Obsah (4)

§ 173§ 175§ 176§ 172

2-11-37063 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 7. september 2020. a , Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-11-37063 Menetlusosa

§ 173lg 1).

Kohustustest vabastamise menetluse viieaastane periood jäi aega, mil majandustsükkel oli kasvufaasis ja toimus stabiilne töötasude suurenemine. Ühtlasi vähenes sel ajal üldine tööpuudus. Seega võlgniku teenitud töötasust kõrgemat töötasu oli võimalik saada ka eriteadmisi mittevajavatel ametikohtadel. Ühtlasi oli sel ajal turul piisav töökohtade pakkumus. Võlgnik ei ole selgelt välja toonud oma tegelikke sissetulekuid. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on saanud sissetulekuid nö mustalt, mis nähtub ka lisatud tõenditest. Palju tegelikkuses võlgnik igakuiselt on teeninud ei ole võimalik tuvastada. Kõik võlgniku väited on paljasõnalised. Töötamise ja ka palga kohta puuduvad igasugused tõendid. See, kas võlgnik tegelikkuses ka töötas seal ei ole teada. Seega ei ole teada ka, kas ta üldse palka sai ja kui palju, kui maksti sularahas. Samuti on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik ei ole tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega ega seda ka otsinud, kui on töötanud sellise palgaga juures ühes töökohas 5 aastat. Kui võlgnik väidab, et tal ei ole pangakontot, tuleb tal kõikidest Eesti finantsasutustest/pankadest võtta tõendid selle kohta et tal pangakontod puuduvad, vastasel juhul on tegemist paljasõnalise väitega. Samuti tõend ka tööandjalt väidetavate palgamaksete välja maksmise ja suuruste kohta. Samuti tõend Maksu- ja Tolliametilt, et võlgnik ei tööta. 3 Võlgniku poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks otsinud tulutoovamat tööd kogu 5 aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel. Võlgnik on töötanud ühe ja sama tööandja juures alla alampalga määra. 5 aastat alla alampalga eest töötamine ei ole kindlasti tulutoov tegevus, vaid pigem võlausaldajaid kahjustav. Pole lisatud tõendeid CV-de edastamisest, kandideerimistest teistele ametikohtadele jne. Võlausaldaja märgib, et võlgniku kohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel, on tulutoova töökoha leidmine, mis tähendab, et võlgnik peaks kandideerima võimalikult paljudele ametikohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht oma majandusliku seisu parandamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlgnikule kuulub ettevõte Kxxxxxx AV OÜ (registrikood 12918832). Käesoleval juhul ei ole võlgnik ettevõttega seonduvaid asjaolusid välja toonud. Kuna võlgnik ei ole tõendanud, et oleks otsinud tulutoovamat töökohta ja teinud kohaselt väljamakseid, siis võlgnik ei ole täitnud enda

§ 173lg 1 toodud kohustusi.

Võlgniku sissetulek ei ole tegelikkuses tõendatud vaid põhineb võlgniku paljasõnalistel väidetel. Puudub igasugune võimalik kontrollida, palju tegelikkuses võlgnik sissetulekuid sai ning kas võlgnik on varjanud tulu. Võlausaldaja märgib, et tema nõue võlgniku vastu on summas 109 142,48 EUR ning võlgnik ei ole teinud võla katteks ühtegi väljamakset. Seda on võlgnik ka oma 29.04.

1. a aruandes ka ise kinnitanud, et väljamakse on tänaseni tegemata. Käesoleval juhul jääb arusaamatuks, millal võlgnik kavatseb väljamakse teha. (Määruse tegemise ajaks on võlgnik nimetatud väljamakse teinud võlausaldajale 22.05.
2. a (võlgniku 22.05.
3. a vastus)). Eeltoodu alusel ei ole võlausaldaja hinnangul võlgnik

§ 173lg 1 järgseid kohustusi täitnud.

Kuna võlgnik on võlgadest vabastamise menetluse alustamisel kinnitanud, et on teadlik endal lasuvatest kohustustest, on kohustuste täitmata jätmine teadlik ja tahtlik tegevus, mistõttu saab võlgniku käitumist pidada

§ 175lg 2 p 2 tähenduses süüliseks.

