KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Anni Haas Määruse tegemise aeg ja koht 07.01.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-17330 Tsiviilasi R Hi hagi G Si

§ 423lg 1 p 2).

Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni (

§ 424lg 1).

Tsiviilasi on eelmenetluse faasis, mistõttu ei ole kostja nõusolek hagi tagasi võtmiseks vajalik. Kuna hageja võttis hagi tagasi, tuleb jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus. 6. Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda sama nõudega sama kostja vastu uuesti kohtusse (

§ 426lg 1).

7. Kohus otsustab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (

§ 168lg 4).

Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168lg 5).

Hageja taotluse kohaselt kinnitas kostja pärast hagi menetlusse võtmist, et on nõude täitnud. Kostja väitis, et hageja pole tõendanud, et kommentaar kustutati just pärast hagi esitamist. Hagejal tekiks kohustus asjaolu tõendada, kui kostja vaidleks asjaolule sisuliselt vastu ehk väidaks, et kostja kustutas kommentaari juba enne menetluse alustamist. Kuna kostja sellist väidet esitanud, siis ei pea hageja nimetatud asjaolu tõendama ja kohus lähtub menetluses esitatud väitest, et kostja kustutas kommentaari pärast kohtusse pöördumist. Seetõttu jätab kohus menetluskulud

§ 168lg 4 ja 5 alusel kostja kanda.

8. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (

§ 162lg 4).

Kohus leiab, et sissetuleku puudumine ja menetluskuludest tekkiv majanduslik raskus ei ole sellisteks asjaoludeks, mis muudaks menetluskulude väljamõistmise vastaspoolelt äärmiselt ebaõiglaseks. Vastupidise tõlgenduse kohaselt kannaks võlausaldajad alati oma õiguste kohtu kaudu kaitsmisega kaasnevat riski, mis läheb vastuollu tsiviilkohtumenetluse üldise põhimõttega, et kaotaja kannab kulud. Seetõttu ei esine alust jätta menetluskulusid kostjalt välja mõistmata. 2

§ 174lg 1 ls 1).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1 ls 2).

Hageja menetluskulud hõlmavad riigilõivu summas 300 eurot ning õigusabikulusid summas 900 eurot.

1. Hageja õigusabikulud hõlmavad hagi koostamist 4t 30min ja hagi tagasi võtmise taotluse koostamist 30min. Kohus nõustub kostja vastuväidetega hageja õigusabikuludele. Hageja on varasemalt pöördunud sama esindajat kasutades sama kostja vastu samadel asjaoludel teistsuguse nõudega. Vastavalt Riigikohtu praktikale saab kohus eeltoodut menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvesse võtta (RKTKm 3-2-1-43-10, p 15). Seetõttu nõustub kohus kostjaga ja leiab, et hagi koostamise põhjendatud ja vajalikuks tööajaks saab pidada maksimaalselt 2t, sest kohtusse pöördumisel olid vaidluse aluseks olevad asjaolud selged ja esitatavad materjalid kogutud ja teada. Kohus peab hagi tagasi võtmise taotluse koostamiseks kulunud tööaega põhjendatuks vastavalt taotlusele 30min ulatuses.
2. Hagejale osutati õigusabi tunnitasumääraga 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja vaidles tunnitasumäärale vastu ja leidis, et põhjendatuks saab pidada tunnitasumäära vahemikus 120-140 eurot tunnis. Kohus nõustub kostjaga, et tunnitasumäär 150 eurot tunnis ületab nii turu keskmist tunnitasumäära kui ka kohtupraktikas mõistlikuks peetavat tunnitasumäärade vahemikku. Käesolev vaidlus ei olnud õiguslikult ega menetluslikult keerukas. Seetõttu ei saa põhjendatuks pidada menetluskulude väljamõistmist keskmisest kõrgema tunnitasumääraga ja kohus mõistab kulud välja tunnitasumääraga 140 eurot tunnis.
3. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja õigusabikulude rahalise suurusena kindlaks 350 eurot (2t 30min x 140 eurot). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksu kohustuslane ega saa maha arvata käibemaksu. Seetõttu lisandub hüvitatavatele menetluskuludele käibemaks ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 420 eurot (350 eurot + käibemaks 20%).
4. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (

§ 200lg 1).

Kui hageja loobub hagist, tagastatakse hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (

§ 150lg 2 p 2).

Tasutud riigilõivu ei tagastata, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võttis hagi tagasi (

§ 150lg 1 p 3).

Nii hagist loobumine kui ka hagi tagasivõtmine toovad kaasa sama tagajärje, et kohus lõpetab menetluse. Hagi tagasi võtmise korral jätab kohus hagi läbi vaatamata ning hagejal on võimalik sama nõudega uuesti kohtusse pöörduda. Loobumise korral lõpetab kohus menetluse määrusega ja hagejal ei ole võimalik uuesti kohtusse pöörduda. Olukorras, kus hagis esitatud nõue on pärast hagi menetlusse võtmist kostja poolt täidetud, puudub hagejal huvi jätta endale võimalus uuesti kohtusse pöörduda. Seetõttu puudub käesoleval juhul alus eelistada hagi tagasi võtmist hagist loobumisele. 14. Hageja taotles riigilõivu summas 300 eurot välja mõistmist menetluskuluna. Kohus leiab, et hagi tagasi võtmise taotluse esitamine hagist loobumise taotluse asemel olukorras, kus esitatud asjaoludel puudub hagejal huvi sama vaidlusega uuesti kohtusse pöörduda nõude täitmise tõttu, on vastuolus

§-ist 200 tuleneva kohustusega kasutada menetlusõiguseid heauskselt. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks kogu riigilõivu kostjalt välja mõistmist. Menetlusõiguste heausksel kasutamisel ja hagist loobumisel oleks hageja saanud taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist ning kostja kanda oleks jäänud riigilõiv summas 150 eurot. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja üksnes pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 150 eurot. 15. Seega määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 570 eurot, millest 150 eurot on põhjendatud riigilõivu kulu ja 420 on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 570 3

§ 177

lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 ls 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4