa ning kui E K oli uuesti püsti saanud, ründas Jaan Palu E Kit noaga üritades talle noaga lüüa pea piirkonda, kuid ei saanud pihta. Jaan Palu jätkas rünnakut ja lõi käega E Kile pea piirkonda, mille peale E K jällegi kukkus. E K suutis veelkord tõusta ning Jaan Palu lõi teda korduvalt noaga erinevatesse kehapiirkondadesse s.h elutähtsasse kehapiirkonda s.t rindkeresse. Jaan Palu tekitas oma tegevusega E Kile füüsilist valu ja rasked s.t eluohtlikud tervisekahjustused: XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Seega pani Jaan Palu tahtlikult toime raske tervisekahjustuste tekitamise, millega põhjustas ohu elule s.o
Jaan Palu süüdistatakse veel selles, et tema olles tarvitanud alkoholi ja narkootikume, 08.12.2018 kella 02.35 ajal, viibides Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare linnas CCCCCCCCC asuva klubi R R S tn poolsel küljel klubi ukse ees tänaval, tahtlikult ründas oma abikaasale M Kele appi läinud S Kt, kui viimane sekkus Jaan Palu ja M Ke vahelisse verbaalsesse konflikti. Jaan Palu haaras S Kest kinni ja lõi talle kõigepealt rusikaga näo piirkonda, seejärel võttis kätte noa ja lõi noaga S Kele neljal korral rindkere piirkonda s.t elutähtsasse kehapiirkonda. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiga on tuvastatud, et Jaan Palu tekitas S Kele järgmised kehavigastused: • XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Jaan Palu poolt S Kele tekitatud kehavigastustest oli surmav XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX mille tagajärjel tekkis S Kel äge verekaotus ja isik suri sündmuskohal. Peale rünnakut lahkus Jaan Palu koheselt sündmuskohalt. Seega pani Jaan Palu tahtlikult toime
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUS Prokurör R Amur leidis, et kohtuliku uurimise käigus on Jaan Palu süüdistus leidnud tõendamist kõigis temale süüks arvatud kuriteoepisoodides ja Jaan Palu tuleb kõigis kuriteo episoodides süüdi tunnistada. Prokurör ei nõustu kaitsja kaitsekõnes esitatud väidetega pidades neid põhjendamatuteks ja rõhutab, et kõiki Jaan Palu süüdistust kinnitavaid tõendeid on uuritud 7 1-19-4150 kohtuistungil ja prokuröri hinnangud süüdistuse tõendatuks lugemisel tuginevad kohtuistungil uuritud tõendite kogumis hindamisele, tegemist on lubatud tõenditega. Jaan Palu süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kolme kuriteo episoodi puhul, see on tegude puhul, mis on kvalifitseeritud kuritegudena
§ -de 184 lg1; 418 lg1 ja 118 lg1 järgi, siis prokurör leiab, et nende episoodi puhul on võimalik arvestada
3 alusel karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Episoodis kus Jaan Palu tegevus on kvalifitseeritud kuriteo
Eeltoodu alusel on prokurör esitanud kohtule taotluse Jaan Palule karistuse mõistmiseks järgmiselt: -
lg 1 järgi karistada vangistusega 4 aastat (kuna tunnistab, siis esineb kergendav asjaolu ning saab mõista alla sanktsiooni keskmise karistuse). -
lg 1 järgi karistada vangistusega 1 aasta (kuna tunnistab, siis esineb kergendav asjaolu ning saab mõista alla sanktsiooni keskmise karistuse). -
lg 1 p 1 järgi karistada vangistusega 7 aastat (kuna tunnistab, siis esineb kergendav asjaolu ning saab mõista alla sanktsiooni keskmise karistuse). -
lg 1 järgi karistada vangistusega 13 aastat (kergendavaid asjaolusid ei ole ning arvestades Jaan Palu minevikku, tema käitumist kuriteo toimepanemise ajal, siis on tema süü suur, mistõttu tuleb karistus mõista sanktsiooni keskmisest kõrgem).
lg 1 kohaselt mõista Jaan Palule liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 15 aastat. Prokurör palub liitkaristust kohaldades rakendada kumulatsiooniprintsiipi, kuna tegemist on eriliigiliste kuritegudega. Vastasel juhul kaoks
lg 1 ja § 418 lg 1 kuritegude eest mõistetud karistused raskema s.o
lg 1 kuriteo eest mõistetud karistuse sisse ära ehk jääksid sisuliselt arvestamata. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista Jaan Palult riigituludesse menetluskulu. Süüdistatav Jaan Palu enda seisukohad kohtuistungil: Jaan Palu tunnistab oma süüd
§-de 418 lg1, 184 lg1 ja 118 lg1 p1 järgi toimepandud kuritegudes,
lg1 järgi kvalifitseeritud kuriteos ennast süüdi ei tunnista kuna väidab, et ei mäleta täpselt toimunut ja ei ole kindel, et tema selleks kannatanu S Ke noaga lööjaks oli, milliste löökide tagajärjel saabus kannatanu surm. Jaan Palu kinnitas oma viimases sõnas, et on kohtus andnud juhtunu kohta tõeseid ütluseid ja palub teha kohtul õiglane otsus. Süüdistatava kaitsja seisukohad: 23.09.2018.a. toimepandud kuriteoepisoodide kohta, et Jaan Palu on neid episoode ise tunnistanud ja andnud nende sündmuste kohta kohtuistungil ka ütluseid. Kohtulikul uurimisel on kaitsja esitanud oma vastuväited osadele kohtueelses menetluses kogutud tõendite lubatavusele ja ta jääb selle osas oma seisukohtades juurde. Kaitsja ei nõustu prokuröriga selles, et isik, kes on kohtulikul uurimisel tunnistajana ülekuulatud , siis selle tunnistaja ütluste kirjalikku dokumenti milline on koostatud kohtueelses menetluses on lubatud kasutada. B. K koostatud ettekanne oli asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud dokument, milline ettekanne koostati enne kriminaalmenetluse alustamist. Mis puudutab Jaan Palu süüdistust narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises suures koguses, siis tuleb kohtul arvestada , et leitud ja äravõetud narkoaine oli mõeldud Jaan Palule endale ära tarvitamiseks. Selles episoodis on Jaan Palu teinud menetlejaga koostööd, ta on öelnud kelle käest ja kui palju ta narkootilist ainet sai. Jaan Palu on selles episoodis oma tegu kahetsenud.
lg1 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul juhib kaitsja kohtu tähelepanu sellele, et isiku süüditunnistamiseks
lg1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos peab olema tõendatud süüdistatava tahtlus omandada just 200 padrunit, juhul kui isikul oli tahtlus omandada alla 200 padruni tuleb tegu ümberkvalifitseerida väärteoks ja seetõttu kriminaalmenetlus lõpetada. Kaitsja leiab, et Jaan Palu tahtlus süüdistuses märgitud koguses padrunite omandamiseks ei ole leidnud tõendamist. 8 1-19-4150 08.12.2018.a. aset leidnud kuriteo episoodide osas on kaitsja seisukoht järgmine: Kõigepealt leiab kaitsja, et kohtueelne menetlus on olnud ühekülgne kuna menetleja on huvitatud olnud ainult Jaan Palu osast süüdistuses kirjeldatud tegevustes, kuid tahaplaanile on jäänud kannatanute endi roll sündmuste toimumises. Samuti leiab kaitsja kohtueelne menetlus ei ole olnud objektiivne- Vanemuurija M M ebaeetiline, ebaprofessionaalne ja ebaseaduslik tegevus eelkõige tunnistajate ülekuulamisel ning seda eelkõige S Ke episoodi puudutavas osas on seadnud küsimuse alla kogu kohtueelse uurimise läbiviimise legitiimsuse.
lg1 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul leiab kaitsja, et E Kil esinenud kehavigastuste kohta koostatud kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 19E-LÄ10005 tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta, kuna see pole usaldusväärne. Ekspertiisiaktist ei nähtu, millised kehavigastused kannatanu E Kil on olnud eluohtlikud. Kuna sellise tervisekahjustuse esinemine, mis oleks olnud eluohtlik ei ole tõendatud, saaks rääkida ainult kuriteost
Kaitsja leiab ka, et ei ole leidnud tõendamist Jaan Palu tahtlus just
Kuna subjektiivne külg ei ole selles episoodis tõendatud, siis palub kaitsja Jaan Palu süüdistuse
lg1 p1 järgi kvalifitseeritud kuriteos ümber kvalifitseerida kuriteona ideaalkogumis
§ de121 lg1 ja 119 järgi.