Asjaolu, et kogu 5-aastase perioodi jooksul ei ole võlgnik tegutsenud eesmärgiga leida tulutoov töökoht, näitab piisava selgusega võlgniku soovimatust mõista kohustustest vabastamise menetluse tähendust ja soovimatust teha pingutusi sellega pakutud uue majandusliku ja sotsiaalse alguse saamise võimaluse realiseerumiseks. 5.

1. Luminor Bank AS esitas oma seisukoha 20.05.
2. a. Võlausaldaja selgitab, et Luminor Bank AS on endise DNB Pank AS nõuded loovutanud ning käesolevaga esitab Luminor Bank AS seisukohas endise DNB Liising AS nõuete osas. Võlgnikul on võlausaldaja ees täitmata kohustusi summas 121 695,50 eurot. Võlgnik ei ole kogu menetluse vältel asunud kohustusi võlausaldaja ees täitma (võlgniku aruandes nähtuv summa on kantud endise DNB Pank AS nõuete katteks). Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole kogu menetluse vältel nõuetekohaselt oma kohustusi täitnud. Võlgniku esitatud avaldusest nähtub, et võlgnik on käinud tööl, kuid väidab, et töötasu suurus ei ole võimaldanud teha võlausaldajale väljamakseid. Võlausaldaja on seisukohal, et kohustusest vabastamise menetluse eesmärk on, et võlgnik saaks võimalikult suurel määral oma nõudeid tasutud. Võlgniku poolt esitatud aruandest nähtub, et perioodidel, mil võlgnik on töötanud, on võlgniku netotöötasu olnud võrdne Eesti Vabariigi miinimumpalgaga. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku näol on tegemist noore mehega, kellel on piisavalt võimalusi teenida töötasu 4 sellises ulatuses, et oleks olnud võimalik tasuda võlausaldaja nõudeid vähemalt osaliselt. Kokkuvõtlikult on võlausaldaja seisukohal, et kuivõrd võlgniku näol on tegemist isikuga, kellel on piisavalt võimalusi tegeleda sellise tulutoova tegevusega, mis võimaldaks rahuldada võlausaldaja huve vähemalt osaliselt, siis on võlausaldajal põhjendatud kahtlus, et hoolimata igakuistest sissetulekutest ning võimalustest tasuvamat tööd teha, ei ole võlgnik soovinud teha piisavaid pingutusi, et täita võlausaldaja huve vähemalt osaliselt. Seega ei ole võlgnik täitnud

tulenevaid kohustusi, mistõttu ei ole põhjendatud kohustusest vabastamise menetluse lõpetamine ning võlgniku kohustusest vabastamine. Võlgniku taotlusest ei nähtu, kas võlgnik soovib koos kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisega, et teda vabastataks kohustustest või mitte. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamise taotlus tuleb rahuldada, kuid võlgnik tuleb jätta kohustusest vabastamata, kuivõrd võlgnik ei ole asunud menetluse vältel

§ 173sätestatud kohustusi täitma.

5.

1. Swedbank AS ning Swedbank Liising AS esitasid oma ühise seisukoha 20.05.
2. a. Võlausaldajad on tutvunud esitatud aruannetega ning leiavad, et esitatud aruannete põhjal esinevad alused võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Võlgnik on märkinud, et on teostanud Swedbank AS-ile ja Swedbank Liising AS-ile väljamaksed, vastavalt 243,36 euro ja 693,18 eurot. Võlausaldajate esindaja ei suutnud tuvastada, et sellised laekumised oleksid toimunud. (Määruse tegemise ajaks on võlgnik esitanud maksekorraldused, milles nähtuvad tehtud maksed võlausaldajatele (esitatud 22.05.2020) ning võlausaldajad on kinnitanud summa laekumist.). Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka otsinud. Võlgnik ei ole esitanud usaldusväärseid ja detailsed andmed oma võimalike tööotsingute kohta (saadetud cv-d, kuhu kandideerinud jms). Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Riigikohus on (3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-19-16, p 14; 3-2-1-49-16, p 15) märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlausaldaja on arvamusel, et võlgnik on rikkunud süüliselt oma kohustusi, mistõttu esinevad alused, et keelduda võlgniku kohustusest vabastamast.

