1-17-10753/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-17-10753 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2020 määrus Andrei Karajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrei Karajev (ik 39806282245), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. detsembri
6. a otsusega tunnistati Andrei Karajev süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Viru Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega mõisteti A. Karajevile KarS § 404 lg 1 – § 22 lg 3 järgi karistuseks 4 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat ja 29 päeva vangistust. A. Karajevi karistusaeg algas
9. juunil
10. a
11. juulil
12. a.
13. Viru Vangla esitas
14. oktoobril
15. a Viru Maakohtule materjalid A. Karajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Viru Maakohtu
17. detsembri
18. a määrusega jäeti A. Karajev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. A. Karajev omab viit kehtivat kriminaalkaristust. Teda on vangistuses toime pandud kuritegude eest karistatud neljal korral. Seega ei ole isegi vangistus piisav, hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist. A. Karajev omab kahte kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse eest. Positiivsena saab A. Karajevi puhul välja tuua hariduse omandamise, osalemise sotsiaalprogrammides ning psühholoogilistel nõustamistel. Samuti on ta motiveeritud omandama riigikeelt. Tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. Kuritegude toimepanemist soodustavaks riskiteguriks on A. Karajevi puhul alkohol. Kuigi A. Karajev on sellest tingitud riskikäitumisega vanglas tegelenud, ei ole maakohus siiski veendunud, et ta vabaduses oleks alkoholist suuteline eemale hoidma. A. Karajevi puhul ei ole karistuse eesmärgid veel saavutatud. Maakohus ei ole veendunud, et kriminaalhooldusalaste meetmetega oleks A. Karajevi õiguskuulekust võimalik tagada. MÄÄRUSKAEBUS
20. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Karajev, kes taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on A. Karajevi seisukohad järgmised.
21. Vangla poolt koostatud iseloomustus baseerub vaid tema minevikule ja on vastuoluline. A. Karajev ei ole kaaskinnipeetavaid õhutanud kuritegude toimepanemisele. Tõele ei vasta ka vangla seisukoht, et A. Karajevil puudub probleemide lahendamise oskus. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbis ta kuus aastat tagasi ja ka selle tagasiside pärineb sellest ajast. A. Karajevit on distsiplinaarkorras karistatud tööst keeldumise eest. Ta leiab, et majandustöödest saadav töötasu on väike ning majandustöödel osalemine ei anna talle vajalikku töökogemustja harjumust. Individuaalse täitmiskava kohaselt pidi ta üleüldse omandama üldharidust, mille ajal ei ole kinnipeetav kohustatud töötama. Vangla aga takistas hariduse omandamist. Viimase kahe aasta jooksul on teda distsiplinaarkorras karistatud vaid kahel korral.
22. Väär on maakohtu seisukoht nagu ei oleks ta vabaduses suuteline täitma kriminaalhooldustingimusi ja hoiduma alkoholist. A. Karajev ei ole alkoholi tarvitanud kaheksa aastat ja on vangistuses läbinud sotsisaalprogrammi ning Corrigo tugigrupi poolt läbiviidud nõustamised. A. Karajev suudab alkoholist hoiduda ja on nõus alluma ka alkoholismivastastele ravile.
23. Maakohus on jätnud arvesse võtmata mitmed teda iseloomustavad positiivsed asjaolud ja on põhjendamatult tuginenud vaid tema ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivatele asjaoludele. Vanglas on A. Karajev omandanud nii põhihariduse kui ka eriala, läbinud sellekohase praktika ja töötanud vanglatööstuses. Lisaks on ta läbinud erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi. Samuti omandanud eesti keele B2 tasemel. Suhted lähedastega on head.