lg1 järgi kvalifitseeritud kuriteo episoodis seab kaitsja kahtluse alla kogutud tõendite usaldusväärsuse, kuna ka Jaan Palul endal on selle episoodi osas olulised mälulüngad, tegelikult keegi seda, et just Jaan Palu kannatanu S Kt noaga lõi pealt ei näinud. Kaitsja leiab, et ei ole leidnud tõendamist Jaan Palu tahtlus S Kt tappa. Kui ei ole tahtlust tappa, siis võib olla tegemist 121 lg1 järgi kvalifitseeritud kuriteoga või siis ideaalkogumis
§-de 119 järgi kvalifitseeritava kuriteoga või siis 118 lg1 p7 järgi, seejuures tuleb arvesse võtta Jaan Palu hingelise erutusseisundit. Kaitsja taotleb Jaan Palule oluliselt kergema karistuse mõistmist prokuröri poolt taotletust. Kaitsja leiab, et kannatanute tsiviilhagid varalise kahjutasu nõudes ei ole kogu ulatuses leidnud tõendamist ja seda just E Ki osas. Mittevaralise kahjunõude osas tuleb kaitsja arvates kindlasti taotletud kahjusuuruseid vähendada. Jaan Palu ei soovi mingeid asitõendeid tagasi saada. Kannatanu E K kinnitas kohtus, et just Jaan Palu tekitas temale süüdistuses loetletud kehavigastused. E K jäi oma tsiviilhagi nõuete juurde nii varalise, kui mittevaralise kahjunõudes. Mõistetava karistuse osas oma arvamust ei avaldanud. Kannatanu selgituste kohaselt ei saanud ta Jaan Palu poolt tekitatud kehavigastuste tõttu minna välismaale tööle, kuigi tööleping oli sõlmitud ja selletõttu jäi temal töötasu saamata, ta on kohtule esitatud tõenditega saamata jäänud töötasu suurust tõendanud. Taotleb ta saamata jäänud töötasu arvestades lepingujärgse päevatasuga. Tööleping katkes, kuna temal ei olnud võimalik määratud tähtajal tööle asuda, ta viibis haiguslehel ja tööandjal ei olnud võimalik enam oodata. Ta viibis haiguslehe 3 kuud , taastumisperiood on olnud pikk. Otsaette nähtavasse kohta on jäänud suur arm. Enne juhtunut oli ta terve inimene, kuid nüüd on käsi on haige ja nõrk ega võimalda enam endisel moel tööd teha. Noahaavad rindkeres annavad samuti valuna endast märku siiani. J. Palu poolt tekitatud kehavigastuste tagajärjel muutusid kasutamiskõlbmatuks seljas olnud riided, kokku on varalise kahju nõue 3234,80 € ja mittevaralise kahju nõue 7000,00 €. Raha ei tee asja paremaks kuid arvestades seda mida kannatanu on pidanud läbi elama on see õigustatud. Läbielatu annab kannatanu sõnul ikka tunda, uni on häiritud ja eelnev elurütm sai juhtunu tõttu segamini paisatud. Kannatanu M K ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld toetasid prokuröri seisukohti nii Jaan Palu süüdistuse tõendatuse kui taotletud karistuse osas. Kannatanu M K leidis, et Jaan Palule oleks põhjendatud mõista eluaegne vangistus, kuna seadus seda ei võimalda siis vähemalt maksimum suuruses peaks karistus kindlasti olema. Nii kannatanu kui tema esindaja jäid esitatud tsiviilhagide juurde paludes kohtult tsiviilhagide rahuldamist täies ulatuses. Varalise kahjutasu nõue on summas 3642,00 € ja mittevaralise kahjutasu nõue 20000,00 €. Kannatanu oli 9 1-19-4150 vahetult nende sündmuste juures, kus tapeti tema abikaasa, läbielatu annab ennast koguaeg tunda ja on avaldanud ja avaldab mõju tema igapäeva elukvaliteedile, tervisele. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et süüdistatava Jaan Palu süü temale ette heidetavate kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt episoodide kaupa: I Süüdistus
184 lg1 järgi Jaan Palu süüdistatakse selles, et ta käitles tahtlikult ja ebaseaduslikult suures koguses vähemalt 10le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud narkootilisi aineid gammahüdroksüvõihapet (GHB) ja metaamfetamiini milline võeti temalt ära 23.09.2018.a. Tallinnas. 23.09.2018.a. on PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik B K koostanud ettekande Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juhile (tl. I kd, tl.2-4, kohtutoimiku lehekülje numbrid lehe allservas). Ettekandest nähtub, et 23.09.2018 kella 7.30 ajal tuli väljakutse patrullpolitseinikult, kes teatas, et XXXXXXXXXXXX olevas parklas seisab mootorsõiduk Xxxxx xxxxxning rooli taga istub väliste narkojoobe tunnustega mees, kes tõmbles, karjus, vehkis kätega ja laulis. Patrullpolitseinik vajas isikuga suhtlemiseks abi. Väljakutsele reageerisid patrullpolitseinikud B K ja R K. B Ki selgituste kohaselt patrullpolitseiniku poolt juhatud Parklas seisis musta värvi universaalkerega sõiduauto XXXXXXXXXXXXreg.numbriga XXXXXXXXXXXX. Patrullpolitseinike poolt tuvastati, et mootorsõidukis juhi koha peal magab meesterahvas, kes nende kõnetamisele ei reageerinud. Patrullpolitseinikud märkasid mootorsõidukis esiistmel pikka nuga. Paariline avas kõrvalistuja ukse ja viskas noa välja. Korraldusele autost välja tulla isik ei reageerinud. Isik ei kuuletunud ja osutas füüsilist vastupanu mille tõttu tuli kasutada erivahendina käeraudu. Isik paigutati politseibussi kongi. Kontrollimisel ilmnes, et sõiduki omanik on V K. Esiistmelt leiti ka EV isikutunnistus PPe nimele, kuid see isikutunnistus ei kuulunud sõidukis olnud isikule. Suhtlusest kinnipeetud isikuga selgus, et tegemist oli Jaan Paluga, ik.38512020018. Kohale kutsuti koera juht koos narkokoeraga, kes saabus sündmuskohale. Kuna vahepeal muutus kinni peetud isik agressiivseks, segas töörahu sündmuskohal ning oli alust arvata, et ta võib lõhkuda ära politseibussi kongi, siis kohale kutsutud politseipatrull toimetas Jaan Palu Tallinna Kesklinna politseijaoskonna arestikambrisse. Sõidukist, millisest toimetati Jaan Palu politseiarestikambrisse leiti ja pakendati järgmised esemed: -198 padrunit-olid eraldi pakendatult juhi kõrval-jalamatil teibi käntsakasse. Ülejäänud 3 padrunit olid laiali konsoolis nähtavad; -Suures koguses läbipaistvat vedelikku, mis oli juhipoolses ukse taskus. Vedelik reageeris kiirtestil GHB-le; -Viis kotikest valget värvi pulbrilise ainega, mis olid juhi kõrvalistuja istmel, muude asjade hulgas; -kolm kotikest valget värvi pulbrilise ainega, mis olid juhi kõrvalistuja istmel muude asjade hulgas; -Nukirauad ehk kasteet, mis oli konsooli peal; -EV Isikutunnistus XXXXXXXX, PPe nimele ja pangakaarti PPe nimele; -Sõiduauto XXXXXXXXXXXXD, reg.number. XXXXXXXXXXXX süütevõti; -pikk nuga, mis oli sõiduki juhi kõrvalistmel. Nuga oli mõlemalt poolt teraga. K-9 koer markeeris sõiduki tagumise istme ja sõiduki keskkonsooli, mida ei olnud kohapeal võimalik avada. Seega oli sõiduki näol tegemist asitõendiga. Lisaks jäid sõidukisse: sõrgkang, tsiviilkäibes lubatud nuga, matšeete, 10 valget värvi tabletti läbipaistvates kotikestes, millel on kiri ROCHE, sõiduki konsoolis oli mälupulk, juhi kõrvalistmel 5x50 € sularaha, 1 pakendis 10 1-19-4150 süstal ja juhi kõrvalistmel kolm mobiiltelefoni, millest üks helises regulaarselt toimingute teostamise ajal. Ettekandest nähtub, et jaoskonna koostati Jaan Palu kinnipidamise akt, sõiduki teisaldamise akt, vallasasja-sõiduauto läbivaatuse koos hoiule võetud esemetega, mis olid eraldi pakendisse pakitud, isikusamasuse läbivaatuse ja juba nimetatud ettekanne. Vormistati sõiduki teisaldamise akt, vallasja läbivaatuse protokoll – millest nähtub, et Jaan Palu sõidukist võeti ära kokku 201 padrunit ja teisi esemeid (I kd, tlk. 5-6); isiku kahtlustatavana kinnipidamise aktiga 23.09.2018.a., millest nähtub, et Jaan Palu peeti kinni kahtlustatuna
lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuna sõiduautost leiti narko kahtlusega ainet. Kahtlustatavana kinnipidamisaktist nähtub ka, et Jaan Palu vabastati samal päeval kell 13.55 (I kd; tl.8); Kõikides eelpool märgitud menetlustoiminguid kajastavates dokumentaalsetes tõendites sisalduvat kinnitas kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud patrullpolitseinik B K (vt. kohtuistungi protokoll). Tunnistaja ütlustest kohaselt oli sündmuskohal väliseid tunnuseid hinnates arusaada, et Jaan Palu võis olla narkootilist ainet GHB tarvitanud. Oma töös on ta ka varem selliste narkoainet tarvitanud inimestega kokku puutunud s.t politseitöötajatel on vastav kogemus ning B Ki ütluste kohaselt on temal ka meditsiiniline taust, mistõttu oli ta sündmuskohal veendunud, et Jaan Palu oli narkojoobes. Oli näha, et Jaan Palu oli kinnipidamise ajal segases seisundis, sajatas nende poole „lambid vennad siin…..“, oli higine, vehkis kätega ning hakkas vastu s.t esines oht, mistõttu kasutati tema suhtes käeraudu ning ta paigutati politseiauto kongi. KrMS § 63 lg 1 loetleb tõendina muuhulgas muu dokuM. KrMS § 123 lg 1 kohaselt võib tõendamisel kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Jaan Palu kinnipidamise koostatud vallasasja - sõiduauto läbivaatuse protokolli saab käsitleda muu tõendina KrMS § 63 lg 1 mõttes kuna see sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude s.t kuriteo tehiolude kohta, kuid see on koostatud riikliku järelevalvemenetluse, mitte süüteomenetluse käigus. Sellele viitavad vallasasja läbivaatuse protokollis olevad korrakaitseseaduse sätted ning tunnistaja B Ki poolt antud ütlused. Patrullpolitseinikud, ajal kui eemaldasid Jaan Palu mootorsõidukist, sest esines alus ohuks ning panid ta enda ohutuse tagamiseks politseisõidukisse ning teostasid mootorsõiduki kui vallasasja läbivaatust, ei teadnud ega saanudki teada sellel hetkel, et Jaan Palu tegevuses esineb mingi süüteokoosseis. Patrull täitis korrakaitse ülesandeid s.t kuna esines ohukahtlus siis selgitas välja ohu sisu ja asus seda tõrjuma (KorS § 2 lg 1). Riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine (KorS § 2 lg 4). Sama olukorda kirjeldas B K ülekuulamisel. Tunnistaja B Ki kohtuistungil antud ütluste kohaselt kogu info, mis toimus alates informatsiooni saamisest kahtlaselt käituvast autojuhist kuni materjalide üleandmiseni uurijate kätte, kajastas ta oma ettekandes, mille esitas jaoskonna juhile s.h info Jaan Palu mootorsõidukist ära võetud esemete kohta (B. Ki ütlused, III kd , lk. 113-117 pöördel). Riikliku järelevalve menetlus on korrakaitse raames toimuv haldusmenetlus. Riigikohus on asunud seisukohale, et kriminaalmenetluses