1. Võlgniku ärakuulamine toimus
2. juunil
3. a. Võlad tekkisid, kui võlgnik käendas eraisikuna eraettevõtte laene, mis läks
4. a pankrotti. Võlgnik oli ettevõtte juhatuses. Käendused olid ettevõtte liisingu seadmetele. Tegemist on võlgniku andmetel tsiviilnõuetega, tema teada ei ole need õigusvastaselt tekitatud kahju nõuded, neid kriminaalmenetluses ei esitatud. Võlgnik toob välja, et ta ei suuda eraisikuna nii suuri summasid ära tasuda, ükskõik, kus ta töötaks. Kui ettevõte läks pankrotti, kaotas võlgnik sissetuleku. 5 Võlgnik on töötanud menetluse ajal ühes ettevõttes (Kxxxxxx Txxxxxx OÜ), peret ei ole, on lahutatud, lapsed on täiskasvanud. Tasutud on võlgnevust u 2000 eurot, võlgnik eraldas igakuisest sissetulekust 30 eurot, 5 aasta jooksul, lisaks läks võla tasumiseks kinnisasja võõrandamisest saadud summa. Viimati tehti võlausaldajatele väljamakseid maikuus. Võlgnik on töötanud osalise tööajaga, töölepingu alusel peaks töökoormus olema 60% tööajast. Tasu on tal pigem olnud Kxxxxx OÜ-s tehingupõhine, olenevalt müügist saab tasu. Menetluse ajal on ta saanud töötasu sularahas, kuna sisstulek on väike, pangakaarti ei ole, sest panku ei usalda. Võlgniku sissetulekud on kontrollitavad läbi deklaratsioonide. Peale ettevõtte pankrotti on võlgnik võtnud rahulikumalt ja ei ole suurte asjadega enam tegelenud. Võlausaldajad, eriti Swedbank tekitasid olukorra, et võlgnik ei teeniks midagi. Võlgnik toob välja, et ta ei saa teenida mõistlikku tulu, kui võlausaldajad teevad kõik selleks, et võlgnik ei teeniks midagi. Võlgnik tunneb seda valdkonda, millega ta tegeleb, ja ta ei näe põhjust hakata sissetuleku saamiseks millegi muuga tegelema. Muul ajal hoiab võlgnik end vaimselt terve - jalutab, sõidab rattaga. Enamus ajast on osalise tööajaga tööl, peale pankrotimenetlust oli ta vaimselt ja füüsiliselt läbi, nüüd jälgib, et tal endal oleks hästi. Menetluse ajal on ta elanud kolmes-neljas kohas, praegu elab üksi tuttava majas. Elamiskulusid ei ole, tingimuseks on, et ta aitab maja hooldada ja hoida seda korras. Enne seda elas võlgnik korteris samadel tingimustel ja enne seda Kxxxxxx kontoriruumides. Kommunaalkulusid ei ole maksnud. Võlgnik kasutab ametitelefoni, ei maksa selle eest, samuti kasutab ettevõtte autot, kui vaja. Kulud on toiduraha ja riiete kulu, jooksvad püsikulud. Toidukulu on 200-300 eurot. Tervisekulu on minimaalne, tegeleb harrastusspordiga.
5. Kohus küsis 18.06.
6. a kirjaga võlgniku tööandjalt täiendavat infot võlgniku ning tema töösuhte Kxxxxxx Txxxxxx OÜ-ga kohta. Tööandja 30.06.
7. a vastusest nähtub, et Exx Axxxxx ja Kxxxxxx Txxxxxx OÜ vahel sõlmiti tööleping 13.09.
8. a. Exx Axxxx töötab osalise tööajaga, 50% töökoormusega, alates 01.
9. ExxxAxxxxxxx tasutakse 540 eurot brutopalgana, mis on fikseeritud töötasu 50% töökoormuse eest. KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus leiab, et võlgniku taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest tuleb jätta rahuldamata ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
11. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 10.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 12. Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel

§ 175lg 2 sätestatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 13. Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

