Obsah (11)

§ 403§ 230§ 231§ 5§ 436§ 232§ 235§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 01. oktoober 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-20-6551 Crowdest

) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates 4 päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Seega, hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt. Nõuete kaitsmise koosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 08.04.
2. Hagi on kohtule esitatud 05.05.2020, seega tähtaegselt. Harju Maakohtu 03.08.2020 määrusega on tsiviilasja menetlemine määratud kirjalikku menetlusse

§ 403lg 1 alusel poolte nõusolekul.

18.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks

§ 232lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

19. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolud osas: Harju Maakohtu 13.11.2019 kohtumäärusega on välja kuulutatud võlgniku OÜ Pessaraag pankrot;

1. b)Võlausaldajate 08.04.2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitati mh kaitsmisele hageja nõue summas 853 462,84 eurot (tl 52-56);
2. c)Hageja poolt kaitsmisele esitatud nõudele esitas kostja täies ulatuses vastuväite ja hageja nõue jäi tunnustamata (tl 57-58).
3. a)20. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt põhineb hageja nõue laenulepingutel ja koostöölepingul ning pandiõigus tuleneb kinnistusraamatusse kantud hüpoteegist ja kommertspandiregistrisse seatud kommertspandist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on selgitanud ja tõendanud, et tal on laenulepingute alusel võlgniku vastu nõudeid summas 821 861,04 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus on 700 000 eurot, intressivõlgnevus 55 973,54 eurot, leppetrahvivõlgnevus 21 000 eurot ja viivisevõlgnevus 44 887,50 eurot. Lisaks on hagejal koostöölepingu alusel võlgniku vastu nõudeid summas 31 601,80 eurot, millest põhitasu võlgnevus on 2 700 eurot, viivisevõlgnevus tasumata arvetelt 901,80 eurot ja leppetrahvivõlgnevus 28 000 eurot. Kokku on hageja nõude suurus 853 462,84 eurot. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 kohaselt võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 326 kohaselt peab hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Kommertspandiseaduse (KomPS) § 1 lg 1 sätestab, et Äriregistrisse kantud ettevõtja võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud käesolevas seaduses sätestatud ulatusega pandi (kommertspant), ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. KomPS § 4 lg 2 kohaselt peab kommertspandileping olema notariaalselt tõestatud. Hageja ja võlgnik sõlmisid 11.10.2018 laenu- ja koostöölepingust tulenevate nõuete tagamiseks notariaalselt hüpoteegi seadmise 5 lepingu, mille alusel seati võlgnikule kuulunud tootmiskinnistule hageja kasuks hüpoteek summas 600 000 eurot (tl 15-19) ning kommertspandi seadmise lepingu, mille alusel koormati võlgniku vallasvara hageja kasuks kommertspandiga summas 550 000 eurot (tl 20-24). Kohtu hinnangul on hageja nõude summa ja pandiõiguse olemasolu tõendatud. 21. Kostja väitel jääb talle arusaamatuks, kes on võlausaldaja ehk laenuandja ning mis tingimustel on väidetav raha võlgnikule üle antud. Lisaks jääb kostjale arusaamatuks, kellelt ning kuidas pankrotiavalduse esitanud võlausaldajad omandasid väidetava nõude ning millistel asjaoludel. Tulenevalt kostja vastuväitest võlausaldajate ebaselguse osas esitas hageja oma 02.09.2020 menetlusdokumendi lisana kokkuvõtliku Exceli tabeli (nähtav avalikust e-toimikust), millest nähtuvad võlgnikule portaali vahendusel laenu andnud laenuandjate nimed, laenulepingute numbrid ja laenusummad ning kõik laenuandjate, võlgniku ja hageja vahel sõlmitud laenulepingud. Lisaks on hageja nii hagiavalduses kui 02.09.2020 menetlusdokumendis kirjeldanud laenulepingute sõlmimise protsessi.

§ 235

kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtu hinnangul on hageja eeltooduga oma väiteid põhistanud ja kostja ebaselguse kõrvaldanud. Samuti ei ole kostja hageja poolt välja toodud asjaolusid ja väiteid ümber lükanud ega neile vastu vaielnud.

1. Kohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt hageja ei ole võlgniku suhtes laenulepingutest tulenevate nõuete osas solidaarvõlausaldaja. Laenulepingute punktis 9.2 on sätestatud, et laenuandja ja tagatisagent on lepingust tulenevate laenusaaja rahaliste kohustuste osas solidaarvõlausaldajad (tl 29). Kohus selgitab, et poolte õigused ja kohustused tulenevad poolte vahel sõlmitud lepingust. Kohus nõustub hageja väitega, mille kohaselt ei tule laenulepingule seadusest kohustuslikku vorminõuet ning selle võib sõlmida ka kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis. Samuti on oluline märkida, et võlgnik on allkirjastanud digitaalselt laenupakkumise, aktsepteerides sellega laenulepingu tüüpvormist tulenevad tingimused. VÕS § 73 lg 1 kohaselt kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad.
2. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada ja tunnustada hageja Crowdestate Collateral Agent OÜ nõuet summas 853 462,84 eurot OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud 24.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. 25.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on 6 menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

26. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud summas 2 691 eurot ja riigilõiv summas 300 eurot, kokku 2 991 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud summas 2 991 eurot põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. 27.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul on hageja vastava taotluse esitanud. 28.

§ 178

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik 7