ei ole keelatud kasutada tõendina selliseid tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses, kuid tõend peab paigutuma mõne KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõendi vormi alla (vt RKKKo 3-1-1-116-10 p 8). Antud juhul paigutub see viidatud KrMS § 63 lg 1 „muu dokuM“ alla ja on seega seaduslik. Vallasasja läbivaatuse protokoll on täidetud korrektselt – sellelt on näha, et 23.09.2018 on seda kohaldanud patrullpolitseinik B K. Meetme kohaldamise alguseks on 23.09.2018 kell 7.41 ja lõpp kell 9.00 ja seda on tehtud XXXXXXXXXXXXXXX juures parklas. KorS § 49 alusel 11 1-19-4150 teostati valdaja s.o Jaan Palu nõusolekuta vallasasja s.o sõiduauto CXXXX reg.n XXXXXXXXXXXX läbivaatus (KorS § 49 lg 3 kohaselt on ilma valdaja nõusolekuta asja läbivaatus lubatud). Ka läbivaatuse põhjendus on ära märgitud: isik oli välisel vaatlusel narkojoobes ning kõrvalistmel oli tsiviilkäibes keelatud nuga, autos oli veel teinegi tsiviilkäibes lubatud nuga ja matšeete. Läbivaatus teostati KorS § 49 lg 1 p 2, 3, 4 ja 7 alusel s.h siis ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks. Ära fikseeriti ka, et Jaan Palu suhtes kasutati vahetut sundi füüsilise jõu ja käeraudadega (lubatud KorS § 49 lg 5 alusel). Meetme rakendamise tulemusel peeti alles isik kuriteos kahtlustatavana kinni ehk korrakaitse meetmed rakendati ära ning peale seda toimus isiku kuriteos kahtlustatavana kinnipidamine s.t peale riikliku järelevalve menetluse lõppu. Sellele viitab üheselt ka asjaolu, et kahtlustatavana kinnipidamise protokoll on vormistatud uurija Taimo Laane poolt, mitte patrullpolitseiniku poolt ning vallasasja läbivaatuse protokollis kirjeldatu, et NKT (narkokuritegude talitus) menetleja võttis juhtumi üle. Protokollile on alla kirjutanud mõlemad patrullpolitseinikud ning selle on allkirjastanud ka Jaan Palu. Selles protokollis on märgitud ära ka esemed, mis vallasasja läbivaatuse käigus politsei hoiule võttis: 201 padrunit, nukid/kasteet, tsiviilkäibes keelatud nuga, EV isikutunnistus XXXXXXXX, SEB pangakaart, valget värvi pulbriline aine (8 kotti), 1 pudel läbipaistva vedelikuga, mis reageeris positiivselt GHB-le. Kohus nõustub siin prokuröri seisukohaga, et nii eelpool märgitud patrullpolitseiniku poolt koostatud akt, kui ka teised dokumendi, sh. vallasasja läbivaatuse protokoll on lubatavad tõendid. Patrullpolitseinik neid dokumente koostades, tegutses korrakaitseseaduse alusel haldusmenetluses, mitte ei viinud läbi kriminaalmenetlust, kuid kuna need dokumendi sisaldavad endas tõendi tähenduses teavet Jaan Palu poolt toimepandud kuritegude kohta saab neid lugeda dokumentaalseteks tõenditeks kriminaalmenetluses. Kohus eeltoodud põhjendustel ei nõustu kaitsja seisukohaga, et patrullpolitseinike poolt koostatud menetlusdokuent ei ole lubatud tõendiks. Kohus nõustub prokuröri poolt kohtuvaidlustes esitatud seisukohaga, milles ta juhtis kohtu tähelepanu sellele, et B K patrullpolitseinikuna ei menetlenud kriminaalasja, vaid tegutses KorS alusel riikliku järelevalve menetluses. Prokurör viitas seejuures Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2018 kohtuotsusele nr 1-17-8240, kus toimus täpselt samasisuline vaidlus ettekande tõendina lubatavuse kohta. Riigikohus kaitsja kaebust menetlusse ei võtnud. Ringkonnakohus leiab, et „nimelt tuleb kriminaalmenetluses KrMS § 66 lg-st 1 ja §-st 68 kuulata isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid, üle kuulata ning seda ei saa asendada mingis muus vormis kirjaliku selgituse võtmisega. Seevastu annab KrMS § 123 lg 1 ringkonnakohtu hinnangul loa kasutada kriminaalmenetluses tõendina kriminaalmenetluse väliseid dokumente, mille koostamise eesmärk ei ole olnud kriminaalmenetluse jaoks tõendi loomine (nt isikute omavahelist kirjavahetust, haldusmenetluses koostatud ettekandeid jmt). Prokurör leiab, et B Ki ettekanne ei ole koostatud kriminaalmenetluse raames ega kriminaalmenetluse jaoks ning ettekandes on kajastatud korrakaitseseaduse alusel tehtud toimingud (vallasasja läbivaatuse protokolli koostamine ja korrakaitseseaduse alusel vallasja vaatlusel leitud keelatud esemed, vahetu sunni kasutamine). Ettekandest ei nähtu nagu oleks koha peal alustatud kriminaalmenetlust ning patrullpolitseinik oleks teinud toiminguid kriminaalmenetluses. Asjaolu, et ettekandest nähtub, et patrull võttis ühendust narkotalitusega, et anda jooksvat infot, ei tähenda, et sellel ajal viidi läbi kriminaalmenetluse toiminguid. Ettekandest nähtub, et vallasasja läbivaatuse käigus (rõhutan, et korrakaitse meetme kohaldamise käigus) leiti mootorsõidukist võimalikke narkoaineid ning Jaan Palu oli narkojoobe tunnustega, siis on täiesti loogiline, et patrull võtab ühendust ka narkotalitusega ning annab vastava info edasi. Konkreetne ettekanne koostati aga mitte narkotalituse uurijale, vaid kesklinna politseijaoskonna juhile, et ette kanda tehtud tegevus riikliku järelevalve käigus. Seega on 12 1-19-4150 patrullpolitseinik B Ki ettekanne kesklinna politseijaoskonna juhile esitatud haldusmenetluse raames ning tegemist on lubatava tõendiga. Tunnistaja B K andis kohtus ütluseid, selles, mootorsõiduki XXXXXXX läbivaatuse käigus ära võetud esemed pakendati jaoskonna territooriumil politseibussis. Ta kinnitas istungil, et kõik andmed on kirjas ettekandes, mille ta koostas jaoskonna juhile ning ka vallasasja läbivaatuse protokollis, mille koostamist ta ei mäletanud, kuid meelde tuletamise järgselt kinnitas, et see on tema poolt koostatud. Seega on tõendatud, et mootorsõidukist XXXXXXX ära võetud esemed olid politsei valduses ja pakendatud. Jaan Palu mootorsõidukist XXXXXXX ära võetud narkokahtlastele ainetele määrati narkootilise aine ekspertiis, mille aktist nr 18E-AN1149 nähtub, et EKEI-le esitati politsei poolt värvusetu viskoosne vedelik valges plastiktopsis (pakend nr 2), valkjas pulber viies soonsulguriga kilekotis (pakend nr 3) ja kolm soonsulguriga kilekotti vatitükkide ja valkjate ainejälgedega (pakend nr 4). Pakendid olid pitseeritud. Ekspertiisi jõudis seega samuti 8 minigrip (soonsulguriga kott) kotti, mis olid pakendatud eraldi (5 ühes ja 3 teises nagu ka nähtub ettekandest) ning valge plastikpudel (väikest pudelit võib nimetada ka plastiktopsiks). Tegemist on sama asja kohta erinevate väljendite kasutamisega). Jaan Palu on ülekuulamisel kinnitanud, et GHB oli väikeses „Helluse“ pudelis ning amfetamiin oli minigrip kottides. Sama nähtub nii vallasasja läbivaatuse protokollist, ettekandest kui ka ekspertiisiaktist. Seega on teada Jaan Palu mootorsõidukist XXXXXXX ära võetud narkootiliste ainete, mis fikseeriti ettekandes ja vallasasja läbivaatuse protokollis, edasine teekond politsei valdusest Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi valdusesse, kus on nende suhtes läbi viidud ekspertiis. Ained jäid ekspertiisiasutusse ning pakendid tagastati politseile koos ekspertiisiaktiga 16.10.2018. Sarnast olukorda analüüsis Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas nr 1-18-7310 punktis 5.2 ning on leidnud, et äravõetud esemete teekond selliselt on jälgitav. Riigikohus kaitsja kaebust menetlusse ei võtnud. Ekspertiisi käigus tuvastati, et valges plastiktopsis (pudelis) oli GHB-d 45,4 g s.o suur kogus narkootilist ainet (suur kogus on alates 16 grammist) ning viies minigrip kotis oli metamfetamiini 0,53 g s.o suur kogus narkootilist ainet (suur kogus on alates 0,3 grammist) ehk tegemist oli täpselt nende ainetega (liik), mida Jaan Palu ülekuulamisel rääkis, et ostis isiklikuks tarbimiseks suures koguses narkootikume (I kd tl.9-10). Narkootilise aine ekspertiisi maksumus 420,00 € (I kd. lk.11). Selgituseks on kohtule esitatud politseile väljastatud teabenõude vastus kohtutoksikoloogiaeksperdilt, millele on lisatud tabel, kus on märgitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused ( I kd, lk.12-15). Politseinikud tuvastasid, et Jaan Palul olid narkootikumide tarvitamise tunnused, täpsemalt öeldes GHB tunnused, milleks on muuhulgas lihaste lõtvus, loidus, unisus, seosetu kõne. Jaan Palu on ka ise tunnistanud, et neid aineid ta seal sõidukis tarvitas. Jaan Palu kasutuses olnud sõiduautost äravõetud esemeid: narkootilisi aineid sisaldanud pakendid, kui Autos politsei poolt kaasa võetud nuga, terapikkusega 28 cm on asitõendina vaadeldud, mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja juurde lisatud fotod asitõenditest ( I kd, lk. 20-22). Jaan Palu elukaaslane, sõiduauto omanik V K on andnud menetlejale oma allkirja 26.09.2018.a. selle kohta, et temale on tagastatud sõiduauto XXXXXXX, reg, märgiga XXXXXXXXXXXX võti ( I kd, tl.25). 13 1-19-4150 Kuna Jaan Palu kinnitas kohtus, et ostis narkootilised ained nende tarvitamise eesmärgil ning autos olles ka narkootikume tarvitas, siis on tõendatud Jaan Palu poolt toime pandud
Narkootikumide ebaseadusliku käitlemise pani Jaan Palu toime kavatsetult s.t tema eesmärgiks oligi suures koguses narkootikumide ostmine, mida ta kinnitas ka enda ülekuulamisel. Narkootikume ostis ta isiklikus tarbeks ning oli seda teinud korduvalt ka varasemalt. Seega on tõendatud ka Jaan Palu poolt toime pandud
II Süüdistus
lg1 järgi Süüdistuse kohaselt Jaan Palu omamata Relvaseaduse § 34 lg2 alusel relvaluba, omas, valdas ja vedas ebaseaduslikult eeluurimisega täpselt kindlaks tegemata ajal laskemoona, so. 201 laskekõlbulikku padrunit kuni need padrunid tema kasutuses olevas sõidukist XXXXXXX registrimärgiga xxxxxxx 23.09.2018.a politsei poolt ära võeti. Jaan Palu