6 14.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Exx Axxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 15. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 15.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud töötasu, mis ei ole ületanud alampalgamäära. Võlgnik on terve menetluse jooksul (s.o kohustustest vabastamise menetluse jooksul) töötanud osalise tööajaga Kxxxxxx Txxxxxa OÜ-s. Kohus on teinud varasemalt võlgnikult päringu seoses tulutoovama tegevuse leidmisega (10.07.2017). Võlgnik on esitanud oma vastuse 26.05.2017. a. Võlgnik on samad asjaolud toonud välja ka ärakuulamisel, mil võlgnik põhjendas, miks võlgnik ei ole tegelenud muu töö otsimisega. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik näinud piisavalt vaeva tulutoova tegevuse leidmisel. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgniku sissetulekuks olnud püsivalt töötasu OÜ Kxxxxxx Txxxxxx. Töötasu ei ole ületanud alampalgamäära. Võlgnik on toonud töö otsimisest keeldumise põhjuseks asjaolu, et võlausaldajad ehk pangad ei soosi tema puhul suurte sissetulekute teenimist, tal ei oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, sest need on käendustest ning need on väga suured. Samuti soovib võlgnik võtta asja rahulikult ning hoida oma vaimset tervist. Praktikas on korduvalt välja toodud, mida saab lugeda mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks. Eelkõige on välja toodud, et võlgniku tulutoova tegevuse (või selle otsimise) mõistlikkuse hindamiseks, tuleb kohtul tuvastada asjaolud ja omadused, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Lisaks on kohtud välja toonud järgnevad seisukohad võlgniku kohustuste täitmise kohta (Piho, K. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamine. Riigikohus, 2018): -

§ 173

lg 1 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. - Aastaid samal töökohal pigem madala palga eest töötamist ei saa lugeda mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks. - Võlgniku põhjendus, mille kohaselt tema erialal puuduvad head pakkumised, ei ole asjakohane, kuivõrd võlgnikul puudub kohustus tegeleda erialase tööga, vaid tal on võimalik leida rakendust ka teisel erialal. - Olukorras, kus võlgnikul on tekkinud teiste isikute ees rahalised kohustused, ei saa ta vabalt valida, millisel erialal sissetulekut teenida, vaid peab seaduse mõtte kohaselt tegema kõik endast oleneva võlgade vähendamiseks. - Hea on, kui võlgnik teeb erialast tööd ja suudab sellest tulenevalt võlausaldajatele piisavas ulatuses väljamakseid teha. Kui võlgnik erialast tööd ei leia, peab ta vastu võtma mis tahes töö, et võimaldada võlausaldajatele kohustustest vabastamise perioodil väljamakseid . Võlgnikul ei ole võimalik käesolevas menetluses valida seda, kui suures osas võlgnik tööd tahab teha (töökoormus) ning kuskohas võlgnik tööd tahab teha, kui selleks ei anna õigustust asjaolud ja omadused, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise 7 või selle leidmise võimalusi. Kohtule ei ole teada fakte, mis õigustaksid võlgnikul nimetatud piirangute (ainult osaline töö, töökoht ainult konkreetses linnas, konkreetse tööandja juures vms) arvestamist töö tegemisel ning selle otsimisel. Asjaolu, et võlgnikul on tema sõnul vaimse tervisega probleeme, ei ole tõenditega kinnitust leidnud (nt töövõime hindamise otsus vms) ning pole seetõttu mõjuv põhjus töö otsimisest keeldumiseks. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnikul ka muid tervise probleeme, mis takistaksid teatud muude tööde tegemist või nende otsimist. Tegemist on füüsiliselt terve inimesega. Asjaoludest nähtub, et võlgnik ei ole lihtsalt soovinud teha muud tööd. Tööandjalt saadud vastusest nähtub, et võlgnik oleks saanud väga lihtsalt teenida suuremat tulu ka samas töökohas, kus ta hetkel töötab, kui ta oleks olnud tööl täiskohaga, mitte poole kohaga. Võlgnik on aga kohtule teadaolevalt omal soovil töötanud osalise tööajaga. Ka ei ole asjakohane võlgniku väide, et võlausaldajad takistavad tal tasuvama töö leidmist. Kohtule ei tundu usutav asjaolu, et võlausaldajad, kes ootavad võlgniku poolt nõuete kasvõi osalist rahuldamist, takistavad võlgnikul tulutoovama tööga tegelemist. Võlausaldajad on olnud ilmselgelt huvitatud nende nõuete kasvõi osalisest rahuldamisest. Käesolevas menetluses ei saa vabanduseks tuua võlgniku ning võlausaldajate võimalikud halvad suhted nende vahel. Kohus saab ja peab lähtuma ainult objektiivsetest asjaoludest, mis on tõendatud. Asjakohane ei ole ka võlgniku väide, et tal ei ole kunagi võimalik teenida nii suurt sissetulekut, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus selgitab, et käesoleva menetluse eesmärk ei olegi võlausaldajate nõuete täielik rahuldamine. Eesmärk on aga nõuete mingilgi määral rahuldamine. Arvestades aga võlgniku võimekust teha igasugust tööd (kuna puuduvad kohtule teadaolevalt tervisest tulenevad vms piirangud), siis oleks võlgnik olnud võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid palju suuremas ulatuses, kui ta on seda käesolevaks ajaks teinud, s.o summas 1800 eurot. Võlgnik ei ole üles näidanud huvi rahuldada võlausaldajate nõudeid oma võimete kohaselt. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lg 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsida. Võlgnik ei ole teinud tasuvamat tööd, suurendades oma töökoormust või otsinud muud tööd, mis oleks andnud võimaluse teenida rohkem. Võlgnik ei ole välja toonud asjaolusid, mis oleksid õigustanud samale töökohale jäämist ning osalise tööajaga töötamist. Võlgnik on välja toonud asjaolud, millega ei ole võimalik õigustada võlgniku poolt kohustuste täitmata jätmist nagu näiteks vaimse tervise hoidmine, võlausaldajad, kes takistavad võlgnikul kohustuste täitmist ning võlgniku vastu suunatud nõuete suurused. 15.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik on osaliselt rikkunud teabe andmise kohustust. Võlgnik on kohtule küll esitanud aruandeid ning aruannetele on lisatud kontoväljavõtted, kuid võlgniku sissetulekud on laekunud talle sularahas, mille tõttu on kohtul osaliselt puudunud kontroll võlgniku poolt aruandes välja toodud summade õigsuse üle (võlgnik on aruandes toonud välja igas kuus laekunud sissetuleku), v.a