24. A. Karajev oli kuritegude toimepanemise ajal alaealine, välja kujunemata isiksus. Seega on tema puhul peamiseks eesmärgiks kasvatuslike meetmete rakendamine, mida on vangistuse ajal tehtud. Mõistetud karistuse osatähtsus ajas väheneb. Viimati karistati teda aastal 2016 ja ta on pika aja jooksul suutnud õiguskuulekalt käituda. Toime pandud teod ja nende eest mõistetud karistused ei ole seega tema ennetähtaegselt vabastamata jätmise argumendiks. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
25. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Karajevit vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2
26. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Vastupidiselt määruskaebuses toodule ei ole maakohus A. Karajevit tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
27. A. Karajevit on arvestades tema noort iga (käesolevalt 22 aastane) kriminaalkorras karistatud märkimisväärselt viiel korral. Vanglasse sattus A. Karajev piinaval ja julmal viisil toime pandud tahtliku tapmise eest. Reaalset vangistust kannab A. Karajev küll esmakordselt, kuid vangistuses on teda kriminaalkorras karistatud tervelt neljal korral, mis näitab temas sügavalt juurdunud kuritegelikke hoiakuid, mida ei ole isegi vangistuses viibimine vähendanud. Nimelt saab süüdimõistetu edasist õiguskuulekust hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Lisaks karistuse ajal toime pandud kuritegudele, on teda karistatud ka distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest. A. Karajev keeldus tööst enda sõnul seetõttu, et majandustöödel osalemise eest saadav töötasu on väike ja need ei süvendaks ka tema tööharjumust. Pigem on kriminaalkolleegium seisukohal, et A. Karajev väljendab tööst keeldumise läbi enda subkultuurilisi tõekspidamisi, millele viitavad ka tema poolt vangistuse jooksul toime pandud kuriteod ja tema üldine suhtumine. Ringkonnakohus on arvamusel, et kui A. Karajevile mingisugune kohustus või korraldus sümpaatsena ei tundu, leiab ta, et tal on õigus seda mitte täita ja eirata. Tema käitumine on ametnike suhtes vangistuse jooksul olnud manipuleeriv. Ka kaaskinnipeetavatega suhtleb A. Karajev endiselt domineerivalt ja üleolevalt. Tema kõrge enesehinnang ja soov olla kaaskinnipeetavate seas autoriteet, on loonud olukorra, kus ta on selle eesmärgi saavutamiseks pannud toime mitmeid õigusrikkumisi. Eeltoodu ei tekita aga kriminaalkolleegiumis veendumust, et A. Karajev oleks ennetähtaegse vabastamise korral suuteline alluma kriminaalhooldusametniku poolt antud korraldustele ja täitma kriminaalhooldustingimusi. Esmajärjekorras neid, mis talle n-ö ei pruugi meeldida. Sellest tulenevalt ei ole välistatud, et A. Karajevil ebaõnnestub kriminaalhooldus tervikuna.
28. Õige on A. Karajevi viide kõrgema astme kohtu praktikale, mille kohaselt kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb. A. Karajevi esimene kuritegu oli äärmiselt raske ja selle eest karistati teda vangistusega. Selle jooksul on üritatud tema õiguskuulekust erinevate meetmetega tagada, kuid sellest hoolimata, nagu eespool märgitud, sooritas A. Karajev isegi vanglas mitu kuritegu. See ei tekita kriminaalkolleegiumis samuti piisavat veendumust, et vabaduses, kus tema üle puuduks range järelevalve, oleks A. Karajev suuteline enda käitumist seaduskuulekal rajal hoidma. Seda enam, et valdava osa oma n-ö teadlikust elust on A. Karajev viibinud vanglas. Sellest tulenevalt puudub tal täiskohaga töötamise ja majandusliku toimetuleku kogemus. Vabaduses ei ole tal ka garanteeritud töökohta. Arvestades, et vanglas on ta töötamisest keeldunud selle eest saadava madala töötasu tõttu, ei pruugi ta vabaduses endale võimalikult kiiresti sobivat töökohta leida. See võib aga tekitada olukorra, kus ta asub endale sissetulekut hankima kuritegelikel viisidel.
29. Kuritegelikku käitumist süvendab omakorda A. Karajevi alkoholisõltuvus. A. Karajev on ise küll optimistlikult meelestatud, leides, et vabaduses on ta suuteline alkoholist täielikult hoiduma, kuna viimase kaheksa aasta jooksul ta tarvitanud ei ole. Lisaks on ta vanglas läbinud sõltuvusteemalisi programme ja vestluseid. Ringkonnakohtu hinnangul on küll kiiduväärt, et kinnipidamiskohas on A. Karajev enda sõltuvuskäitumisega tegelenud, kuid vangistuses tagatud kainus ei ole midagi erandlikku, millest saaks täie kindlusega teha järeldusi isiku 3 valmiduse kohta ka vabaduses kainet eluviisi jätkata. A. Karajev muutub alkoholi mõju all kontrollimatuks ja agressiivseks. Tapmise pani ta samuti toime ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli tõttu. A. Karajevil on küll toetavad lähedased, kuid tema ülejäänud tutvusringkond on valdavalt kriminaalne, kellega koos olles võib alkoholitarvitamine ja erinevate kuritegude toimepanemine jätkuda.
30. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Karajevi puhul ei ole peamine karistuse eesmärk, s.o hoida edaspidiselt ära A. Karajevi poolt kuritegude toimepanemine, veel tagatud. Kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et A. Karajevi ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, arvestades tema kuritegelikku hoiakuid ja suhtumist, tagaks tema õiguskuulekuse.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
32. detsembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Ingeri Tamm /allkiri/ Tiit Lõhmus 4