2-20-15493/8

2-20-15493 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.

1. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-15493 Tsiviilasi Vxxxxx Kxxxxxx hagi Txxxx Kxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes Hagi hind Hinnata hagi Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Vxxxx Kxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx maakond, telefon xxxxxxxxxx; Kostja: TxxxxxKxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; tegelik elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx; registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx maakond, telefonxxxxxxxxxxx; 28.12.
2. Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Lahutada Vxxxx Kxxxxxx ja TxxxxxKxxxxxx abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxx. a Eesti perekonnaseisuasutuses.
5. Pärast abielu lahutamist kannab VxxxxxKxxxxxxperekonnanime „Pxxxxxx“.
6. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik
7. 22.10.
8. a esitas hageja Vxxxx Kxxxxx hagi kostja TxxxxxKxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu xxxxxxxxxx. a. Käesolevaks ajaks on kostja elus saanud määravaks alkohol, ühist keelt kostjaga ei ole enam võimalik leida. Hageja palub abielu lahutada, pärast abielulahutust soovib kanda neiupõlvenime „Pxxxxxx“.
9. 23.10.
10. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja sai hagiavalduse kätte 28.10.2020, hagile ei vastanud.
11. Kohus pidas tsiviilasjas 28.12.
12. a kohtuistungi, kuhu ilmusid hageja ja kostja. Kohus rakendas kohtuistungi ja hageja alustas seletuse andmist. Kohtuistungi algusest oli möödunud 8 minutit 18 sekundit kui kostja tõusis, ütles „ah lõpetame selle ära ja nägemist“. Kohus selgitas kostjale, et ta istungilt ei lahkuks, kuna tema arvamust pole kohus kuulnud. Selle peale vastas kostja „proua otsustab ja nägemist“. Kostja lahkus kohtuistungilt. Hageja andis kohtuistungil seletuse. Hageja seletuse kohaselt kostja kodus üksi päevast päeva joob, vähemalt kolm kaheliitrist õlut joob päevas. Kui on pool kaheliitrisest õllest ära joonud, on ta juba arusaadavalt purjus. Kostja ise oma purjusolekut ei tunnista. Purjus olles ta n.ö. näägutab ja sõimab, ütleb halvasti. Kätega kallale pole tulnud, kuid sõim ja halvasti ütlemine on kogu aeg. Heidab ette, et hageja on laisk ja lohakas ja midagi teha ei viitsi. Näiteks, et hageja ei sööda kanu ja kanad oleksid söötmata kui kostja ei söödaks. Tegelikult söödab ja talitabki hageja kanad, kostja seda ei tee. Suveperioodil töö aiamaal- heidab ette, et kõik on tegemata, aga tegelikult on hagejal aiamaa korras hoitud, minia rohib ka. Hageja ja kostja (ja nende tütar) elavad puuküttega korteris, hageja ostab puud, kostja selle eest ei maksa. Ahjud kütab ja kodutööd teeb hageja, kuid kostja heidab ette, et hageja midagi ei tee. Kui hageja ostis korteri ja tegi remonti, ei pannud kostja kätt ka külge, hageja otsib siis külast abilisi. Hageja sõnul on tal juba aastaid olnud plaan abielu lahutada, kuid ikka viivitas. Hageja sõnul on ta juba nii vana, et ta ei taha enam seda sõimu ja näägutamist kannatada. Hageja on kostjale teinud ettepaneku lahutada perekonnaseisubüroos, kuid kostja vastas, et tema ei ole lahutust soovinud ja ei tule. Kostja sai hagi kätte, kuid ütles, et tal on ükskõik ja vastust kohtule ei kirjutanud. Hageja sõnul ta leppimisaega ei soovi, sel pole mõtet. Kuhugi arstile või mujale kostja ei tule. See, et ta lahkub nagu täna, on tavapärane- kui talle ei meeldi, läheb minema. Joomine on iga päevaga läinud hullemaks. Kui ta oleks tahtnud joomist maha jätta, oleks ta saanud seda juba siis teha kui hageja kohtusse avalduse andis. Aga kõik läks samamoodi edasi. Hageja ei usu kostjast mingit muutust. Hageja loodab, et kui abielu saab lahutatud, siis kostja ehk ei tunne enam ennast nii suure peremehena, praegu rõhutab kogu aeg, et tema on peremees, käsutab hagejat ja õiendab. Hageja soovib abielu lahutamist ja oma neiupõlvenime „Pxxxxxx“ tagasi. Kohtu seisukoht 4.Kohus, kuulanud ära hageja rahuldamisele. ja arvestades kohtuistungi käiku leiab, et hagi kuulub Kohus märgib esmalt, et kostja lahkumine kohtuistungilt ei takista asja läbivaatamist (TsMS § 421 lg.2). Ehkki abieluasjas kohustab kohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära 2 kuulama (TsMS § 346 lg.2), ei pea kohus põhjendatuks omavoliliselt kohtuistungilt lahkunud kostjat trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist nagu võimaldab TsMS § 421 lg.2 teine lause. Kostja ilmumine ja omavoliline lahkumine võimaldab teha järelduse kostja positsiooni osas.
13. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja ja kostja abielu sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxx.a, kanne nr. 262 abieluaktide registreerimise raamatus. Pooltel on kaks ühist last, kes on käesoleval ajal täisealised. Poolte kooselu kestis umbes aastani 1990, mil kostja lahkus pere juurest uue elukaaslase juurde. Käesolevas asjas on tuvastatav, et abikaasad elavad uuesti koos aastast 2010, enne seda elas kostja umbes 20 aastat teise pere koosseisus (uue elukaaslasega). Pärast kostja saabumist uuesti hageja juurde on kostja alkoholitarvitamine, käsutamine, etteheidete tegemine hagejale ja nn näägutamine aina süvenenud. Selline kostja kestev käitumine on käsitletav vaimse vägivallana, mis ei ole abielulistes suhetes aktsepteeritav. Kohus leiab, et abielulise kooselu all tuleb mõista abielupoolte hingelisest lähedusest, hoolimisest ja teineteisemõistmisest ajendatud koos elamist, milles kummalgi abielupoolel on selliseid suhteid ja nende suhete jätkumist toetav roll. Kohus on seisukohal, et abielusuhteid ja abielulist kooselu on õige sisustada erinevalt või muutuvalt vastavalt sellele, kui kaua on abielusuhted kestnud, millisesse elufaasi või eluikka on abielupooled jõudnud. Käesolevaks ajaks on hageja ja kostja ühised lapsed 45a ja 38 a vanad, pooled ise pensionieas. See tähendab, et abielusuhete keskmes ei ole enam ühiste laste kasvatamine või majandusliku tuleviku kindlustamine, vaid omavahelise hingelise läheduse hoidmine, hoolimine, üksteise toetamine ja väärtustamine vanaduspõlves. Hageja jaoks sellised abielusuhted puuduvad ja hageja leiab, et selliseid abielusuhteid ei ole enam võimalik ka taastada – hagejal puudub usk kostja käitumise muutumisse. Hageja ei soovi sellist olukorda enam taluda. Kostja jaoks puudub abielusuhetel väärtus- ta ei teatanud kohtule kirjalikult oma seisukohta, ei soovinud seda avaldada kohtuistungil ja lahkus. Hageja sõnul ei ole kostja käitumises tekkinud muutust ka pärast hagiavalduse kättesaamist. Kohus leiab, et kostja jaoks on kooselu hagejaga mugav äraelamise viis, milles puudub aktsepteeritavatele abielusuhetele omane abikaasast hoolimine, abikaasa väärtustamine, toetamine, hingeline lähedus. Kostja pikaajalisest alkoholitarvitamisest tulenev vaimne vägivald hageja suhtes ei ole aktsepteeritav. Kohus on seisukohal, et kostja käitumine kohtuistungilt lahkumisena osutab selgelt, et kostja ei soovi arutada abielusuhete laadi, abielusuhete jätkumise või lõpetamise üle. Sellises olukorras ei ole eeldusi poolte lepitamiseks. Kui käesolevas olukorras on poolte abielusuhete jätkumise vältimatuks eelduseks alkoholitarvitamise lõpetamine kostja poolt, siis seda võimalust ei ole kostja kasutanud ka mitte pärast hagiavalduse kättesaamist, see toimus täpselt kaks kuud tagasi. Sellises olukorras puudub mõistlik põhjus kostjale uue tähtaja määramiseks alkoholist loobumiseks. Hageja hinnangul on võimalik lepitusmenetlus määratud läbikukkumisele. Kohus on seisukohal, et võimalik lepitusmenetlus abikaasade jaoks ei saa seisneda üksnes hagejapoolsetes järeleandmistes, vaid selle tuumaks peaks olema nende põhjuste kõrvaldamine, mis on viinud abielu lahutamise avalduse esitamiseni. See peamine põhjus on alkoholi 3 tarvitamine kostja poolt. Kuna kostja jaoks puudub abielusuhetel väärtus, hindab kohus peamise põhjuse kõrvaldamise väljavaadet väheseks. Abielu lahutamise eeldused on täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada kohtuotsusega, kuna kostja ei ole nõustunud abielu lahutamisega perekonnaseisuasutuses. Pooltel puudub vara jagamise soov, samuti alaealised lapsed.
14. Hageja on soovinud pärast abielulahutust oma neiupõlvenime „Pxxxxxx“ taastamist. Nimeseaduse § 11 lg.1 järgi abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg.2 p.2 järgi võib taastatav perekonnanimi olla esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus kontrollis rahvastikuregistri andmetest, et Vxxxx Kxxxxxx sünnijärgne perenimi on „Pxxxxxx“ ja hageja avalduse alusel kohus taastab hageja sünnijärgse perenime. Menetluskulude jaotus
15. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Teadaolevalt on asjas menetluskuluks üksnes hagilt tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohus jätab menetlusosaliste poolt abielu lahutamisega seotud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4