1-18-6212/184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-6212 Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. novembri 2020 määrus Sergei Modzolevski tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Modzolevski 37312273712), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2020 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhjendused seoses süüdimõistetu korduva karistatusega.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 28.05.2019 otsusega karistati Sergei Modzolevskit KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 3 aasta 6 kuu vangistusega, KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 2 aasta vangistusega ja KarS § 202 lg 2 p-de 1, 2 järgi 10 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti S. Modzolevskile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 05.03.2018 ja karistuse kandmise aja lõpp 05.09.
8. Tartu Maakohtu 30.11.2020 määrusega jäeti S. Modzolevski ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
9. S. Modzolevski on temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 2 aastat 8 kuud, s.o 2/
10. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2.
11. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil XXX. Tegemist on kolmetoalise kõigi mugavustega korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema Ljudmila Modzolevskaja. Korteris on olemas kõik vajalikud elamistingimused. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt korteris kommunaalvõlgnevusi ei ole ning hetkel ei ela antud elamispinnal kedagi. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 2.
12. Maakohtu hinnangul on käesoleval juhul positiivne, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, tal on säilinud suhted lähedastega ning ta on tegelenud vangistuse jooksul rehabiliteerivate tegevustega. Eelöeldu siiski ei anna alust arvata, et S. Modzolevskist lähtuv uute kuritegude risk on väga madal ning isiku vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega oleks põhjendatud. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kriminaalkorras, mis viitab isikus tugevalt juurdunud kuritegelikele mõtteviisidele ning käitumismallidele. Ka vanglas on S. Modzolevski neljandat korda. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab S. Modzolevskit õiguskuulekal rajal hoida. Lähedastesse puutuvalt ei saa märkimata jätta, et vennaga koos on isik toime pannud käesoleva kuriteo. Toetav ema, kes on valmis poega materiaalselt toetama, oli kinnipeetava elus ka varasemalt. Sellest paraku ei piisanud isiku seadusekuulekuseks. Samuti ei ole eaka ema pensionist elatumine jätkusuutlik lahendus. S. Modzolevski elukäigust nähtuvalt on tema enda tööharjumus ja -kogemus puudulik. Garanteeritud töökohta isikul vabanemise puhuks ei ole. Kinnipeetav on küll avaldanud soovi tööle asuda autojuhina, kuid ei varasemalt ega käesoleval ajal ei ole kinnipeetav töökoha leidmiseks vaeva näinud. Maakohtu hinnangul ei saa asja materjalide pinnalt jõuda järeldusele, et isik ei ole tööpõlgur ning vabanemisel suudab ta seaduskuulekalt majanduslikult toime tulla. Kindel töökoht sisustaks isiku aega produktiivselt ning tagaks püsiva iseseisva sissetuleku. Selle puudumisel võivad majanduslikud raskused isiku taas tõugata uutele kuritegudele. 2.
13. Positiivsena toob maakohus välja, et isik on osalenud rehabiliteerivates tegevustes nagu majandustööd, sõltuvusteemalistes vestlustes osalemine ja töövihiku täitmine. Samas ei nähtunud maakohtule isikus piisavate muutuste toimumine. Rehabiliteerivate tegevuste tagasisidest nähtub, et isik küll möönab probleemi, kuid motivatsioon võib olla pigem väline. Ta soovib tarvitamisest loobuda, kuid ei oska välja tuua kuidas. Ka kohtuistungil ei ilmnenud maakohtule, et S. Modzolevski teadvustaks pikaajalise narkootikumide tarvitajana probleemi tõsidust. Materjalidest ilmneb, et isik alustas narkootikumide tarvitamisega umbes 20 aastat tagasi ning enne käesolevat vangistust tarvitas igapäevaselt poole aasta jooksul veerand kuni pool grammi heroiini süstimise teel. Ometi väitis kinnipeetav, et nüüd ei ole enam aega sellega tegeleda, peab aitama vanemaid. Maakohtu hinnangul ei ole selline selgitus veenev. Kuigi ütluste kohaselt on olnud perioode, mil ta ainet ei tarvitanud, on ta taas sattunud narkootikumide küüsi ning nende tõttu vanglasse. Eelnevast selgub üheselt, et isiku enda tahtejõust ilma konkreetsete plaanideta, tugivõrgustikuta ja pingutusteta ei piisa narkootikumidest vabanemiseks. Senikaua kuni S. Modzolevski seda ei teadvusta, püsib arvestatav risk narkootikumide tarvitamisest tingitud kuritegude kordumiseks. 2.
