Obsah (4)

§ 121§ 68§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-3195 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, mille eest karistati teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti V. Zhilinile 1 aasta 4 kuud ja 21 päeva vangistust.

§ 74lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui V.

Zhilin ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkusel katseajal toime uut tahtliku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid. Viru Maakohtu

1. mai
2. a määrusega pöörati V. Zhilinile tingimisi mõistetud karistus täitmisele.
3. Viru Vangla esitas
4. oktoobril
5. a Viru Maakohtule materjalid V. Zhilini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
6. Viru Maakohtu
7. novembri
8. a määrusega jäeti V. Zhilin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
9. V. Zhilinil on karistusregistri andmetel üks kehtiv karistus. Vangistuses viibib ta samuti esmakordselt. Sellest hoolimata pani ta toime mitut episoodi hõlmava vägivaldse kuriteo enda lähedase vastu, mida soodustas alkohol ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Tal puuduvad kinnipidamiskohas küll kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid samas ei ole ta alustanud temale koostatud individuaalse täitmiskava läbimist. V. Zhilini vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta samuti tema vabanemist, kuna ta asuks elama koos emaga, kelle suhtes toime pandud kuritegude eest kannab käesolevat vangistust. Tal puudub ka kindel töökoht ja kaudseks kuriteo toimepanemise põhjuseks oli materiaalne kasu, kuna soovis emalt raha alkoholi ostmiseks. Varasemalt on ta küll läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid V. Zhilin jätkas siiski tarvitamist ja seda ka käitumiskontrolli ajal, mil see keelatud oli. MÄÄRUSKAEBUS
10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Zhilin, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ta soovib vabaneda, et olla toeks emale, kellel oli insult. Ta asuks ema aitama kodustes töödes, hoiduks seadusrikkumistest ja pöörduks arsti poole. V. Zhilin ei soovi enam vanglas viibida. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
11. Ka ringkonnakohus ei vabasta V. Zhilinit vangistusest tingimisi enne tähtaega. 7.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole V. Zhilinit tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.

1. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. V. Zhilini ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik, kuna temast lähtuv kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suur. V. Zhilin omab ühte kehtivat karistust ja viibib vanglas esmakordselt. Vabaduses oli V. Zhilinil suuri probleeme nii alkoholi liigtarvitamise kui ka probleemide rahumeelse lahendamisega. Nimelt karistati teda Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a otsusega

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta 4 kuu ja 21 päeva pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui V. Zhilin järgib kontrollnõudeid ja ei pane toime uut tahtliku kuritegu. V. Zhilin tunnistati süüdi neljas kuriteo episoodis, mil V. Zhilin kasutas enda ema suhtes vägivalda. Katseajal esitati V. Zhilini suhtes korduvaid erakorralisi ettekandeid, kuna isik rikkus järjepanu alkoholikeeldu. Ühel korral toimetati V. Zhilin lausa arestimajja kainenemisele. Ühtlasi võeti V. Zhilin katseajal vahi alla, 2 et viia tema suhtes läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Pärast seda kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist selleks, et hoida ära tema poolt edasiste kuritegude toimepanemine. Tema suhtes algatati mitu kriminaalasja enda vanemate väärkohtlemisega seotud episoodides. Ühel korral lõi V. Zhilin lausa enda isa noaga vastu labakätt.

1. Tema karistamine tingimisi vangistuse ja käitumiskontrollile allutamine seega soovitud eesmärki ei saavutanud. V. Zhilin oli läbivalt terve katseaja kuritegelikult äärmiselt aktiivne. Seega on V. Zhilinil korduvalt võimaldatud erineval viisil oma käitumist parandada ja enda hoiakuid õiguskuulekuse suunas korrigeerida. Eripreventsiooni silmas pidades tema allutamine käitumiskontrollile soovitud eesmärki ühelgi viisil ei saavutanud, kuna ta jätkas nii alkoholi tarvitamist kui ka kuritegude toimepanemist. Seda arvesse võttes oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et V. Zhilin hoiduks edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ja eelkõige tema vanematele, ohtu. Ringkonnakohus selles aga kindel ei ole. V. Zhilin on enda (kuri)tegudega loonud olukorra, kus tema varasem elukäik ei loo positiivset prognoosi katseaja edukast läbimisest. Seda ei tekita ka V. Zhilini eeskujulik käitumine kinnipidamiskohas. Hea käitumine range järelvalvega kinnipidamisasutuses, kus puudub ligipääs alkoholile, ei ole tavapäratu ega erandlik. Nagu öeldud, V. Zhilini probleemid saavad alguse vabaduses, kus ta ei sisusta enda vaba aega ühiskondlikult aktsepteerivate tegevustega nagu töötamine. Selle asemel liigtarvitab ta alkoholi, mille tulemusena muutub vägivaldseks ja kannatavad tema lähedased.
2. Kokkuvõtvalt, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et V. Zhilini ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, hoiaks teda seaduskuulekal rajal, ei ole V. Zhilini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
4. novembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 3