lg1 järgi kvalifitseeritud kuriteo süüdistuse tõendite analüüsist eelpool nähtub, et lisaks narkootilisele ainele võeti samast Jaan Palu mootorsõidukist XXXXXXX 23.09.2018.a. ära laskemoona, so. 201 padrunit. Äravõetud padrunitele määrati tulirelva ekspertiis, mille aktist nr 18E-TB0125 nähtub, et EKEI-le esitati politsei poolt pitseeritud suletud ümbrik, milles oli 6 karpi. Ekspertiisiakti lisana on tehtud ka pilt pakendist, millest nähtub, et pakend oli tähistatud „pakend 1“ ning seal sees oli 6 pappkarpi, kokku võeti autost ära 201 padrunit. Ekspertiisi jõudis seega samuti 201 padrunit, mis on fikseeritud ka vallasasja läbivaatuse protokollis ja ettekandes. Jaan Palu on ise kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud, et tema sõidukis olid padrunid. Tulirelva ekspertiisiaktis esitatud eksperdiarvamuse kohaselt on kõik ekspertiisiks esitatud 201 tulirelva padrunit laskemoona hulka kuuluvad laskekõlbulikud padrunid ( I kd, lk. 16-18). Ekspertiisimaksumus 420,00 € (I kd, lk.19). Ekspertiisiakti lisana olevalt fotolt (I kd, lk.18) nähtub, et enamus padrunitest olid karpide sees, kuid osa oli ka lahtiselt. Tunnistaja B K ettekandest ja ülekuulamisel antud ütlustest nähtub samuti nende padrunite olemasolu sõiduautos, kusjuures kolm padrunit oli lahtiselt autos. Vallasasja läbivaatuse protokolliga tuvastati, et Jaan Palu sõidukis oli kokku 201 padrunit ( 198 padrunit pakendis ja kolm padrunit ilma pakendita) ning sama arv padruneid jõudis ka EKEIsse, kus avati pakend nr 1, kuhu politsei oli need padrunid pakendanud, mis nähtub ka juba viidatud ettekandest ja vallasasja läbivaatuse protokollist. Jaan Palu on kohtus ka ise kinnitanud, et sai padrunid sama inimese käest, kellelt ostis narkootikumid. Seega on tõendatud Jaan Palu poolt toime pandud
Laskemoona ebaseaduslikus käitlemises puuduvad Jaan Palul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Jaan Palu ütluste kohaselt kohtuistungil oli keegi V temale võlgu ja seda võlga tagasi küsides sunniti teda võla katteks võtma vastu pakendit, milles nagu hiljem selgus olid autost leitud padruneid. Kohus nõustub siis prokuröri poolt esitatud seisukohaga, et Jaan Palu poolt esitatud selline selgitus laskemoona omandamisele ei ole eluliselt usutav. Jaan Palu kohtuistungil antud selgituste kohaselt maksis ta sularahas isikule nimega V narkootikumide eest. Peale tehingu tegemist tuleb Jaan Palule meelde, et kuule V sa oled mulle 300 eurot võlgu arvuti eest. V, kes oli just saanud Jaan Palu käest sularaha, ütleb et mul ei ole raha aga võta võla katteks padruni pakend. Kui ei võta, siis lavastan sind süüdi milleski. Jaan Palu enda ütluste kohaselt tundis hirmu ja võttis pakutud pakendi, milles olid padrunid vastu. Samas oli Jaan Palul 23.09.2018.a., kui politsei ta vara hommikul autos kinnipidas sularaha 5x50 eurost, so. 14 1-19-4150 250,00 eurot. Isegi, kui J. Palu jutt vastaks tõele oleks ta pidanud viivitamatult sellest teatama politseile. Selle asemel pani Jaan Palu nn Vilt saadud pakikese laskemoonaga autosse, sõitis autoga ringi ning tarvitas narkootikume ja jäi autosse magama. Jaan Palu selgitustest ei ole arusaada, kuidas sattusid autosse kolm lahtiselt olnud pdrunit. Kui politsei ta kinni pidas hakkas agressiivselt käituma, mis tingis politsei poolt käeraudade kasutamise. Eeltoodud Jaan Palu käitumisest kinnipidamisel ning ekspertiisiakti juures olevast fotost, millel on näha Jaan Palu sõiduautost äravõetud laskemoona pakendid annab kohtule alust veendumuseks, et Jaan Palu oli teadlik sõiduautos olevast laskemoonast ning ta käitles seda laskemoona teadlikult. Padrunid (201 tk) leiti Jaan Palu mootorsõidukist. Ta teadis, et esemed, mis tema valduses on, on laskemoon, sest osad-vähemalt kolm padrunid olid autos nn. käntsakast väljas lahtiselt tema autos ja nähtavad, kõik politsei poolt äravõetud ja ekspertiisisaadetud padrunid olid laskekõlbulikud. Kohus peab tõendatuks, et Jaan Palu tahtlus oli käidelda laskemoona ulatuses, mis oli tema valduses ja selleks oli kokku 201 padrunit. Omades sellises koguses laskemoona, pidi Jaan Palu vähemalt kaudse tahtluse ulatuses möönma, et käitleb laskemoona olulises koguses. Seega on tõendatud ka Jaan Palu poolt toime pandud
Kohus ei nõustu eeltoodud põhjendustel kaitsja väitega, et tõendatud ei ole Jaan Palu tahtlus omada just 200 ja rohkem padrunit ning seetõttu tuleks Jaan Palu suhtes kriminaalmenetlus lõpetada kuna tegemist võib olla väärteoga. Kohus peab vajalikuks siin rõhutada, et lisaks pakendis olnud padrunitele olid autos nähtaval kohal lahtiselt kolm laskekõlbulikku padrunit ja need padrunid ei saanud Jaan Palul märkamata jääda. Kokku pakendis olevate padrunitega oli 201 padrunit, milline kogus tulenevalt Relvaseaduses sätestatust vastab
Kui politsei Jaan Palu sõiduautos kinni pidas, siis koheselt ei rääkinud Jaan Palu politseile autos olnud padrunitest vaid need võeti ära läbiotsimise käigus. Süüdistus kuriteos
Selles episoodis süüdistatakse Jaan Palud selle, et tema olles tarvitanud alkoholi ja narkootikume, 08.12.2018.a. kella 02.13 ajal Kuressaare linnas asuva „K K“ ees tänaval ründas kannatanu E Kit korduvalt lüües kannatanut nii rusikaga kehasse, pea piirkonda kui maha kukkunud kannatanut jalaga kehasse ja viimaks püüdis kannatanut taskust võetud noaga lüüa pea piirkonda, mis ei õnnestunud ja seejärel lõi E Kit korduvalt noaga erinevatesse kehapiirkondadesse, sh. elutähtsasse kehapiirkonda, so. rindkeresse. Sellise tegevusega põhjustas Jaan Palu kannatanule terve rea kehavigastusi, sealhulgas elule ohtlikud kehavigastused. Kohtuistungi alguses, kui kohus küsis Jaan Palult, kas ta tunnistab ennast temale süüks arvatud kuritegudes süüdi vastas Jaan Palu, et tunnistab ennast süüdi
§ -de 184 lg1; 418 lg1 ja 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, kuid ei tunnista ennast süüdi
lg1 järgi kvalifitseeritud kuriteos, kuna temal on sündmustest oma nägemus ( III kd, lk 110 pöördel). Kannatanu E Ki ütlused kohtuistungil kinnitavad Jaan Palule süüdistuses esitatud tegevuse kirjeldust selle kohta kuidas Jaan Palu teda ründas, pudeliga pähe lõi ja tulenevalt sellest pudeliga saadud löögist ta Jaan Palu rünnet detailides täpselt ei mäleta. Kannatanu tunnistab, et oli enne Jaan Palu rünnakut tarvitanud alkoholi ja oli ka ise alkoholijoobes. Kannatanu tunnistab ka, et tal oli Kannatanu ei oska öelda põhjust, miks Jaan Palu teda ründas, ta ei mäleta, et temal oleks olnud Jaan Paluga enne rünnet konflikti. Ta oli küll sõnavahetus K Ki turvamees J ja teiste isikutega kuid mitte Jaan Paluga. Kannatanu oletab, et küllap ta midagi sellist ütles, mis Jaan Palu närvi ajas. Ta ei tea kuidas Jaan Palu sinna K Ki ette sai ning mingit muud põhjust ei oska kannatanu Jaan Palu ründe põhjuseks nimetada, kui seda, et Jaan Palu võis pealt kuulata 15 1-19-4150 tema sõnavahetust ja kähmlust turvamees J ja ilmselt turvamees J sõbraga, kes oli samuti agressiivne. Kui Jaan Palu ilmus kuskilt siis järgnes temale pudeli löök pähe ja veel löögid ja ühel hetkel tundis ta mingeid imelikke lööke, mis osutusid noalöökideks. Keegi naine tuli vahele ja kutsus kiirabi. Kannatanu ütluste kohaselt tunneb ta Jaan Palut juba pikka aega ja varsematel perioodidel on temal olnud J. Paluga ka kaks konflikti ( III kd, lk. 129-135; 136140). Antud kuriteo episood on nähtav K Ki videosalvestustelt (I kd,lk. 34, ümbrik videosalvestisega lk.35). Videosalvestuselt on ära tuntav nii Jaan Palu kui E K. Video pealt nähtub, et Jaan Palu on tugevas joobes (tugevad koordinatsioonihäired). K Ki videokaamera salvestisel olev kellaaeg on 1 tund ja 3 minutit reaalajast ees, mida tuleb siis hinnata videosalvestust vaadates (tuvastatud asitõendi vaatlusprotokolliga). T-l asuva kasiino kaamerast (kellaaeg õige) nähtub, et kell 02.00 – 02.08 on Jaan Palu T tn kõnnitee ääres ning istub (I kd, lk 32-33). Videosalvestiselt on näha kui kell 02.08.02 liigub J.Palu kaamera vaateväljast välja K Ki poole. Jaan Palu seljas olev must nahktagi on terve. Kell 02.11.30 on näha Jaan Palu esimest korda K Ki kaameras ja tal on pudel käes ning ta liigub rahvasummas K Ki sissekäigu poole ja jääb seal sissekäigu trepi ees inimestega žestikuleerides suhtlema. E K viibib temast mitu meetrit eemal tema selja taga kolme noormehega. K Ki ees on olukord rahulik. E Kil, kes viibis 08.12.2018 öösel nii K Kis kui K Ki ees väljas, ei olnud mingit tüli Jaan Paluga. K Ki kaamerast nähtub, et kell 02.07.50 vaidleb E K turvamees J (kiilakas mees, kellel tagi seljas) K Ki ees, kes kell 02.07.55 lööb rusikaga E Kile näkku ning E K lööb vastu, kaitstes ennast. Mehed lähevad käsipidi kokku ning toimub rüselus. Olukord rahuneb maha ning E K eemaldub. On näha, et E K on endast väljas. Kui Jaan Palu K Ki ette tuleb, siis on E K kolme mehega seisnud juba mitu minutit eemal ning olukord on rahunenud (kell 02.11.30). Kell 02.12.56 tuleb E K tagasi K Ki sissepääsu juurde ning hakkab vaidlema uuesti turvamees J (näha, et sama kiilakas mees, kes teeb suitsu). Ka E K teeb samal ajal suitsu. Nende vahel on üks meesterahvas ning naisterahvas. Meesterahvas rahustab E Kit, kuid E K liigub ikka turvamees Ji poole ning seletab talle midagi. Meeste vahe on ca 1,5 meetrit ehk mehed ei ole teineteise löögi ulatuses. E K ei ründa, vaid suits käes lihtsalt seletab ning pigem taganeb samal ajal seletades. E Ki ja turvamees Ji vahel on sel hetkel ca 3-4 meetrit vahet ning nende vahel seisab veel meesterahvas, kes E Kit rahustab. Peale seda tuleb inimsumma vahelt Jaan Palu, kes lööb jõuga E Kile pudeliga pähe, mille peale E K kukub. Videolt on näha selgelt, et enne Jaan Palu poolt pudeliga E Kile pähe löömist E K ei ründa ei Jaan Palu ega turvamees Ji. Seega ei saa siin rääkida