14. Maakohus leidis, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt jätkata haridusteed või läbida täiendavaid sotsiaalprogramme, millised aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. Retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Ka vangistusasutus on skeptiline süüdlase õiguskuulekalt hakkamasaamise osas, kuna ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Maakohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Varasem käitumine viitab suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. 2 Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu 30.11.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Modzolevski, kes leiab, et otsustus jätta ta karistusaja lõpuni vangistusse on põhjendamatu. S. Modzolevski toob välja, et ta on vanglas 2,9 kuud ilma rikkumisteta, on läbinud sotsiaalprogrammid, tal on olemas elukoht, 1 kehtiv karistus, töötamiseks on ABCDE kategooria load, vabanemisel on olemas vanemate toetus ning kehtivad dokumendid tähtajaga 10 aastat. Vanglas viibides on ta teinud kõik ennetähtaegseks vabanemiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu lõppjärelduse muutmiseks, küll on ebaõige maakohtu väide, et süüdimõistetu on korduvalt karistatud. Sellega seotud põhistused tuleb maakohtu määrusest välja jätta, kuid määruskaebus jääb siiski edutuks.
17. Süüdimõistetu toob välja, et tal on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Maakohtu määrusest nähtuvalt on süüdimõistetut aga korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ringkonnakohus kontrollis karistusregistrit ning sellest nähtuvalt on süüdimõistetul 1 kehtiv kriminaalkaristus ja seda kriminaalasjas, mille alusel ta käesolevalt karistus kannab. Kustunud ja arhiveeritud karistustele tuginemine on lubamatu, millele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Riigikohus (näiteks lahendis asjas nr 1-14-10087).
18. Küll ei leia ringkonnakohus, et arvestades eelmises punktis toodut oleks põhjendatud S. Modzolevski tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine. Muus osas on maakohtu määrus põhjalik ning maakohus on analüüsinud määruskaebuses väljatoodud asjaolusid. Nii on maakohus välja toonud, et süüdimõistetu on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, mille mõju süüdimõistetule on kaheldav. Samuti on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et süüdimõistetul puudub garanteeritud töökoht, mis on uute kuritegude riski maandamiseks vajalik, arvestades käesoleva vangistuse aluseks olevaid tegusid. Paraku tuleb nõustuda ka sellega, et kuigi faktiliselt on positiivne, et süüdimõistetu ema on nõus S. Modzolevskit materiaalset toetama, on ema sissetulekuks pension, ainuüksi millest majanduslikult toimetulemine võib olla raskendatud. Seejuures on süüdimõistetu tegusid toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Süüdimõistetul oli ka enne vabanemist elukoht ning vangla iseloomustusest nähtuvalt, mida maakohus on käsitlenud, vabaneb süüdimõistetu samasse elukohta. Varasemalt ei ole see ära hoidnud kuritegusid, mistõttu jääb ka ringkonnakohtule teadmata, kuidas nimetatud asjaolu mõjutaks käesolevalt uute kuritegude toimepanemise riski. Ka ei nähtu, et süüdimõistetul oleks varasemalt lähedaste toetus puudunud, mistõttu puudub kohtul usk, et tegemist oleks asjaoluga, mis samuti hoiaks ära uusi kuritegusid. Seda on märkinud ka maakohus. Seega arvestades vangla iseloomustust ja maakohtu põhjendusi, ei anna määruskaebus võrreldes maakohtuga alust teistsuguseks lõppjärelduseks ja S. Modzolevski tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
19. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu
20. novembri 2020 määrus sisuliselt muutmata, kuid tuleb jätta välja põhistused seoses kustunud karistustega. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 3