← Eesti

2-20-14434/13

Obsah (6)§ 210§ 207§ 48§ 221§ 209§ 202

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 05.02.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-14434 Tsiviila

§ 210

alusel kohaldatakse kriminaalmenetluse kulude täitmisele mh

§-s 207 sätestatut. Kohtutäitur lõpetab

§ 207

lg 1 järgi täitmise rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 5 sätestab, et täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd avaldajal võimaldati täitedokumendiga välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul, oli täitedokumendi täitmine sel ajal KarS § 82 lg 2 p 3 alusel peatunud. Täitedokumendi täitmise aegumise tähtaeg hakkas uuesti kulgema 22.08.

  1. Täitmisel olev nõue ei ole seega aegunud.
  2. Avaldaja esitas 02.10.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 17.09.2020 otsuse tühistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks seoses täitedokumendi täitmise aegumisega. Avaldaja ja kohtutäitur mõistavad KarS § 82 lg 2 p-i 3 erinevalt. Täitedokumendi resolutsioonis sätestatut ei saa käsitada kohtuotsuse täitmise peatamisena. Õigus peatada kohtuotsuse täitmine on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 423 ja 424 alusel täitmiskohtunikul, mitte asja sisuliselt lahendaval kohtunikul. Avaldaja ei ole taotlenud täitmiskohtunikult kohtukulude ajatamist või pikendamist ning tehtud ei ole määrust kriminaalmenetluse kulude tasumise kohta. Järelikult on täitedokumendi täitmine aegunud.
  3. Harju Maakohus keeldus 07.10.2020 määrusega kaebuse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Poolelioleva täitemenetluse lõpetamiseks peab sundtäitmine olema

§ 48lg 1 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks.

See on võimalik üksnes

§ 221lg-st 1 tuleneva hagi rahuldamisel. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik saab tugineda 2

(5)2-20-14434 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (vt Riigikohtu 16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-21-141-13, p 19). Kaebus kohtutäituri otsusele ei ole kohane õiguskaitsevahend selgitamaks välja, kas täitedokumendist tulenev nõue on aegunud. Kohtutäituri otsuse peale kohtule esitatud kaebust lahendades ei saa kohus hinnata, kas nõue on aegunud ning kas täitemenetlus tuleks lõpetada. Kuna kaebusega ei ole võimalik avaldaja eesmärki ehk täitemenetluse lõpetamist saavutada, tuleb kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel keelduda. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.
  1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 22.10.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 28.10.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse kohtutäituri 17.09.2020 otsuse tühistamiseks. Avaldaja ei olnud nõus sellega, et kohtutäitur hakkab müüma avaldaja osa OÜ-s A, kuna möödunud on täitedokumendi täitmise aegumise tähtaeg. Avaldaja tõi kohtu ette küsimuse, kas kohtutäituri otsus võõrandada avaldaja osa OÜ-s A on seaduslik. Maakohtul oli kohustus võtta selles küsimuses seisukoht, kuid maakohus on õigusemõistmisest keeldunud. Maakohus pidi hindama, kas kohtutäituri otsus on aegumist puudutavas osas seaduslik. Väär on maakohtu seisukoht, et avaldajal ei ole võimalik saavutada kaebusega taotletavat eesmärki. Avaldaja eesmärgiks on takistada talle OÜ-s A kuuluva osa ebaseaduslikku müüki. Maakohus on põhjendanud üksnes täitemenetluse lõpetamise nõude esitamise võimatust.
  3. Sissenõudja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist. Täitmisele esitatud nõue ei ole aegunud, see aegub alles 21.08.
  5. Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist, nõustudes maakohtu määrusega. Kui võlgnik soovib saavutada täitemenetluse lõpetamist, peab sundtäitmine olema tunnistatud lubamatuks, mis on võimalik üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise teel. Arvestada tuleb, et lisaks põhinõudele on avaldajalt välja mõistetud ka täitekulud, mis tuleb kanda olenemata kriminaalmenetluse nõuete aegumisest. Maakohus ei pidanud võtma seisukohta küsimuses, kas avaldajale kuuluva osaühingu osa võõrandamine on seaduslik, kuna see väljub avaldaja algse kaebuse piiridest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest kohtutäituri 17.09.2020 otsuse tühistamise taotluses ja jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas tagasi maakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
  7. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus keeldus avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest kohtutäituri 17.09.2020 otsuse tühistamise taotluses. Avaldaja ei 3
(5)2-20-14434 vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus on keeldunud avaldaja kaebuse menetlemisest täitemenetluse lõpetamise taotluses. Ringkonnakohus kontrollib kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-iga 659 maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
  1. Vaidlusaluses täitemenetluses on täitedokumendiks Harju Maakohtu 02.08.2013 kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ning täitmisele esitatud nõue kriminaalmenetluse kulud 2888,49 eurot. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse, milles palus täitemenetlus seoses täitmise aegumisega lõpetada. Kohtutäitur leidis 17.09.2020 otsuses avaldaja kaebuse kohta, et täitmine ei ole aegunud, kuivõrd täitmise aegumine peatus KarS § 82 lg 2 p 3 alusel ajaks, mil kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega oli pikendatud, ning KarS § 82 lg-st 5 tulenev seitsmeaastane tähtaeg hakkas uuesti kulgema 22.08.
  2. Avaldaja kohtutäituri käsitlusega ei nõustunud ja esitas kohtule kaebuse kohtutäituri 17.09.2020 otsuse tühistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Maakohus leidis, et kohane õiguskaitsevahend täitedokumendist tuleneva nõude aegumise kindlakstegemiseks on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mitte kaebus kohtutäituri otsusele, ning keeldus avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
  3. Täitemenetluse seadustiku §-des 202 ja 207 on eraldi reguleeritud täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu, kui täidetakse väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi või kuriteo eest mõistetud rahalist karistust ja varalist karistust.