lg 1 olukorrast, nagu Jaan Palu tõrjuks vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele. Ajal kui turvamees J ning E K vahel oli füüsiline konflikt (kell 02.07.55), oli Jaan Palu veel T tn-l kasiino ees (kell 02.08.02 liigub T tn kaamerast välja) ehk Jaan Palu kui ta jõudis K Ki ette, ei teadnud, et E Kil ja turvamees Jil oli 4 minutit varem olnud füüsiline konflikt. Sellele viitab ka Jaan Palu kehakeel, kui ta K Ki kaamerapilti ilmub kell 02.11.30, kus ta rahulikult liigub K Ki sissepääsu poole ning suhtleb seal erinevate inimestega nagu poleks midagi toimunud. K Ki kaamerast nähtub, et Jaan Palu ründab E Kit ja lööb pudeliga E Kit. Peale seda kui E K püsti sai, lõi Jaan Palu E Kile rusikaga näkku ja tõmbas ta uuesti pikali ning lõi teda jalaga kehasse. E K tõusis uuesti püsti, kuid Jaan Palu tõmbas ta jõuga uuesti pikali ning lõi talle korduvalt parema käega rinna piirkonda. Seejärel Jaan Palu natukene taganes, pani käed pükste taskusse, kust võttis lahtikäiva noa ja tõmbas selle tera välja ning kui E K oli uuesti püsti saanud, ründas Jaan Palu E Kit noaga üritades talle noaga lüüa pea piirkonda, kuid ei saanud pihta. Jaan Palu jätkas rünnakut ja lõi käega E Kile pea piirkonda, mille peale E K jällegi kukkus. E K suutis veelkord tõusta ning Jaan Palu lõi teda korduvalt noaga erinevatesse kehapiirkondadesse s.h elutähtsasse kehapiirkonda s.t rindkeresse. Jaan Palu rünnaku tagajärjel purunes ka tema seljas olnud nahktagi. Kogu rünnak kestis ajavahemikul 02.13.47 – 02.14.47 s.o 1 minuti jooksul. E Kile 16 1-19-4150 noaga rindkeresse löömine kestis aga ainult 6 sekundi jooksul (ajavahemik 02.14.41 – 02.14.47). Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktist 20.03.2019 nr 19E-LÄI0005 (ekspertiisimäärus koostatud 06.02.2019) nähtub, et E Kil tuvastati Jaan Palu rünnaku tagajärjel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tervisekahjustuste kohtuarstlik tuvastamise kord § 7 lg 2 p 9 sätestab, et eluohtlikud tervisekahjustused on rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustuseta. Ekspertiisiaktist nähtub, et E Kil oli vasakpoolne verirind ehk noahaav on tunginud kopsu. Kohtuekspert on hinnanud E Ki vigastusi eluohtlikeks (I kd. tl 98103). Ekspertiisimaksumus 84,00 € (I kd, lk 102). Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, mille kohaselt kannatanu E Kil esinenud kehavigastuste kohta teostatud kohtuekspertiisiakt nr 19E-LÄ10005 on ebausaldusväärne, kuna ekspertiisiaktist ei nähtu millised vigastused täpselt olid eluohtlikud ja seega pole tõendatud Jaan Palu poolt kannatanule eluohtlike kehavigastuste põhjustamine ning seetõttu tuleks Jaan Palu tegevus ümberkvalifitseerida
alusel ja kuna esinenud vigastustest nähtub, et noalöökidest kannatanul esinenud haavad paiknesid keha erinevates piirkondades ja nende tekitamise hetkel olid mõlemad osalised liikumises, siis ei saa asuda seisukohale, et Jaan Palu oleks tahtlikult tekitanud kannatanule eluohtlikud kehavigastused ning seetõttu taotleb kaitsja selles episoodis kvalifitseerida kuritegu ümber ideaalkogumina
E Ki suhtes teostatud kohtuarstliku ekspertiisiaktis p.-s 5 on ekspert selgesõnaliselt vastanud temale esitatud küsimusele, et lähtudes 13.08.2002.a. Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ §7 lg2 p9 on E Kil esinenud ja aktis loetletud kehavigastused eluohtlikud. Seega kui kasvõi üks loetletud kehavigastustest oli eluohtlik on
Kuna E Kit oli löödud pudeliga pähe, korduvalt rusikaga kehasse ja korduvalt (vähemalt 7 korral) keha piirkonda siis pidi Jaan Palu neid hoope, eelkõige noahoope kehapiirkonnas suvaliselt jagades arvestama, et ta võib põhjustada kannatanu surma. Jaan Palu tegevusest saab teha ainult ühe järelduse, et tal oli saabuvate tagajärgedes suhtes ükskõikne. 11.12.2018.a. on politseiuurija poolt teostatud E Ki läbivaatus Kuressaare Haiglask lisaks välisel vaatlusel nähtavatele vigastustele on need vigastused fotografeeritud ja nähtavad vaatlusprotokollile lisatud fotodel ( I kd, tl 75-84), ühtlasi on asitõenditena vaadeldud E Kil seljas olnud riideid ja need riided on fotografeeritud ( I kd, tl.85-90). Jaan Palu rünnaku saadud vigastused on fikseeritud Kuressaare Haigla haigusloo väljavõttest nr S4832 2018. Haigusloost nähtub, et E K toimetati Kuressaare Haiglasse 08.12.2018.a. kell 02:43 kiirabiga, põhidignoosiks traumaatiline verirind, kuid E Kil olid lisaks veel rida teisigi kehavigastusi, sh. põrutushaav otsmikul, mitmed torkehaavad. Haavade tekkimise põhjuseks rünne terava esemega (Ikd, tl 92-96), Jaan Palu tunnistas ennast kohtuistungi selles episoodis süüdi ja andis sündmuse kohta ka ütluseid (vt. kohtuistungi protokoll). Seega on tuvastatud, et Jaan Palu rünnakute tagajärjel on E K saanud eluohtlikke tervisekahjustusi ehk tõendatud on Jaan Palu poolt toime pandud
Kohus leiab, et antud episoodis on tuvastatud ka Jaan Palu tahtlus tekitada E Kile kehavigastused ja tema jaoks ei olnud oluline millised need vigastused saavad olema. Tahtluse tuvastamisel peab arvestama kõiki kriminaalasja menetlemisel tõendatuks loetud asjasse puutuvaid asjaolusid ja see tuleb kindlaks teha rangelt teo toimepanemise hetke seisuga (vt ka RKKKo3-1-1-111-16, p-d 10 ja 11). Tahtluse hindamisel saab muu hulgas arvestada teo välist 17 1-19-4150 avaldumist (RKKKo nr 1-17-5883/77)“. Jaan Palu välispidise teopildi põhjal on käesolevas kriminaalasjas leidnud kinnitust, et süüdistatava poolt kannatanule nii rusikatega, jalaga kui korduval noaga löömisel oli süüdistatava tahtlus suunatud mitte üksnes kannatanule valu tekitamisele, vaid kannatanule kehavigastuste põhjustamisele, mida teadlikult noaga löömine teise inimese keha, sh. rindkere piirkonda ilmselgelt tekitab Selliselt käitudes lõi süüdistatav sellise kausaalahela kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei tahtnud kontrollida ehk kiitis heaks ka saabunud tagajärjed. Selliselt käitus süüdistatav saabunud tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega ning täidetud on ka kuriteokoosseisu subjektiivne külg. Prokurör on kohtuvaidlustes põhjendanud Jaan Palule süüdistuse esitamata jätmist tapmiskatses, kuna välise teopildi põhjal ei olnud Jaan Palu tahtlus suunatud E Ki tapmisele, vaid temale raskete tervisekahjustuste tekitamisele. Nimelt lõi Jaan Palu E Kit noaga suvaliselt erinevatesse kehapiirkondadesse, mitte konkreetselt ühte eluohtlikku piirkonda ning peale rünnaku lõpetamist, kui E K taandus teisele poole tänavat ning oli kontaktne, oli Jaan Palul võimalik teda uuesti rünnata ning ta ka tappa, kuid seda Jaan Palu ei teinud. Kohus nõustub prokuröri sellise seisukohaga. Süüdistus kuriteos
Selles episoodis süüdistatakse Jaan Palu selles, et tema vahetult peale E Ki ründamist liikudes K Ki läheduses asuva klubi R R ette kella 02:35 ajal ründas oma abikaasale M Kele appi läinud S Kt ja lõi S Kt tahtlikult rusikaga näo piirkonda ja seejärel koheselt S Ke rindkere piirkonda noaga vähemalt neljal korral, mille tagajärjel S K vajus sündmuskohal kokku ja suri sündmuskohal. S Kel esinesid vastavalt kohtuarstlikule ekspertiisiaktile üks rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav rindkere külgpinnal, kolm rinna- ja kõhuõõnde mittetungivat torke-lõikehaava kehatüve eespinnal ja nahaalune verevalum näo piirkonnas. Jaan Palu lahkus peale rünnakut koheselt sündmuskohalt. Oma sellise tegevusega pani Jaan Palu toime
S Ke tahtliku tapmise. Kohus peab siin vajalikuks märkida, et kui E Ki ründamise episood leidis aset kella 02.13 paiku, siis S Ke ründamise episood kella 02.35 ajal, so. vaevalt pool tundi hiljem esimesest episoodist kus Jaan Palu ründas kannatanu E Kit ja lõi teda korduvalt noaga kehasse. Kohtule on tõenditena esitatud Kuressaare kesklinna erinevate asutuste kaamerapildid (K Ki kaamera, G G kasiino kaamera, R R kaamera, V V kaamera ning Ci söögikoha kaamera), siis tegelikkuses on enamus sündmustest ja konkreetselt S Ke ründamisega seotud episoodi asjaolud ka kaamerate salvestistest näha ning muid kogutud tõendeid tuleb hinnata kaamerate salvestistest nähtuvaga kooskõlas (salvestised lisaks eelpool märgitutele ka I kd, lk 104-118; asitõendite vaatlusprotokollid koos lisadega I kd, lk. 114-124; 130-141). K Ki nurga pealt R i striptiisiklubi ukseni on ca 50 meetrit ehk kuriteod pandi toime suhteliselt väikesel alal Kuressaare kesklinnas. Kohtule esitatud salvestistelt on näha, et peale seda kui Jaan Palu pussitas noaga korduvalt E Kit 08.12.2018 ajavahemikul 02.13.47 – 02.14.47 K Ki ees, liikus Jaan Palu tagasi T tn-l oleva kasiino R ette, mille videolt on näha, et kell 02.14.30 tulevad kaadrisse Jaan Palu ja J E, kes on mõlemad silmnähtavalt purjus ning vaidlevad. J E paremas käes on suits ning Jaan Palu paremas käes on nuga, mille ta paneb kokku kell 02.14.52 ja jääb ta hoidma paremas peopesas. Jaan Palu nahktagi on eest katki. Videolt on näha, et Jaan Palu käepealsed on verised. Samuti on verised J E käed (siit ka verised käed, mida E l hiljem nähti R i klubis sees. Hästi näha, kuna kaamerapilt on värviline). J E on ise selgitanud, et tal võisid käed määrduda verega kui ta püüdis Jaan Palut rahustada. Salvestiselt on näha kuidas Jaan Palu võtab J Elt sigareti ära ning suitsetab seda ise edasi, samal ajal paremas käes peopesas 18 1-19-4150 hoiab kinni pandud nuga. On näha, et Jaan Palu on endast väga väljas juba enne M Kega kohtumist. Kell 02.20.08 liiguvad Jaan Palu, J E, R T ja R K mööda T tn-t R i striptiisiklubi poole (kasiino kaamera). R R kaamera salvestisel olev kellaaeg on ca 48 minutit reaalajast ees, mida tuleb siis hinnata videosalvestust vaadates (tuvastatud asitõendi vaatlusprotokolliga). Omavahel kooskõlas tuleb vaadelda R i kaamera faile HCVRch1_main_20181208030840_20181208031743 (edaspidi fail 1) ja HCVR_ch6_main_20181208030000_20181208040000 (edaspidi fail 2) kuna nendelt on näha R i ees toimunu kõige paremini, mida siis saab hinnata kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Esimene kaamera (fail 1) on trepipealne ning teine kaamera (fail 2) on fuajee kaamera, mis suunatud R i ette läbi avatud ukse. R i kaamera failist nr 1 nähtub, et Jaan Palu, J E, R K ning R T jõuavad R i trepile kell 03.08.40 (õige aeg 02.20.40). Trepil olles võtab Jaan Palu endal seljast ära nahktagi ning jääb triiksärgi väele. On näha, et Jaan Palu on endiselt endast väljas ning ta vaidleb J Ega üsna agressiivselt. Tõugatakse pidevalt üksteist. Jaan Palu nahktagi liigub R Ti kätte, kes seda hoiab. Kell 03.15.15 tuleb jälgida Jaan Palu kehakeelt – ta ajab käsi laiali kogu aeg ning kummardub põlvedest. Samamoodi käitus ta E Ki ründamise ajal kui vaadelda K Ki