1-20-3168/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-20-3168 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus süüdimõistetu Roman Gavrontšukile Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Roman Gavrontšuki (Gavrontšuk; isikukood 38401315220) ja tema kaitsja Nikolai Kõivu määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Jätta Tartu Maakohtu
7. detsembri
8. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
9. Määrata Advokaadibüroole Nikolai Kõiv vandeadvokaat Nikolai Kõivu poolt Roman Gavrontšukile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 21 eurot 60 senti.
10. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Roman Gavrontšukilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129 eurot 60 senti.
11. Roman Gavrontšukil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
12. Tartu Maakohus karistas Roman Gavrontšukki 04.06.
13. a otsusega kriminaalasjas nr 120-3168 KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel mõistis kohus kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust, millest kohesele ärakandmisele kuulus 6 kuud vangistust karistuse kandmise algusajaga 02.01.
14. Ülejäänud, s.o 2 aasta 9 kuu pikkune, vangistus mõisteti tingimisi 3 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga, kohustades Roman Gavrontšukki järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 21 ja 9 sätestatud kohustusi, s.o mitte omada ega tarvitada narkootilisi ning psühhotroopseid aineid ja alluda 4 kuu vältel elektroonilisele valvele. Kohtuotsus jõustus 20.06.
15. 1.
16. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 21.08.2020 erakorralise ettekande, milles taotles Roman Gavrontšukile mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramist. Tartu Maakohus jättis 25.09.
17. a määrusega kriminaalhooldusosakonna taotluse rahuldamata ja pikendas elektroonilise valve tähtaega 2 kuu võrra. Kohtumäärus jõustus 13.10.
19. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 12.10.2020 uue erakorralise ettekande, milles taotleb Roman Gavrontšukile mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
20. Tartu Maakohtu 01.12.
21. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele Roman Gavrontšukile Tartu Maakohtu 04.06.
22. a otsusega kriminaalasjas nr 120-3168 mõistetud karistuse kandmata osa 2 aastat 9 kuud vangistust. 3.
23. Maakohus leidis, et Roman Gavrontšuki rikkumised eraldivõetuna ja üksikjuhtumitena vaadates ei ole niivõrd rasked, et tingida karistuse täitmisele pööramist ning maakohus nõustus kaitsjaga, et ajakavas eksimist mõne minutiga ei saa pidada piisavalt tõsiseks rikkumiseks vangistuse täitmisele pööramiseks. Küll aga tuleb silmas pidada, et tegemist ei ole ühekordse eksimusega, vaid probleeme elektroonilise valve reeglite täitmisega esineb pidevalt. Üksnes erakorralise ettekande esitamise ja selle arutamiseks peetud kohtuistungi vahepealsel perioodil ehk umbes pooleteise kuu jooksul leidis aset kolm vahejuhtumit. Rikkumiste sagedust arvestades tuleb hooldusaluse eksimusi pidada väga tõsisteks. Roman Gavrontšuki viimane rikkumine toimus päev enne kohtuistungit, mis näitab, et isegi erakorralise ettekande esitamine ja karistuse võimalik täitmisele pööramine ei motiveeritud hooldusalust korrektselt käituma. Siinkohal ei lähtunud maakohus isiku varasematest, st enne eelmise erakorralise ettekande esitamist toimunud eksimustest, vaid võttis arvesse hooldusaluse käitumist pärast seda. 3.
24. Roman Gavrontšuk tunnistab oma rikkumisi osaliselt, kuid leiab oma käitumisele ka mitmesuguseid õigustusi. Hooldusaluse selgitused aset leidnud rikkumiste kohta ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetavad ega anna alust arvata, et ta oma rikkumiste olemust üldse mõistaks. Maakohus asus seisukohale, et hooldusaluse selgitusi oma rikkumiste kohta ei ole võimalik pidada eluliselt usutavateks, eriti arvestades, et taolised vahejuhtumid leiavad aset pidevalt. Pigem näitab selline käitumine ja selgitused Roman Gavrontšuki hoolimatut suhtumist kriminaalhooldusesse ja olematut huvi kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid korrektselt täita. 3.
