Obsah (6)

§ 661§ 432§ 430§ 173§ 168§ 150

2-20-101177 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2021. a Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-101177 Tsiviilasi OÜ Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde

§ 661lg 4 alusel.

Hagiavaldus OÜ Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde esitas 14.01.

1. a A.V.'i vastu hagi käsunduslepingust tuleneva põhivõla ja viivise nõudes. 25.05.
2. a esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt OÜ Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde Jaan Nurk isikus osutas kostjale A.V. käsunduslepingu alusel õigusabi perioodil 01.12.2016-18.04.
3. a. Käsunduslepingu kohaselt oli hageja esindaja arvestanud kohtuvälisteks ja kohtu menetluskuludeks 2200 eurot. Kostja (menetluses hageja) allkirjastas käsunduslepingu, millega kohustus nimetatud summa õigusabi eest tasuma. Hageja palub hagiavaldusega kostjalt hageja kasuks välja mõista 2200 eurot ja viivis 176 eurot. Menetluskulud summas 250 eurot (riigilõiv) palub hageja jätta kostja kanda. Kompromissleping 02.02.
4. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu.
5. Hageja OÜ Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde ja kostja A.V. lepivad kokku, et käsunduslepingust tulenev võlgnevuse lõplik summa on 500 eurot.
6. Kostja A.V. tasub hagejale OÜ Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde käsunduslepingust tuleneva võlgnevuse summas 500 eurot hageja arveldusarvele EE964204278645408002 Coop Pank AS 01.02.2021.a.
7. OÜ Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde on tasunud riigilõivu 250 eur. Kostja A.V. kohustub tasuma hageja OÜ Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde arveldusarvele EE964204278645408002 Coop Pank AS ½ tasutud riigilõivust so. 125 eurot alljärgnevalt: 10.03.2021 50 eurot; 10.04.2021 50 eurot; 10.05.2021 25 eurot.
8. Menetlusosalised paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasjas nr 2-20-101177 menetlus lõpetada.
9. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
10. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest

§ 432. 7.

Tulenevalt

§ 661lg 4 soovivad pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

2 2-20-101177 Kohtu seisukoht

1. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3. Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 4.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled

§ 661lg 4 alusel välistada määruskaebuse esitamise õiguse.

5. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 6.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et menetlusega seotud menetluskuludest jäävad kostja kanda ½ hageja tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses ning kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda

§ 168

lg 3 alusel.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega on hagejal õigus taotleda 1/2 riigilõivu tagastamist summas 125 eurot. Riigilõivu 3 2-20-101177 tagastamise avalduse vorm (avaldus riigilõivu tagastamiseks tsiviilkohtumenetluses) on leitav kohtute koduleheküljelt: https://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest.. /allkirjastatud digitaalselt/ Eve Grass kohtunik 4