videot ehk see on talle omane käitumine, mille järgi tunneb teda ära ka videol. Selle agressiivse vaidluse käigus puruneb R i üks väike aknaruut (seda videolt ei nähtu, kuid see on tuvastatud teiste tõenditega). R K ja R T, kes on samuti kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud jälgivad kõike distantsilt rahulikult ning ei sekku. Kell 03.15.30 (õige aeg 02.28.30) tuleb trepile baaridaam T T (näha failist 2). T T on tunnistajana kohtus ülekuulatud. Kell 03.15.44 jõuab trepile S K (pikk tume mantel seljas, hõlmad eest kinni) ning trepil räägib Jaan Palu T Tga (näha faili 1 ja 2 kooskõlas). S Ke järel tulevad trepile kohe M Ke tütar P R ja M K. M K räägib Jaan Paluga ja nad lähevad rahulikult koos trepist alla R i ette (fail 1). Kell 03.16.38 sisenevad tagasi klubisse T T ja temaga koos T L ja T T (fail 2). S K ja P R seisavad rahulikult trepil. Kell 03.17.29 liiguvad P R ja S K trepist alla R i ette (fail 1). Edaspidi tuleb hinnata kõike failil 2 nähtu alusel, kuna tegevus on faili 1 kaamera vaateväljast väljas. Sel hetkel on R i ees M K, Jaan Palu, P R, M T, R K, R T ja J E. Kell 03.19.28 tuleb korra klubist seest uksele T L ja läheb tagasi klubisse sisse 03.19.47. Kell 03.20.21 siseneb klubisse turvatöötaja R R. Kell 03.21.22 on näha trepi ees rahulikult seismas S Kt. Kell 03.21.37 (õige aeg 02.34.37) sisenevad klubisse P R ja M T (nende näost on näha, et väljas midagi sellist, mis viitaks ohtlikkusele, ei toimu, kuna nende näod on naerul) ning S K seisab endiselt sama koha peal paigal. Seega on sellel hetkel R i ees väljas M K, Jaan Palu, S K, R K, R T ja J E. Kohtuistungil on toimunu kohta ütlusi andnud M K, Jaan Palu, R K, R T ja J E. Järgneb video kõige olulisem koht, mida tuleb vaadata väga tähelepanelikult: kell 03.21.47 (õige aeg 02.34.47) – S K seisab seljaga klubi poole ja tema vastas seisab Jaan Palu ning nende vahel M K, kes on Jaan Paluga füüsilises kontaktis s.t Jaan Palu lükkab M Ke käsi ära (isikud on ära tuntavad riietuse ja kehakeele järgi, mida sai hinnata varasema video vaatluse alusel nt kell 03.20.00 on näha sama meest, kellel suur kehakuju, seljas triiksärk ning kes kummardub põlvedest, mis on iseloomulik just Jaan Palu kehakeelele). Selle peale liigub S K Jaan Palu poole nagu lükates teda eemale ning keegi, kellel on põlev sigaret paremas käes, läheneb S Kele selja tagant ning püüab mehi lahutada. Peale seda kaovad kõik kaadrist välja paremale. Kell 03.22.08 (õige aeg 02.35.08) - taganeb paremalt vasakule kaamera eest läbi inimene, kes kannab sisuliselt õla peal eemale S Kt (ära on tuntav Si heledad juuksed ja rippuvad käed). Kell 03.22.13 (õige aeg 02.35.13) – liiguvad paremalt vasakule kaamera eest läbi punt inimesi, kellest viimane M K. Kell 03.22.52 (õige aeg 02.35.52) – S K tuleb vasakult ja istub trepi äärele ning kukub pikali. 19 1-19-4150 Kasiino kaamerast nähtub, et kell 02.36.25 tulevad Jaan Palu ja R T jalutades R i poolt ning liiguvad kasiino kaamera alt läbi K Ki suunas. Varjust on näha, kuidas Jaan Palu paneb selga nahktagi. Jaan Palu vaatab liikumisel selja taha R i poole. K Ki kaamerast on näha, et Jaan Palu ja R T liiguvad K Ki eest läbi Ci poole. V ja Ci kaameratest on näha, et Ci juures lähevad Jaan Palu ja R T lahku. R T liigub tagasi K Ki poole ning Jaan Palu liigub teises suunas kaamerate vaateväljast välja. Prokurör on süüdistuskõnes esitanud järeldused mida saab eelpool analüüsitud videosalvestiste alusel teha ja millega kohus olles salvestisi korduvalt vaadanud nõustub on: 1) Kuriteo toimepanemise ajal olid R i juures Jaan Palu, S K, M K, R T, J E ja R K. 2) Peale seda kui M T ja P R sisenevad klubisse, pidi väljas toimuma midagi sellist, et seni rahulikult seisnud S K tegi ootamatu liikumise Jaan Palu poole ning nende vahel oli M K, kes Si poolse liikumise tulemusel jäi Si selja taha s.t omavahel vastamisi jäid S K (oli klubi poole seljaga) ning Jaan Palu (oli klubi poole näoga) s.t vägivaldne konflikt sai reaalselt olla ainult Jaan Palu ja S Ke vahel. 3) Teised väljas olnud inimesed üritasid konflikti lahutada, millele viitab asjaolu, et S K tassiti Jaan Palust eemale ning alles 5 sekundit hiljem liigub punt inimesi, kes hoiavad Jaan Palu tagasi, samasse suunda, kuhu oli tassitud Sit. 39 sekundit hiljem liigub S K omal jalal trepi äärele ning kukub pikali. 4) Kogu sündmus kestis ainult 1 minut 5 sekundit (hetkest, kui S K liigub Jaan Palu poole kuni S Ke trepi äärele istumise ja pikali kukkumiseni). Tunnistajana üle kuulatud J E sisuliselt annab ütlusi, et ta ei mäleta S Ke ja Jaan Palu vahelisest konfliktist midagi kuna oli ise tugevas alkoholijoobes. Tunnistaja R K sisuliselt annab samuti ütlusi, et ta ei mäleta S Ke ja Jaan Palu vahelisest konfliktist midagi seoses alkoholijoobe ja varasemate peavigastustega, kuid kinnitab, et tema ei rünnanud S Kt. M Ke, S Ke ja Jaan Palu vahel toimunut nägi, kuid mitte täpselt, sest oli eemal. Jaan Palu andis kohtus ütluseid, milles kinnitab R i ees tekkinud konflikti M Kega põhjusel, et J Ega suheldes oli ta kogemata ära lõhkunud R i ühe väikse akna, enne kui M K oma kaaslastega sinna jõudis. M K oli tema peale pahane ja vaatamata sellele, et ta lubas tekitatud kahjus hüvitada, väljendus M K tema suhtes halvustavalt ja solvavalt ning see oli nende vahelise konflikti põhjuseks. S K oli Mga koos, kuid S Ke löömist nii noaga kui rusikaga eitab öeldes, et ei mäleta seda löömist. Tunnistajana ülekuulatud R T aga mäletas toimunut ning tema ütlused on kooskõlas ka vaadeldud videosalvestustega s.t tema ütlused tuleb lugeda usaldusväärseteks (III kd, lk.160169). R Ti ütlused klapivad videosalvestistes nähtavaga, mis toimus enne Jaan Palu ja S Ke konflikti (K Ki juurest R i juurde minek; E ja Palu konflikt R i trepil; T T väljatulek klubist; M Ke, P R, S Ke ja veel ühe mehe tulek R i juurde). R T mäletab konfliktist, et M K ja Jaan Palu vaidlus oli vali ja seal juuresolijatele kuuldav. Nii Jaan kui M kisasid aknaklaasi kinni maksmise teemadel. Täpseid sõnu öelda ei oska. S K seisis kõrval ja midagi ei öelnud/teinud. Kui M K ja Jaan Palu vaidlesid, siis ühel hetkel liikus S K Jaan Palu juurde ning võttis tal kraest kinni ja raputas teda, mille tulemusel tekkis S Ke ja Jaan Palu vahel rüselus. Jaan Palu lõi Sit erinevatesse kehaosadesse, kuid ta ei mäleta kuhu ja kui palju. Jaan Palu oli rüseluse ajal agressiivne. Tunnistaja kinnitab, et R K ei olnud S Kega füüsilises konfliktis, ta oli sellel ajal eemal. Rüselus Jaan Palu ja S Ke vahel toimus liikumises R i trepi ees peale mida eemalduti üksteisest. S K istus trepile ja kukkus pikali. Keegi teine peale Jaan Palu S Kele kallale ei läinud. Peale seda kui S K oli pikali kukkunud, läksid nad koos Jaan Paluga sealt ära. Nuga R T kellelgi ei näinud. Verd sündmuskohal ega Jaan Palu kätel/riietel ei näinud. Seega on R T andnud ütluseid selle kohta, et lühiajaline konflikt oli Jaan Palu ja S Ke vahel, pärast eemaldumist Jaan 20 1-19-4150 Palust istus S K trepile ja kukkus pikali. R T nägi ka seda, kuidas Jaan Palu lõi S Kt erinevatesse kehaosadesse. S Ke surnu ekspertiisiaktist nähtub, et S Kel oli nahaalune verevalum näo piirkonnas. Kuna S K suri sisuliselt kohe peale Jaan Palu ja S Ke vahelist konflikti, siis saab R Ti ütluste alusel teha ainult ühe järelduse – Jaan Palu ja S Ke vahelise rüseluse käigus sai S K kehavigastused, mis põhjustasid S Ke surma. Kannatanu M Ke ütlustest kohtuistungil, nähtub, et ta mäletas sündmust, mille käigus sai surma tema abikaasa S K. M Ke selgituste kohaselt töötas ta R is perenaisena ja seda baari pidas tema tütar P R. M K on andnud sündmuste kohta R i ees, millised ütlused langevad kokku teiste tunnistajate ütlustega ja salvestistel kajastatuga. M K on andnud ütluseid, et temal tekkis konflikt i sissepääsu ees olnud purjus Jaan Paluga, kes enne vaidles J Ega millegi üle ägedalt. Jaan Palu oli lõhkunud ära baari ühe aknaruudu. Kannatanu ütluste kohaselt tema, abikaasa S K ja tütar ning poeg elukaaslastega olid tulnud just tähistamast S Ke sünnipäeva. R i ees aga vaidlesid Jaan Palu ning J E ning siis selgus, et Jaan Palu oli ära lõhkunud baari akna ning temal ja Jaan Palul tekkis sellel teemal sõnavahetus. M Ke ütlused on kooskõlas tunnistaja R Ti ütlustega. M Ke ütluste kohaselt tuli S K konflikti ajal Jaan Paluga temale appi, kuid seda hetke millal Jaan Palu Sit lõi noaga ta ei näinud. Talle tundus millegi pärast, et lööjaks võis olla seal läheduses olnud R K ja seda ta ütles alguses ka politseile, kuid hiljem järele mõeldes sündmustele sai ta aru, et R K ei saanud selleks isikuks olla vaid noaga lööjaks sai olla ainult Jaan Palu, kellega temal oli eelnevalt konflikt. Siin tuleb arvestada ka sellega, millise šoki see juhtum abikaasa surmaga seoses kannatanule tekitas, mis kindlasti mõjutab inimese mälupilti. Nagu juba öeldud M Ke ütlused klapivad videosalvestusega olukorra kohta, mis toimus enne Jaan Palu ja S Ke konflikti (R i juurde minek; E ja Palu konflikt R i trepil; T T ja R R olemasolu seal; purunenud aknaruut; esimene vestlus Jaan Paluga rahulikul toonil). M K mäletab konfliktist, et ta oli R i ees ja vaidles Jaan Paluga, mille käigus Jaan Palu karjus talle, et „XXXXXXXXXXXXXX“, mille peale lähenes Jaan Palule S K ja ütles, et „minu naisega nii ei räägita“ ning astus Jaan Palule vastu, nii et M K jäi tema selja taha. S K ja Jaan Palu olid vastamisi. S K tõukas Jaan Palu käsi eemale. Jaan Palu käed olid all rusikas kõverdatult. Lööke M K ei näinud. J E ja R K olid S Ke suhtes selja taga ning liikusid sinna vahele. Siis oli palju kisa ja kära. J E ja R K karjusid midagi ja liikusid trepi poole. Siis tuli sealt S K ära ning istus trepile. M K rääkis Jaan Paluga, kes oli tõmblev, tammuv, rapsiv, tema toon oli nähvav ja ülbitsev. Peale seda läks Jaan Palu järsku minema koos R Tiga. Ringi pöörates nägi, et S K oli pikali kukkunud. Kuna R K oli seal samas juures, siis esimene mõte oli, et R K tegi S Kele midagi. M