1. a lõpp kuni
2. a keskpaigani, mil võlgniku sissetulekud on laekunud ajutiselt talle kuuluvale kontole. 8 Võlgnik ei ole kohtule ka teada andnud võlgnikule kuuluvast ettevõttest Kxxxxxx AV OÜ. Majandusaruannete kohaselt ettevõttel majandustegevus puudub. Menetluse lõpetamisel on kohus teinud täiendavaid päringuid võlgniku sissetulekute kohta. Maksu- ja Tolliameti 10.06.
3. a vastusest nähtub, et võlgnik on saanud töötasu ainult Kxxxxxx Txxxxxx OÜ-lt ning tasu jääb alla miinimummäära. Kohus on teinud ka täiendavad päringud pankadele, et kindlaks teha võimalike arvelduskontode olemasolu võlgnikul. Saadud vastused ühtivad võlgniku avaldatud asjaoludega. 15.
4. Kohus märgib, et võlgniku sissetulekuteks kogu menetluse kestel on olnud töötasu, mis ei ole ületanud miinimummäära. Siiski on võlgnik pidanud võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid oma mittearestitava sissetuleku arvelt. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid 1800 euro ulatuses. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud raha eraldamise kohustust võttes arvesse seda sissetulekut, mis tal on menetluse jooksul olnud. 15.
5. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

16. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud

§ 173lõikes 1 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnikul oleks olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded suuremas ulatuses, kui ta oleks teinud muud tööd, mille otsimisega võlgnik rohkema kui viie aasta jooksul ei tegelenud, või oleks oma töökohas suurendanud enda töökoormust. Võlgnik on sellest osas tegutsenud tahtlikult, võttes eesmärgiks mitte otsida muud tööd või suurendada oma töökoormust. Võlausaldajate nõuded on rahuldatud väiksemas ulatuses, kui võlgnik oleks olnud selleks võimeline, mistõttu on võlausaldajate huve kahjustatud. Kohus leidis, et võlgnik on rikkunud ka teabe andmise kohustust. Seda tehes on võlgnik olnud vähemalt hooletu, kuid kohtu hinnangul ei ole siin tegemist võlausaldajate huvide kahjustamisega. Võlgniku sissetulekud ei ole ületanud määra, alates millest tuleb võlgnikul teha võlausaldajatele eraldisi. Võlgnik ei ole saanud sissetulekuid muudest allikatest kui nendest, mida võlgnik on juba aruannetes välja toonud. 17.