§ 209

ja § 210 järgi kohaldatakse

§-s 202 ja §-s 207 sätestatut ka kohtuotsuse või -määrusega või kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele ning kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitmisele.

§-de 202 ja 207 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse väärteo asjas määratud rahatrahvi ning kriminaalasjas mõistetud rahalise ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui nõuet ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Kuni 01.01.2010 kehtinud

§ 202

lg 2 ja kuni 24.03.2011 kehtinud

§ 207

lg 2 nägid ette, et rahatrahvi ning rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtutäituri seaduse 462 SE muudatusettepanekute loetelus on

§ 202

lg 2 kehtetuks tunnistamise kohta märgitud, et kohtutäiturile antakse õigus lõpetada täitemenetlus väärteotrahvide ning rahaliste ja varaliste karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu täitmiskohtuniku määruseta. Selgituse järgi aitab muudatus muuta efektiivsemaks nii täitekui ka kohtumenetlust, samuti vältida kohtute ülekoormamist, kui kohtutäiturid või võlgnikud hakkavad kohtutele esitama massiliselt avaldusi täitmise aegumise kohaldamiseks (vt 462 SE muudatusettepanekute loetelu, lk 9. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/download/ 17a03d4b-73fb-41c0-82ae-4dca67a0d0d1). Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 763 SE-ga tunnistati kehtetuks ka

§ 207

lg 2 ning

§-de 202 lg 1 ja § 207 lg 2 sõnastust täiendati sellega, et täitemenetluse lõpetab kohtutäitur (vt 763 SE materjale siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/94975644-610a-05d2-8a30c1febfa97a5d/T%C3%A4itemenetluse%20seadustiku%20ja%20teiste%20seaduste%20muut mise%20seadus).

§-d 202, 207, 209 ja 210 võimaldavad seega kohtutäituril hinnata rahatrahvi, rahalise karistuse või varalise karistuse, väärteo- ja kriminaalmenetluse kulude ning väärteo- ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitmise aegumist ja aegumise tuvastamise korral täitemenetluse lõpetada. Täitemenetlustes, milles täidetakse viidatud nõudeid, ei kehti seega üldreegel, mille järgi saab täitedokumendist tuleneva nõude aegumisele 4

(5)2-20-14434 tugineda

§ 221alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades.

Kuivõrd täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, ei saa kohtutäitur asuda viidatud nõuete täitmise aegumist hindama omal algatusel, kuid peab seda tegema täitemenetluse osalise vastava taotluse alusel. Kui kohtutäitur tuvastab, et täitmine on aegunud, on kohane alus täitemenetluse lõpetamiseks

§ 48

lg 1 p 8, kuna

§-d 202, 207, 209 ja 210 on käsitatavad muu seaduses sätestatud täitemenetluse lõpetamise alusena.

  1. Kuivõrd kohtutäitur saab kriminaalmenetluse kulude täitmise aegumist ise hinnata ja aegumise tuvastamise korral täitemenetluse lõpetada, on avaldaja valinud oma õiguste kaitseks õige õiguskaitsevahendi. Kohtutäitur on 17.09.2020 otsuses avaldaja 21.08.2020 kaebuse kohta täitmise aegumise küsimust sisuliselt hinnanud ning seda oleks pidanud tegema ka maakohus kohtutäituri 17.09.2020 otsuse peale esitatud kaebust lahendades. Küll aga nõustub ringkonnakohus kohtutäituriga, et maakohus ei pidanud võtma seisukohta avaldajale OÜ-s A kuuluva osa müügi seaduslikkuse kohta, kuna see väljub avaldaja algse kaebuse piiridest. Maakohus on seega keeldunud avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest ebaõigesti osas, milles avaldaja taotles kohtutäituri 17.09.2020 otsuse tühistamist. Maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada ja saata tühistatud osas maakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuivõrd kaebuse menetlemine osaliselt jätkub, tuleb maakohtu määrus TsMS § 173 lg 3 kolmanda lause alusel tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
  2. Ringkonnakohus selgitab aegumise osas, et eristada tuleb KarS § 82 lg-s 1 reguleeritud otsuse täitmisele pööramise aegumistähtaega ning sama sätte lg-tes 4 ja 5 reguleeritud täitemenetluse läbiviimise aegumistähtaega. Esimene näeb ette aja, mille jooksul otsus tuleb täitmisele pöörata, st esitada kohtutäiturile täitmiseks. Teine aga karistusõiguslikust sanktsioonisüsteemist tulenevate rahaliste nõuete täitmise absoluutse tähtaja (vt P. Pikamäe, KarSK § 82/
  3. – J. Sootak, P. Pikamäe (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015). Eristada tuleb ka otsuse täitmisele pööramise aegumistähtaja ja täitemenetluse läbiviimise aegumistähtaja peatumise aluseid (vrd KarS § 82 lg 2 sama sätte lgte 4 ja 5 teise lausega; P. Pikamäe, KarSK § 82/6).
  4. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause järgi võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja tühistatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.