K arvas, et S Kt on lihtsalt löödud s.t ta ei teadnud sel hetkel, et toimunud oli pussitamine. See, et S Kt on pussitatud selgus siis, kui Sit püsti tõstma appi tulnud inimesed märkasid verd S Ke kehal, riietel rinnakul. Kohe kutsuti kohale kiirabi, ja siis selgus, et K Ki ees oli ka kiirabi, kes tegeles E Kiga. S Kele tuli abi andma teine kiirabiauto. R K ütles, et pole midagi teinud. Hiljem rahulikult järele mõeldes on M K veendunud, et S Ke tappis Jaan Palu. Edasine M Ke tegevus vastab videosalvestustelt nähtule. Kohtus avaldati usaldusväärsuse kontrolliks M Ke kohtueelses menetluses 08.12.2018 antud ütlused, mille kohaselt osutas ta ülekuulamisel hoopis R Kule kui S Ke tapjale. M K selgitas, et ta kuulati üle koheselt peale sündmust, ta oli šokis ning andis ütlused selle kohta, mida ta arvas, et nägi. Peale seda hakkas ta kodus rahulikult mõtlema, et kuidas sai R K ikka lüüa S Kt südamesse selja tagant. Samuti olid R käed puhtad ning temal ei olnud nuga ning ta jõudis järeldusele, et ta eksis R Ku suhtes. Siis võttis ta uurijaga ühendust, et soovib oma ütlusi muuta ning täiendav ülekuulamine toimuski 12.12.2018, kui M K andis samasuguseid ütlusi, mis kohtusaalis. Riigikohus on kohtuasja nr 3-1-1-1-07 punktis 7.2 sätestanud, et kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik 21 1-19-4150 ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused. M K on usutavalt ja arusaadavalt kohtus selgitanud, miks on tema ütlused olnud erinevad, mistõttu tuleb lugeda tema poolt kohtus antud ütlused usaldusväärseteks. Eeltoodud tõendite kogumis hindamise põhjal saab teha ühese järelduse, et Jaan palu poolt antud noalöögid põhjustasid S Ke surma. Edasiselt tuleb arvestada tegevust politsei infost tulenevalt. Politseil oli teada, et lühikese ajavahemiku jooksul oli toime pandud kaks rasket isikuvastast kuritegu Kuressaare kesklinnas. E Ki pussitamise osas alustati kriminaalmenetlust nr 18274000275
S Ke tapmises osas alustati kriminaalmenetlust nr 18274000274
lg 1 alusel ja võimalikuks kahtlustatavaks oli algselt R K kuna kannatanu M K viitas temale. Tunnistaja – kohtuistungil ülekuulatud politseitöötaja U Ve ütluste kohaselt tuli E Ki pussitamise asjas sellel ööl läbi 112 kõne info politseile, tema oli sellel ööl patrullpolitseinikuks, kes sõitis sündmuskohale K Ki ette. Ta jõudis K Ki ette ajal kui seal oli kiirabi, kellelt sai teada, et E Kit on pussitatud. Politseiniku juurde tuli naisterahvas, kes ütles, et nägi, kuidas Jaan Palu lõi kannatanule E Kile pudeliga pähe. U V andis selle info raadio teel edasi välijuhile. Siis tuli tema juurde M K, kes ütles, et R i juures on tema meest löödud rusikaga. Politseinik läks jalgsi R i juurde, kus oli üks mees pikali. Seal avastati, et see mees on verine ning tal on noahaavad (jutt oli siis S Kest). Sellest andis ta samuti välijuhile teada. Koha peal inimesed rääkisid, et seal oli Palu punt. Seega oli politseil esmane info, mille kohaselt mõlema kuriteo puhul käis koha peal läbi nimi „Palu“. Välijuht A M tuli sündmuskohale. Samuti tuli hiljem sündmuskohale Kuressaare politseijaoskonna juht R A (sellel ajal oli politsei saanud juba info, et S Ke tapmisega seoses kahtlustatakse R Kut ning üks patrull saadeti vaatama Jaan Palu elukohta ja teine R Ku elukohta. Selle kohta andis kohtus ütluseid tunnistajana ka R A. Kuna oli kahtlus, et vähemalt ühe kuriteo on toime pannud Jaan Palu, siis saadeti patrull teadaoleva Jaan Palu elukoha juurde aadressile XXXXXXXXX. Samuti anti teada, millist mootorsõidukit Jaan Palu kasutab. Patrull, kasutades politseivärvides sõidukit, läkski XXXXXXXXXXXXXX juurde ja jäid ootama. Jaan Palu mootorsõiduk seisis maja ees. XXXXX maja ette tuli Osilia takso (Osilia vastusest nõudekirjale nähtub, et kell 5.30 oli takso T 1 ees ning kell 5.30 lülitati taksomeeter olekusse „hõivatud“ ja alustati sõitu. Kell 5.34 jõudis takso XXXXXXXX ette, kus seisis kuni kella 5.37-ni, kui lülitati taksomeeter olekusse „vaba“), kust tuli suur mees välja, käis korraks majas ning tuli uuesti välja takso juurde. Peale seda läks mees uuesti majja. See info anti edasi välijuhile, kes palus jääda endiselt sinna valvama. Natukene enne kella 7-t tulid majast välja mees ja naine, kes läksid Jaan Palu mootorsõidukisse. Naine istus rooli ja mees juhi kõrvalistmele ning auto hakkas liikuma. U. V andis selle info edasi RTÜ (regionaalne tugiüksus) liikmele V Vle, kes ütles, et nad sõidaksid autole järele ning annaksid selle liikumise kohta infot. Sõiduk liikus Oi tanklasse, mis asub Tallinna tn-l. Politseiauto liikus järgi ning parkis oma sõiduki selle sõiduki taha (tegemist ei olnud varjatud jälgimisega, sest patrull kasutas politseivärvides sõidukit ning ei varjanud ennast, vaid nad seisid avalikus kohas ning hiljem liikusid avalikult ka Jaan Palu sõidukile järgi. Ka Jaan Palu oma ütlustes räägib, et nägi politseiautot tema taga liikumas. Seega ei tegutsenud politsei varjatult). Paar minutit ei tulnud keegi autost välja (kuna Jaan Palu ütluste järgi ta juba oli märganud politseisõidukit ning kahtlustas, et see võib olla tema pärast, siis oli tal aega autos nuga lükata tagumise istme mati alla). Siis tulid Jaan Palu ja tema naine V K autost välja ning liikusid tanklasse sisse, kus politsei Jaan Palu kinni pidas. Jaan Palu kinnipidamine toimus kella 7 ajal hommikul. Peale kinnipidamist lubati Jaan Palul oma naisega tankla parklas hüvasti jätta ning Jaan Palu paigutati 22 1-19-4150 politseibussi, millega sõideti Kuressaare politseijaoskonda. Patrull sõitis samuti jaoskonda ning V K jäi tankla parklasse. Jaoskonnas teostas tunnistajana ülekuulatud U. V Jaan Palu riiete läbiotsimise, et taskutes ei oleks keelatud esemeid. Taskud olid tühjad. Seda tegi ta ca 10-15 min hiljem (täpset kellaaega ei mäleta). Menetlust jätkas uurija M Mle. Jaoskonnas tehti kahtlustatavana kinnipidamine M M poolt. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (kriminaalasjas nr 18274000275 s.o E Ki pussitamine) on vormistatud M M 08.12.2018 kell 07.35 ning Jaan Palule on tema õigusi selgitatud (allkiri on olemas punktis 2). Jaan Palu peeti kinni kahtlustatuna E Ki pussitamises. Jaan Palu peeti kinni aadressil XXXXXXXXXXXX, Kuressaare (kaardirakenduse järgi on tegemist Oi tanklaga) 08.12.2018 kell 07.30 (punkt 7). Tunnistajana ülekuulatud U Ve ütluste järgi oli Jaan Palu füüsiline kinnipidamine kella 7 ajal, mitte 07.30. Seega on kahtlustatavana kinnipidamises kinnipidamise ajas uurija M M eksinud ca 30 minutiga. Tunnistaja ülekuulatud politsei uurija M M ise selgitas seda selliselt, et kuna tema oli jaoskonnas, mitte ei teinud reaalset kinnipidamist, siis kinnipidamise kellaaja sai ta kinnipidajatelt. Kui kellaaeg on vale, siis pidi kas eksima reaalne kinnipidaja või tema. Kohus nõustub siin prokuröriga ja leiab, et antud eksimus Jaan Palu kinnipidamisajas ei muuda kinnipidamise protokolli lubamatuks tõendiks, kuna protokolli sisu sellega ei muutu. Kinnipidamisel äravõetud objektide kirjeldusest nähtub, et jalas olid Jaan Palul pruunikad-hallikad püksid, millel näha punakaid-pruune verekahtlasi jälgi (p 12). Kahtlustatav on oma kinnipidamisega nõustunud ning andnud selle kohta ka allkirja. Seega on kinnipidamise protokoll on lubatav tõend (I kd lk.168-187, II kd. tl.96-100, toimiku numbrid lehekülgede allservas, kohtuistungite protokollid). Tunnistaja ülekuulatud politseiniku R Ae ütluste kohaselt oli ta juba politseijaoskonnas, kui kuulis raadiojaama kaudu, et Jaan Palu märgati Oi tanklas. Ta liikus koos juhtivuurija Ahti Lepaga politseisõidukit kasutades Oi tankla poole. Raadiost kuulsid nad, et Jaan Palu on kinni peetud. Ta nägi, et Jaan Palu elukaaslane V K sõitis autoga Oi tanklast välja ning nad otsustasid sõita temale järele. Auto sõitis tagasi Jaan Palu elukoha juurde. Kui Jaan Palu elukaaslane V K autost välja tuli, siis politseinikud tutvustasid ennast ning palusid tal kaasa tulla. V K tuli nendega vabatahtlikult kaasa. Mootorsõiduk jäi sinna maja juurde, uksed pandi lukku. Autovõtme võttis A enda kätte. Koos sõideti politseijaoskonda, kus istusid ja ootasid läbiotsimismäärust. Kogu selle aja viibisid tunnistaja A ja V K koos jaoskonnas ning autovõtmed olid kogu aeg tunnistaja käes. Jaan Palu elukoha ja sõiduauto läbiotsimismäärus väljastati abiprokurör Pille Juhkovi poolt 08.12.2018 kell 08.28. Kuna sellel ajal oli kahtlus, et Jaan Palu on toime pannud isikuvastase kuriteo s.o E Ki pussitamise. Sellele viitas sündmuskohalt kogutud politsei info (U V on andnud ütlusi, et koheselt sündmuskohal viitas naisterahvas Jaan Palule kui E Kile pudeliga pähe lööjale ning kiirabilt oli saanud info, et lisaks sellel on E Kit pussitatud), sündmuse järgselt kogutud politsei info (U V on andnud ütlusi, et Jaan Palu tuli koju ning lasi oma naisel ta sõidutada Oi tanklasse) kui ka kinnipidamise protokolli vormistamisel Jaan Palult ära võetud pükstel esinevad verejäljed (nende olemasolus veendusime kohtusaalis pükse uurides). Seega esines põhjendatud kuriteokahtlus ning kahtlus arvata, et Jaan Palu elukohas ja tema kasutuses olevas mootorsõidukis võib olla asitõendeid kuriteo toimepanemise kohta kuna Jaan Palu oli mõlemaid kohti kasutanud kohtueelse menetluse ajal. Nii
kui
MS § 126-2 lg 2 nimekirjas s.t läbiotsimist võis teha prokuröri määruse alusel. Prokurör andiski põhistatud loa otsida läbi XXXXXXXXXXXXX korter ja mootorsõiduk XXXXXXX registreerimismärgiga xxxxxxx. 08.12.2018 kell 08.28 oli laupäeva hommik s.t puhkepäev. KrMS § 91 lg 6 kohaselt tuleb sellest läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuril teatada eeluurimiskohtunikule, kes siis otsustab läbiotsimise lubatavaks 23 1-19-4150 tunnistamise. Seega kuna läbiotsimine toimus 08.12.2018 ehk puhkepäeval, pidi prokurör hiljemalt esmaspäeval s.o 10.12.2018 sellest teatama eeluurimiskohtunikule. Seda ongi tehtud, sest eeluurimiskohtunik on pealdisega prokuröri määruse lubatavaks tunnistanud 10.12.2018 kell 09.