§ 175

lg 51 kohaselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Käesolevaks ajaks on menetluse algatamisest möödunud rohkem kui viis aastat, detsembris

1. a saab täis seitse aastat. Menetlust ei ole vahepeal pikendatud. 9 Menetluse võimalik pikendamine ei võimaldaks aga võlgnikul oma kohustusi täita paremini ning suuremas ulatuses – pool aastat on selleks liiga lühike aeg. Eelnevast tulenevalt ei ole menetluse pikendamine kohtu arvates põhjendatud.
2. Kohus peab vajalikuks puudutada ka võlausaldajate nõudeid ning nendest vabastamisega seotud asjaolusid. Seaduse kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (

§ 176lg 2).

Kohtule teadaolevate andmete kohaselt Swedbank AS nõue tuleneb võlgniku ja tema abikaasa ning panga vahel sõlmitud laenulepingust ning krediitkaardivõlast. Ülejäänud võlausaldajate nõuded tulenevad OÜ Rxxxx poolt kohustuste mittetäitmisest ning võlgniku poolt antud käendustest, millega ta tagas OÜ Rxxxx kohustuste täitmist. Võlgnik on mõistetud süüdi võõra vara omastamises suures ulatuses ning kelmuses. Õigusvastase käitumisega tekitas võlgnik kahju AS-ile DNB Pank, AS-ile Danske Bank ja Swedbank Liising AS-ile. Tartu Maakohtu 03.10.2012. a otsusega asjas nr 1-12-2076 jäeti AS Swedbank Liising, AS DnB Nord Liising ja AS Danske Bank tsiviilhagid pankrotiseaduse § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Süüdistusakti kohaselt tekitas võlgnik varalist kahju AS-le Swedbank Liising, kes on esitanud tsiviilhagi 5 225 000 krooni (333 938,36 euro) suuruses summas, AS-le DnB Nord Liising, kes on esitanud tsiviilhagi 121 695,50 euro suuruses summas, millele lisandub viivis; AS-le Danske Bank, kes on esitanud tsiviilhagi 109 142,48 euro suuruses summas. Eelnevast tulenevalt järeldub, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on algatatud suuremas osas nende nõuete suhtes, millest ei ole võimalik võlgnikul vabaneda vastavalt

§ 176lõikele 2.

Oluline ei ole siinjuures asjaolu, et nõudeid ei esitatud kriminaalmenetluses, vaid tsiviilmenetluses, nagu võlgnik on istungil välja toonud, vaid asjaolu, et nõue ise tuleneb sellest, et võlgnik on tekitanud kellelegi õigusvastaselt kahju ning kahju saaja on esitanud võlgniku vastu nõude võlgniku õigusvastase tegevuse tulemusena tekkinud kahju hüvitamiseks. Asjaolu, et nõudeid ei esitatud kriminaalmenetluses, ei muuda nende nõuete olemust ja seda, millistest asjaoludest need tulenevad ehk võlgniku õigusvastasest käitumisest. Järelikult AS-ile DNB Pank, AS-ile Danske Bank ja Swedbank Liising AS-ile kuuluvate nõuete puhul on tegemist võlgniku poolt oma õigusvastase käitumisega tekitatud kahju hüvitamise nõuetega, millest seaduse kohaselt ei ole võimalik vabaneda kohustustest vabastamise menetluse raames. Võlgnikul oleks käesolevas menetluses võimalik vabaneda ainult Swedbank AS nõudest, mis on ainult 13,52% pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest. See tähendab, et võlgniku vastu on nõudeid ikkagi summas 685 794,31 eurot. Järelikult, isegi kui kohus saaks vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, jääks tema vastu alles nõudeid summas 685 794,31 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärki ei ole võimalik ühelgi viisil saavutada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 19.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda ExxxAxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Exx Axxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 20.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna 10 kohus lõpetab ExxxAxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ex Axxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 11