25. Samuti leidis maakohus, et nõuete ja kohustuste täitmisega kaasnevaid hooldusalusest endast tulenevaid probleeme ei ole võimalik lahendada ametniku vahetamisega ning isiku 2 puhul, kes peab kriminaalhooldust olmeprobleemiks ja näeb seda eelkõige takistusena oma eluga toime tulemisel, ei ole kriminaalhooldus ilmselt kohane meede karistuse eesmärkide saavutamiseks. Maakohtu hinnangul on oluline silmas pidada, et Roman Gavrontšuk on väga hästi teadlik kriminaalhooldusega kaasnevatest nõuetest ja nende rikkumisele järgnevatest tagajärgedest. Ta märkis ise kohtuistungil, et ametnik on sellest mitmel korral rääkinud. Samuti selgitati hooldusalusele tema käitumise võimalikke tagajärgi eelmise erakorralise ettekande arutamise käigus ja vastavas kohtumääruses. Isiku rikkumised on sellegipoolest jätkunud. Kuigi Roman Gavrontšuk lubas kohtuistungil ennast edaspidi parandada ja palus kohtult veel üht võimalust, ei ole taolised lubadused isiku senist käitumist arvestades usutavad. Hooldusalusele ei ole võimalik anda lõputult uusi võimalusi ja võimaldada kriminaalhooldusega jätkata olukorras, kus isik teadlikult ja järjekindlalt nõudeid rikub 3.
26. Asjaolu, et hooldusalusele ei ole tehtud kriminaalhooldusametniku poolt kirjalikke hoiatusi, ei ole relevantne. KarS § 74 lg 4 sätestab süüdlase käitumisele alternatiivsed järelmid, millest üks on karistuse täitmisele pööramine. Kui rikkumiste olemus, sagedus ja raskus tingib kohtu hinnangul karistuse täitmisele pööramise, siis ei ole vangistuse täitmisele pööramise takistuseks asjaolu, et hooldusalust ei ole varasemalt kirjalikult hoiatatud. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et karistuse eesmärke on Roman Gavrontšuki osas võimalik saavutada vaid karistuse täitmisele pööramisega. Katseaja pikendamine või elektroonilise valve tähtaja teistkordne pikendamine ei ole süüdimõistetu käitumist ja suhtumist arvestades piisavalt tõhus meede. Määruskaebus
27. Tartu Maakohtu 01.12.
28. a määruse peale esitas määruskaebuse Roman Gavrontšuki kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv, kes palub tühistada maakohtu määrus, jätta erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning pikendada elektroonilise valve tähtaega kahe kuu võrra. 4.
29. Roman Gavrontšuki rikkumised ei ole eraldivõetuna ja üksikjuhtumitena vaadates niivõrd rasked, mis tingiksid karistuse täitmisele pööramise; eksimisi mõne minutiga ei saa pidada piisavalt tõsisteks rikkumisteks. Kriminaalhooldusametniku väited ei ole leidnud küllaldaselt tõendamist. Mitmel korral on esinenud elektroonilise valve kohaldamisel tehnilisi probleeme – on tekkinud valehäireid, kuigi rikkumisi ei ole toimunud. Maakohus oleks pidanud kriminaalhooldaja ja süüdimõistetu vaheliste vastuolude korral tegema lahendi Roman Gavrontšuki kasuks. Maakohus jättis küllaldaselt tähelepanuta Roman Gavrontšuki esitatud põhjendused ja sellest tulenevalt tegi ebaõige kaalutlusotsuse.
30. Tartu Maakohtu 01.12.
31. a määruse peale esitas 16.12.2020 määruskaebuse ka Roman Gavrontšuk. Tartu Ringkonnakohus jättis määruskaebuse 04.01.
32. a määrusega käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 05.01.2021 esitas Roman Gavrontšuk nõuetekohaselt allkirjastatud määruskaebuse. 5.
33. Roman Gavrontšuk soovib, et kohus annaks temale võimaluse luua perekond, loobuda minevikust ja muuta elustiili. Maakohtu otsus oli liiga range ning kõik tema liikumised olid eelnevalt kooskõlastatud valvekeskuse ametnikega. Tal on väga raske toime tulla olukorras, kus ta on varasemalt elanud vangistuses, seal oli olemas kogu olmesektor ja söök, ei pidanud nende pärast muretsema. Elu vabaduses on uus väljakutse, palju murekohti ja uus linn. Sellest tulevad ka hilinemised, kui enne sai ta liikuda bussiga, siis nüüd käib jalgsi. Kriminaalhooldajaga suhtlemine on keeruline. See kõik ei ole tema jaoks takistus. Ta soovib pingutada ja mitte anda 3 alla. Jalavõruga on olnud piisavalt sekeldusi just tehnilistel põhjustel, mida tõdes ka valvekeskuse ametnik. Vargus oli rumal eksimus ja seda enam ei juhtu. Tal on tulemas laps ja ta ei soovi olla vangistuses ning sellest ilma jääda. Temasugune inimene vajab rohkem toetust, et loobuda lõplikult minevikust.