Tulenevalt eeltoodud tõendite analüüsist saab teha kindla järelduse, et S Ke ründe moMl oli Jaan Palul tahtlus kannatanut tappa, sellest annab tunnistust ka noalöökide arv mida oli 4 kannatanu rindkeresse, so. inimese eluohtlikku piirkonda. S Ke tapmises, nagu teisteski episoodides puuduvad Jaan Palu tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Uuritud tõenditest nähtub, et Jaan Palu ei olnud hädakaitses
lg 1 alusel, Jaan Palu olles küll tugevas alkoholijoobes ja ilmselt ka narkojoobes või avaldusid temal varasemalt tarvitatud narkotarbimise mõjud koosmõjus alkoholiga. Jaan Palu teades oma ägedat meelt alkoholi ja narkojoobes olles, teades, et teda oli vaevalt poolteist kuud tagasi karistatud kohtuotsuse alusel tingimis vangistuslikust karistusest vabastamata, kandes teadlikult kaasas nuga, mida ta on tunnistanud ka kohtuistungil, viis ennast seega teadlikult seisundisse milles ta pani toime temale
§-de 118 lg1 p1 ja 113 lg1 järgi kvalifitseeritud kuriteod. Arvestama peab konkreetselt tuvastatud asjaoludega. Kui M K talutas Jaan Palu treppide pealt alla, oli olukord Jaan Palu ja M Ke vahel näiliselt rahulik ja seda kuni selle hetkeni, mil M K hakkas Jaan Palult lõhutud klaasi eest raha küsima, kuid siis läks sõnavahetuseks., kus mõlemad väljendusid solvavalt. M Ke ütlustest tuleneb, et ta ütles Palule: „XXXXXXXXXXXXXXXX“. Palu vastas: XXXXXXXXXXX“. M ütles: „XXXXXXXXXXXX“. Palu vastas: „XXXXXXXXXXXXX“. M ütles: „XXXXXXXXXXXXXXX“. Selle peale ütles Palu: „XXXXXXXXXXXXXX“. Jaan Palu oli seda öeldes väga agressiivne. Selle peale liikus S K Jaan Palu poole ja ütles: „minu naisega nii ei räägita“ ning peale seda läkski S K Mle appi. Jaan Palu ja S Ke vahel tekkis lühiajaline konflikt, mille järel Jaan Palu eemaldus ja S K püüdis trepile istuda, kuid vajus pikali maha. 27 1-19-4150 Tunnistaja R T ei mäleta vaidluse sõnu, vaid oskab öelda, et kisati. Tunnistaja J E ei mäleta vaidluse sõnu, vaid oskab öelda, et toimus karjumine. Tunnistaja R R ei mäleta vaidluse sõnu, vaid et see oli kõvahäälne. Tunnistaja T L ei mäleta vaidluse sõnu, vaid et see oli kõvahäälne. Jaan Palu ütlustest kohtuistungil tuleneb, et alguses oli vestlus Mga rahulik ning tahtis 20 eurot saada, kuid Jaan Palul polnud raha kaasas ning ütles: „toon raha päeval“. Siis hakkas M Jaan Palu teiste ees alandama ja solvama öeldes: „XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX“. M solvamine tekitas Jaan Palus alanduse tunde ning ta ütles Mle solvavalt. Siis haaras keegi Jaan Palul rinnust kinni, lõi jalaga XXXXXXXXXXXXX ning algas rüselus. Rohkem Jaan Palu ei mäleta. Arvestades, et tunnistaja M Te, kannatanu M Ke ja süüdistatava Jaan Palu kirjeldatu on sarnane, siis võib tõendatuks lugeda, et M Ke ja Jaan Palu vaheline verbaalne vaidlus oli kõvahäälne ja solvav teineteise suhtes. Jaan Palu küll ütleb, et peale tema poolt M Ke solvamist, haaras keegi tal rinnust kinni ning lõi jalaga XXXXXXXXXXXXXX, siis nimetatud asjaolu ei ole kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist. Nimelt on R i kaamerapildiga tõendatud hoopis vastupidine olukord, kus enne seda kui S K liikus Jaan Palu poole, toimub Jaan Palu ja M Ke vahel füüsiline kontakt, kui Jaan Palu jõuliselt lükkab M Ke käsi endast eemale. See näitab Jaan Palu agressiivsust. Alles peale seda liigub S K Jaan Palu suunas. See aga tõendab, et füüsilist konflikti alustas Jaan Palu kui lisaks M Ke verbaalsele solvamisele, oli temaga ka füüsilises kontaktis, mistõttu on mõistetav, miks senini rahulikult kõike pealt kuulanud/vaadanud S K astub oma abikaasa kaitseks välja. S K asus tõrjuma Jaan Palu õigusvastast rünnet oma abikaasa õigushüvedele ning kuna S Kel ei olnud mingit relva, siis ta läheneski Jaan Palule käsitsi ning võttis käega temast kinni (kraest - nagu annab ütlusi R T). Peale seda toimub Jaan Palu ja S Ke vahel rüselus, mille käigus võtab Jaan Palu välja noa ning pussitab S Kt neljal korral südame piirkonda (ekspert on andnud arvamuse, et S K oli püstises asendis kui teda pussitati). Seega olid hädakaitses antud olukorras nõrgem pool M K ja naist kaitsma asunud S K, kes tõrjusid Jaan Palu rünnet, mitte vastupidi nagu üritab meile väita Jaan Palu. Jaan Palu ründe välispidise teopildi põhjal on leidnud kinnitust, et süüdistatava poolt S Kele nii rusikaga näkku kui noaga korduvalt noaga rindkeresse südame piirkonda löömisel oli süüdistatava tahtlus suunatud mitte üksnes kannatanule valu tekitamisele, vaid kannatanu tapmisele (sellele viitavad üheselt noalöökide asukohad, mis erinevalt E Kist, olid suunatud konkreetsesse piirkonda). Selliselt käitudes lõi süüdistatav sellise kausaalahela kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei tahtnud kontrollida ehk kiitis heaks ka saabunud tagajärjed (sellele viitab see, et koheselt peale pussitamist lahkus Jaan Palu sündmuskohalt andmata kannatanule esmaabi). Selliselt käitus süüdistatav saabunud tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega ning täidetud on ka
Kohus on seisukohal, et S Ke ründe puhul ei ole alust rääkida provotseeritud tapmisest, ehk
S K ei rünnanud mingilgi moel Jaan Palut ega öelnud Jaan Palule midagi solvavat, ta tuli Jaan Palule ütlema, et tema naist nii ei kohelda ja selle järgnes Jaan Palu kiire surmav rünnak S Ke suhtes.
koosseisu seisukohalt peab isiku käitumine, kelle surm põhjustatakse, olema tugevalt provokatiivne. Jaan Palu ei põhjustanud konflikti osapoole M Ke surma, vaid tappis sisuliselt kõrvalise isiku, mistõttu on
28 1-19-4150 Kohus on seisukohal, et Jaan Palu kaitsja väited selle kohta, et uurija M M on kohtueelses menetluses tõendeid kogudes tunnistajaid mõjutanud, ei ole kohtuistungil kinnitamist leidnud. Tunnistajad on oma ütlused andnud kohtuistungil ja kohus on otsuse tegemisel tuginenud tunnistajate ütlustele kohtuistungil. Kohtumenetluse käigus ei ole kohtu hinnangul ilmnenud selliseid asjaolusid või kohtule esitatud selliseid veenvaid tõendeid, mis oleks seadnud kahtluse alla Jaan Palu vaimse seisundi ning oleks tekitanud kahtluse, et Jaan Palule süüks arvatud kuriteod on toimepandud süüdimatusseisundis. Kohtus andis Jaan Palu olukorras , kus ta oli viibinud pikemat aega eemal alkoholist ja narkootikumidest täiesti selgeid kaalutletud ütluseid toimunu kohta, ta mäletas enamuse sündmustest, kuid mõistetavalt väitis süüdistuse kohalt olulistes kohtades, et ei mäleta täpselt ühte või teist ajahetke ja sellel hetkel toimunut. Kohtuistungil on Jaan Palu käitunud väga vaoshoitult ja normaalselt. Kuid sellisena on teda tundnud inimesed kohtuistungil Jaan Palut kainena ka iseloomustanud. Samas on öeldud, et joobes olles muutus Jaan Palu käitumine agressiivseks ja ohtlikuks, mida tõendavad ka varasemad kohtuotsused. Jaan Palu on oma sellisest muutusest alkoholijoobes väga hästi teadlik, kuid ometi on ta jätkanud alkoholi tarvitamist ja narkootikumide tarvitamist ning seda ka pärast alkoholismi vastast ravi. Seega ei ole kohus pidanud vajalikuks rahuldada ka kaitsja taotlust Jaan Palu suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiisi määramist, mis oleks põhjendamatult venitanud vahi all oleva süüdistatava suhtes kriminaalmenetlust. Karistuse mõistmine Jaan Palu poolt toimepandud kuritegudest raskeima,
lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena kuue- kuni viieteistaastane vangistus, seega ei saa Jaan Palule mõistetav karistus olla pikem kui 15 aastat vangistust. Jaan Palu on kaks kuritegu, so.
lg1 p1 ja 113 lg1 järgi kvalifitseeritud kuriteod toime pannud Pärnu Maakohtu 24.10.2018.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-8566
lg2 p4 järgi mõistetud karistuse vangistus 1 aasta, mille kandmiselt ta vabastati tingimisi 18 kuulise katseajaga käitumiskontrollile allutamisega katseajal. Uued rasked kuriteod on toimepandud vaevalt poolteist kuud peale eelmist kohtuotsust. Kaks kuritegu, so.
kohtuotsust. Kõike seda tuleb Jaan Palule käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuritegude eest karistuse mõistmisel arvestada ning mõista tuleb temale liitkaristus. Liitkaristuse mõistmisel on kohus juhindunud RK 18.12.2018.a. otsusest kriminaalasjas nr 1-17-7807 ja selles otsuses viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-64-14.
§-de 184 lg1, 418 lg1 ja 118 lg1 p1 puhul karistust mõistes loeb kohus Jaan Palu karistust kergendavaks asjaoluks süü kahetsust, nendes episoodides on ta oma süüd tunnistanud.
Karistust raskendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatisest Jaan Palu varasemate karistuste kohta järeldub, et võrreldes varasemata kuritegudega on Jaan Palu kuriteod muutunud aina ühiskonnaohtlikemaks ja raskemateks. Jaan Palu näib olevat võimetu tundma kaastunnet ja kahetsust. Ta ei ole teinud mitte mingeid järeldusi varasematest karistustest sh. reaalselt vangistusena kantud karistustest. Vaevalt poolteist kuud peale eelmist kohtuotsust pani ta toime uued rasked isikuvastased kuriteod. Kohus leiab, et Jaan Palu tuleb karistada reaalse vangistusega ja seda
lg1 kuriteo eest seaduses ettenähtud karistuse maksimum määra lähedase karistusega. Lisaks tuleb Jaan Palule mõista liitkaristus eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ning karistus ka enne eelmist kohtuotsus toimepandud
§-de 184 lg1 ja 418 lg1 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest. Kohus on seisukohal, et Jaan Palut ei ole võimalik mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest muidu, kui pikaaegse vangistusliku karistusega. Sellise pikaaegse vangistuse mõistmisega on arvestatud ka 29 1-19-4150 õiguskorra kaitsmise huvid.
lg1 alusel tuleb Jaan Palu puhul eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka. Kriminaal asjas esitatud tsiviilhagid I Kannatanu M Ke poolt esitatud tsiviilhagi nii varalise kui mittevaralise kahju nõudes. Tsiviilhagi ja juurde lisatud tõendid asuvad kriminaaltoimiku I köites , lk. 106-114). Tsiviilhagi kohaselt 08.12.2018.a. kella 2 – 3 paiku öösel ründas Jaan Palu Kuressaare linnas S Kt ja tappis ta abikaasa M Ke juuresolekul. M K korraldas tapetud abikaasa S Ke matused ja kandis matusekulud 3642 eurot. Matusekulude koosseisu on arvatud: 1) kirikus peetud leinatalituse ja laululehtede kulu 230 eurot (Kuressaare Laurentiuse Koguduse 11.12.2018.a. kviitung nr 4429); 2) lahkunu transport, tuhastamine ja kirsturni maksumus 1194 eurot (Tallinna Krematooriumi 11.12.2018.a. tellimus nr 179196); 3) toitlustus peielauas 1224 eurot (AS Kuressaare Sanatoorium 15.12.2018.a. arve nr 2066773 ja kaardimakse kviitung); 4) hauakivi ja selle alus maksumusega 994 eurot (Kellamäe Kivitööstuse 20.12.2018.a. tellimus). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 129 lg-s 1 on sätestatud, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Sama paragrahvi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.