Obsah (6)

§ 433§ 178§ 430§ 187§ 428§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-20-16543 Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2021, Pärnu Tsiviilasi K. T., S. T. j

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on K. T. (hageja I), S. T. (hageja II) ja A. T. (hageja III) hagi J. T. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks alates 01.12.2020 summas 750 eurot kuus (a´250 eurot lapsele) ja tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks august 2020 eest kokku summas 750 eurot. 1.
2. Hagis toodud asjaoludel elavad hagejad koos ema E. K-ga xxxxxxxxxx üürikorteris. Hagejate vanemad hakkasid eraldi elama jaanuaris
3. E. K. ei käi tööl, kuna kasvatab kodus erivajadusega last (hageja I) ja lasteaiaealist last (hageja II) ning sobiva graafikuga tööd ei ole olnud võimalik leida. E. K. sissetulekuks on riiklikud lastetoetused summas 520 eurot, peretoetus 19,18 eurot ja lapse puudetoetus 160 eurot. E. K.le kuulub sõiduauto, muid varasid ei ole. 1.
4. Hagejate igakuised kulutused arvestusega ühele lapsele on järgmised: üür 50 eurot (3 lapsele 150 eurot), kommunaalkulud 37,50 eurot (3 lapsele 112,50 eurot), internet 11 eurot (3 lapsele 33eurot), transport 18 eurot (3 lapsele 54 eurot), lasteaiakulu 55 eurot, jalanõud 20 eurot (iga kuu 3 2 Tsiviilasi nr 2-20-16543 lapsele ei osta), riided 33 eurot (3 lapsele 99 eurot), ravimid 10 eurot (3 lapsele 30 eurot), elekter 5 eurot (lapsele 15 eurot), telefon 8 eurot (2 lapsele 16 eurot), toit 100 eurot (3 lapsele 300 eurot), laste taskuraha 20 eurot (2 lapsele 40 eurot), hügieenitarbed 25 eurot (3 lapsele 75 eurot). Vanemate kokkuleppel on kostja maksnud hagejatele elatist kokku 750 eurot kuus. Juulis 2019 tasus kostja pool rahast ja 2020 augustis ei maksnud midagi.
5. Kostja ei vaidle vastu, et vanemate vahel on kokkulepe selle kohta, et kostja tasub hagejate ülalpidamiseks hagejate emale elatist 750 eurot kuus. Sellises suuruses elatise tasumiseks on kostja pidanud töötama välismaal, kuna Eestis makstav töötasu sellises suuruses elatise tasumist ei võimalda. Seoses terviseprobleemiga (südame rike) oli kostja vahepeal sunnitud lõpetama töötamise välismaal. Alates 11.12.2020 töötab kostja xxxxxx tähtajalise töölepinguga (kuni märts 2021 lõpuni).
6. Kohus tegi pooltele 08.01.2021 ettepaneku lõpetada asi kokkuleppel ning edastas tutvumiseks koostatud kompromissilepingu projekti. Pooled edastasid kohtule kinnitamiseks 18.01.2021 allkirjastatud kompromissi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtule 19.01.2021 edastatud ja 18.01.2021 allkirjastatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss (resolutsiooni punktis 1 alapunktid 1.1.-1.7.) tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

5. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tagajärjed on sätestatud

§-s 432, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud 6.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule ei ole teistsugust kokkulepet esitatud, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole pooltel menetluskulusid ka tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 3