34. Tartu Ringkonnakohtu 05.01.
35. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 13.01.
36. Menetlusosalised täiendavaid taotlusi ega seisukohti kohtule ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
37. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Roman Gavrontšukile Tartu Maakohtu 04.06.
38. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramise osas.
39. Ringkonnakohus hinnangul on maakohus veenvalt põhjendanud, millistele rikkumistele tuginedes ja millistel põhjustel on alus Roman Gavrontšukile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata juba maakohtu määruses öeldut, kuid vastab lühidalt määruskaebustes esitatud väidetele.
40. Kõigepealt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuigi erakorralises ettekandes on tõesti välja toodud ka varasemad rikkumised, ei ole maakohus 01.12.
41. a määrust tehes neile kui rikkumistele tuginenud. Küll on kohtul õigus ja kohustus hinnata lisaks erakorralises ettekandes etteheidetavatele rikkumistele ka seda, kuidas on Roman Gavrontšuk tervikuna katseajal käitunud. Nii nähtub maakohtu määrusest, et kuigi süüdimõistetule on juba varasemalt ette heidetud elektroonilise järelevalve rikkumisi, kohus on need rikkumised 25.09.
42. a määrusega tuvastanud ning pikendanud elektroonilise järelevalve tähtaega, ei ole see avaldanud isikule piisavat mõju. Roman Gavrontšuk jätkas elektroonilise järelevalve ajakava rikkumist.
43. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et Roman Gavrontšuki selgitused rikkumiste põhjuste kohta ei ole kas eluliselt usutavad või ei vabanda rikkumisi. Roman Gavrontšukile on selgitatud korduvalt elektroonilise järelevalve nõudeid. Seega on ta teadlik, kuidas ta peab käituma, kuidas elektrooniline järelevalve toimib ning millest tulevad rikkumised. Ta on maakohtu istungil nentinud, et käis ilma loata poes, samuti tunnistanud ajakavast kõrvalekaldumist pärast covid-19 testi tegemist. Seega ei ole põhjust arvata, et tegemist oleks seadmest tulenevate tehniliste probleemidega, vaid tahtlikult toime pandud rikkumistega.
44. Samuti ei ole elukaaslase ja tulevase lapse olemasolu ega ka soov õppima minna või asuda tööle vangistuse täitmisele pööramist välistavaks asjaoluks. Roman Gavrontšukile anti võimalus näidata, et kõik eelnev motiveerib teda täitma vabaduses karistuse kandmisega kaasnevaid tingimusi nõuetekohaselt, kuid seda ei ole ta teha suutnud. Ringkonnakohtu hinnangul on küll positiivne, et süüdimõistetu avaldab, et ta soovib teha minevikuga lõpu, kuid vaid tema soovidest ei piisa. Seda enam, et süüdimõistetu pani katseajal (19.07.2020) viibides toime varguse väheväärtusliku asja vastu, mis näitab, et Roman Gavrontšuki väited on paljasõnalised ja tõendamata.
45. Maakohus on andnud hinnangu Roman Gavrontšuki õigustustele rikkumiste kohta ning ei ole seejuures rikkunud kaalutlusõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ega leia, et kohus on arvestanud vaid kriminaalhooldaja seisukohta ja selgitusi. Ka ei ole käesoleval 4 juhul alust arvata, et asjaolu, et süüdimõistetu tunneb, et ei saa läbi kriminaalhooldajaga, on mõjutanud kriminaalhoolduse kulgu. Rikkumised on toime pannud Roman Gavrontšuk ise ja seda tahtlikult ning suhted kriminaalhooldajaga ei puutu sellesse.
46. Ringkonnakohtu hinnangul on Roman Gavrontšukile antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid tema on suhtunud sellesse hooletult. Ei ole põhjust arvata, et elektroonilise järelevalve pikendamine, katseaja pikendamine või mõne lisakohustuse määramine motiveeriks teda täitma nõudeid nõuetekohaselt. Vastupidiselt on tõenäoline, et rikkumised ja vabanduste otsimised jätkuksid, mis aga ei ole kriminaalhoolduse eesmärk.
47. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 01.12.
48. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebused jäävad rahuldamata.
49. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks, kohtumääruse õiguslikuks analüüsiks ja määruskaebuse koostamiseks 120 minutit, mille eest taotleb tasu summas 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot.
50. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kriminaalmenetluse seadustiku § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Roman Gavrontšukilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Erkki Hirsnik Aarne Sarjas 5